Sauropsid
Sauropsid on maismaaselgroogsete rühm, mis hõlmab kõiki olemasolevaid "roomajad" ja linnud ning nende fossiilsed esivanemad. Nad on üks kahest rühmast, mis kujunesid välja munevatest amniootidest süsiniku perioodi esimeses pooles.
Sünapsid on teine rühm, mis arenes välja amniootidest. Neist on lõpuks tekkinud imetajad.
Elavate sauropside hulka kuuluvad sisalikud, maod, kilpkonnad, krokodillid ja linnud. Välja surnud sauropside hulka kuuluvad mitte-aavia dinosaurused, pterosaurused, plesiosaurused, ihtüosaurused ja paljud teised.
Tetrapoodide päritolu
Enam-vähem on tetrapoodide evolutsioon kulgenud sellisel viisil:
- Sarcopterygii
- Coelacanthimorpha (Koelakantid)
- Dipnoi (kopsukala)
- Tetrapodomorpha (kalajalgsed)
Varasemad tetrapoodid elasid vees. Selged fossiilsed tetrapoodide jäljed Devoni ajastu keskelt pärinevad 18 miljoni aasta võrra varasemate tetrapoodide leidudest.
Kirjeldatud on üheksa devoni tetrapoodide perekonda. Need varaseimad tetrapoodid ei olnud maismaaloomad. Nad elasid soostunud elupaikades, nagu madalad märgalad, ranniku laguunid, mägised jõedeltad ja isegi madalad meresetted.
Romeri lõhe
Lobe-finned kalade tetrapoodide ja esimeste amfiibide ja amniootide vahel on 30 miljoni aasta pikkune tühimik, kus on vähe rahuldavaid tetrapoodide fossiile. See on 1950. aastal täheldatud Romeri lõhe. Mõned uued fossiilid leiti 1990. aastatel, näiteks Pederpes, keset Romeri lõhet. Lünk varjab endiselt tetrapoodide ülemineku üksikasju.
Mingil ajal, hilisemas devoonis või varajases karbonis, muutusid kalaloomad peamiselt maismaaloomadeks. Üks rühm neist säilitas oma sideme veega ja munes alati vette. Neist said kahepaiksed. Teised arenesid välja maismaale munemise viisiks. Need olid amnioodid, kelle peamiseks uuenduseks oli kliidoiline muna.
Millalgi kesk- või alamkarbonaalsel perioodil jagunesid amnioodid kaheks liiniks. Üks liin viis kõikvõimalike roomajate juurde, mida me nimetame Sauropsida'ks. Teine liin viis lõpuks imetajateni, mida me nimetame sünapsidadeks. Ei ole õige öelda, et "imetajad arenesid välja roomajatest", sest mõlemad rühmad pärinevad varajastest amniootidest. Igal juhul erinevad tänapäevased roomajad tohutult tänapäevastest imetajatest. Mõlemad rühmad on arenenud üle 300 miljoni aasta jooksul varajastest amniootidest.
Tetrapods
Küsimused ja vastused
Küsimus: Millised kaks rühma arenesid karbonaalsel perioodil välja mune munevatest amniootidest?
V: Sauropsoidid ja sünapsoidid.
Küsimus: Millisest rühmast tekkisid imetajad?
V: Sünapsididest.
K: Millised on elusad sauropsidad?
V: Sisalikud, maod, kilpkonnad, krokodillid ja linnud.
K: Millised on väljasurevad sauropsidid?
V: Mitte-aavilised dinosaurused, pterosaurused, plesiosaurused, ihtüosaurused ja paljud teised.
K: Mis on sauropsid?
V: Maismaaselgroogsete rühm, kuhu kuuluvad kõik olemasolevad "roomajad" ja linnud ning nende fossiilsed esivanemad.
K: Millisel perioodil arenesid sauropsidid ja sünapsidid?
V: Karboniperioodil.
K: Mis vahe on sauropsididel ja sünapsididel?
V: Sauropsididest tekkisid kõik praegused "roomajad" ja linnud ning nende fossiilsed esivanemad, samas kui sünapsididest tekkisid imetajad.
