Sauropsid: definitsioon, liigid ja evolutsioon

Sauropsid: definitsioon, liigid ja evolutsioon — avasta roomajate ja lindude päritolu, fossiilid ning areng, kaasaegsed liigid nagu sisalikud, maod, kilpkonnad, krokodillid ja linnud.

Sauropsid on maismaaselgroogsete rühm, mis hõlmab kõiki olemasolevaid "roomajad" ja linnud ning nende fossiilsed esivanemad. Nad on üks kahest suuremast amniootide järeltulijate hargnemisest, mis tekkis amniootidest süsiniku perioodi esimeses pooles. Sauropsidide vastandiks on teine suur amniootide haru, sünapsid, millest hiljem arenesid välja tänapäeva imetajad.

Põhiomadused

Sauropsidide ühised tunnused ei ole kõikjal nähtavad, sest rühm on suur ja mitmekesine, kuid tavaliselt eristatakse järgmisi omadusi või tähendusrikkaid jooni:

• kuivam, keratiniseerunud nahk, mis paljudel rühmadel katab keha ja võib moodustada soomuseid või sulgi;
• munemine ja amniootne muna (munad, kus on kaitsev membraan ja munakollane), mis võimaldas neil täielikult elada maismaal;
• erinevad koljustruktuurid (ajalised fenestraad — nt diapsidid ja anapsidid), mis on klassikaline kriteerium sauropsiidide filogeneesis;
• hingamisel enamasti kopsud; varasemates rühmades oli küllaltki erinev ainevahetuse ja termoregulatsiooni ulatus (nt linnud on soojaverelised, enamik roomajaid soojaveredest erinevad).

Peamised elavad rühmad

Elavate sauropsidide hulka kuuluvad mitmed selgelt eristatavad rühmad:

• Sisalikud ja teised skvamata (sisalike mitmekesine grupp);
• Maod, mis on samuti skvamaadide hulka kuuluvad ja on kohastunud roomamiseks;
• Kilpkonnad, millel on iseloomulik soomuskilp ja eriline anatoomia;
• Krokodillid, suured veekeskkonna ja rannaeluga kiskjad, lähemalt seotud lindudega;
• Linnud, mis on tänapäeva dinohüpoteeside järgi tekkinud teropoodsete dinosauruste hargnemisest ja moodustavad sauropsidide väga edukalt kohastunud hulga.

Fossiilsed ja välja surnud rühmad

Ajalooliselt on sauropsidide hulka kuulunud arvukalt välja surnud rühmi, kes valitsesid maailmamereid ja maismaad eri ajastutel. Tuntuimad näited on:

• mitte-aavia dinosaurused (paljud rühmad väljasuremiseni Kriidia lõpus, kuid linnud jäid elusaks);
• Pterosaurused, tiivalised lendavad roomajad;
• Plesiosaurused ja ihtüosaurused, suured mereloomad, samuti mosasaurused ja teised mereröövlid;

Välja surnud sauropside hulka kuuluvad veel paljud muud rühmad ja liigid, mis annab tunnistust sauropsiidide varajasest ja mitmekesisest evolutsioonist.

Evolutsioon ja ajalugu

Sauropsidide evolutsioon algas koos teiste amniootidega süsiniku (Carboniferous) perioodil, kui maismaal elamine muutus võimalikuks tänu amniootsele munale ja tõhusamatele hingamis- ning liikumissüsteemidele. Sauropsidid jagunesid kiiresti mitmeks haruks; kaks suurt tänase perspektiivist olulist närvi on lepidosauria (sisalikud, maod, tutatara ja sugulased) ja archosauria (krokodillid, dinosaurused ja pterosaurused, sh linnud).

Sauropsidid olid väga edukad Mesozoikumis (Triias, Jurassik, Kriit) — see on ajastu, mida sageli nimetatakse "dinosauruste ajastuks". Pärast Permi lõpu suurimat massilist väljasuremist kasvasid mõned sauropsiidide rühmad Mesozoikumis kiiresti ja täitsid mitmeid ökoloogilisi nišše. Kriidia lõpus toimunud väljasuremine hävitas suure osa suurematest gruppidest (nt paljud mitte-aavia dinosaurused ja pterosaurused), kuid mõned rühmad, näiteks linnud, suutsid ellu jääda ja edasi arendada tänapäeva liigirikkust.

Märkus teadusest ja klassifikatsioonist

Sauropsidide täpne liigitus ja nendevahelised suhted on paleontoloogide ja taksonoomide seas uurimisobjekt — uut fossiilset materjali ja DNA-andmeid hinnates täpsustuvad sugulussuhted ning mõnikord muutub traditsiooniline jaotus. Näiteks kilpkonnade ehk kilpkonnade täpne koht puu oksastikul on olnud vaidlusalune (anapsiidid vs diapsiidid), ning lindude ja krokodillide lähedane sugulus on hästi kinnitust leidnud nii fossiilsetest kui molekulaarsetest tõenditest.

Kokkuvõtlikult on sauropsidid ulatuslik rühm, mis hõlmab nii tänapäeva roomajaid ja linde kui mitmesuguseid väljasuremisrühmi, ning nende evolutsiooniline ajalugu annab võtme maismaal ja vees elavate selgroogsete mõistmiseks.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Millised kaks rühma arenesid karbonaalsel perioodil välja mune munevatest amniootidest?

Küsimus: Millisest rühmast tekkisid imetajad?

K: Millised on elusad sauropsidad?

K: Millised on väljasurevad sauropsidid?

K: Mis on sauropsid?

K: Millisel perioodil arenesid sauropsidid ja sünapsidid?

K: Mis vahe on sauropsididel ja sünapsididel?

Otsing