Pennsylvaania
Pennsylvaania ajastu on Põhja-Ameerika kihistute ülemine karbonaadiajastu. See jääb pärast (üle) Mississippi ajastut ja enne Permi ajastut. Pennsylvaania algas umbes 323 miljonit aastat tagasi (mya) ja lõppes umbes 299 mya.
Kivisöemassiivid, mis annavad karbonile oma nime, on tihedate troopiliste märgade metsade poolt moodustatud turba jäänused. Need moodustusid pennsylvaania ajastul, umbes 315-300 miljonit aastat tagasi.
Need metsad asusid ekvaatoril ja märgalad, mis on alati madalad, ulatusid Põhja-Ameerikast läänes läbi praeguse Euroopa kuni Hiinani idas, sest need kontinendid olid tol ajal kõik koos (Laurussia). Jõe tasandik, mis oli märgalade südameks, ulatus 5000 km ulatuses Ida-Kanadas kuni Ukrainani ja oli 700 km lai. p6See teeks Pennsylvaania basseini suuremaks kui kõik tänased märgalad Maal.
Kivisöemassiivide iseloomulikud selgroogsed olid kahepaiksed ja taimed olid enamasti hiiglaslikud samblad, nagu Lepidodendron.
Kliimamuutus
Vihmametsade süsteem lagunes umbes Pennsylvaania perioodi keskel ja asendus jahedama ja kuivema kliimaga. Märgalad lõppesid, kui Gondwana kontinendi survel Laurussia vastu tõsteti maapinna taset, mis põhjustas kokkupuutevööndi tõusu. Kivisöemassiivi lõpp tähistab karboniperioodi lõppu. Hiina oli liiga kaugel, et seda mõjutada, ja seal jätkusid märgalade metsad veel 50 miljonit aastat, kuni permiaani alguseni. p30
Kliima kuivemaks muutudes muutusid munevad amnioodid (sünapsidid ja sauropsid) amfiibidest sagedasemaks. Need on liinid, mis viisid roomajate ja imetajate tekkimiseni. Need mune munevad maismaaselgrootud eraldusid tõenäoliselt varajastest amniootidest Mississippi ajastul.
Küsimused ja vastused
K: Mis on pennsylvaanlane?
V: Pennsylvaania on Põhja-Ameerika kihtide ülemine karbonaalne ajastu.
K: Milline epohhi tuleb pärast Mississippi ja enne Permi ajastut?
V: Pennsylvaania ajastu jääb pärast (eespool) Mississippi ajastut ja enne Permi ajastut.
K: Millal algas ja millal lõppes pensilvaania?
V: Pennsylvaania algas umbes 323 miljonit aastat tagasi (mya) ja lõppes umbes 299 mya.
K: Millised on söemõõtmed?
V: Söemõõdud on tihedate troopiliste märgalade metsade poolt moodustatud turba jäänused.
K: Millal moodustusid söemõõdud?
V: Kivisöemassid moodustusid penslitaania ajastul, umbes 315-300 miljonit aastat tagasi.
K: Kus asusid pennsilvaania ajastul märgalad?
V: Märgalad asusid ekvaatoril ja ulatusid Põhja-Ameerikast läänes läbi praeguse Euroopa kuni Hiinani idas, sest need mandrid olid sel ajal kõik koos (Laurussia).
K: Millised olid kivisöemõõtmetele iseloomulikud selgroogsed ja taimed?
V: Kivisöemassiivide iseloomulikud selgroogsed olid kahepaiksed ja taimed olid enamasti hiiglaslikud samblikud, nagu Lepidodendron.
