Sünapsid ("sulatatud kaarjas") on tetrapoodide taksonoomiline klass. Sellesse klassi kuuluvad imetajad ja varasemad imetajatega seotud rühmad. Sünapsid on üks kahest amniootide põhirühmast. Sõsarrühm, millest on tekkinud roomajad, on Sauropsida. Mõlemad rühmad arenesid välja varajastest amniootidest umbes 345 miljonit aastat tagasi varases või keskmises karbonaalses perioodis.

Taksonoomia ja põhirühmad

Sünapside hulka kuuluvad nii varasemad primitiivsed vormid kui ka kõik kaasaegsed imetajad. Peamised fossiilsed rühmad on:

  • Pelycosauria — varaseimad ja sageli primitiivsemad sünapsid (pennsylvaania kuni permini), kuhu kuuluvad tuntud vormid nagu Dimetrodon;
  • Therapsida — arenenum klipp, mis hõlmab mitmesuguseid permia ja triaasi rühmasid ning on otseseks eelkäijaks imetajatele (alumine perm kuni tänapäevani); selle hulka kuuluvad gorgonopsianid, diküodontid ja künoodontid.

Põhilised morfoloogilised tunnused

Sünapside määratlev tunnus on üksik haavand (temporal fenestra) kolju küljel, mis asub silmaaugu taga ja eristab neid diapsididest (kahe aukuga koljud). Lisaks iseloomustab sünapse:

  • hammaste diferentsiatsioon (eri tüüpi hambad: esihambad, purihambad jne), mis võimaldas toidu tõhusamat töötlemist;
  • ninarõhu ja võimalike varajaste soojahoidlike mehhanismide suund — paljud therapsidid olid juba parema ainevahetuse ja aktiivsusega;
  • kõrva ja lõualuu anatoomia muutused — hilisematel rühmadel liiguvad teatud lõualuulülid kõrva luudeks (see protsess lõppes imetajatel kolmikluustiku kujul);
  • põletikulisem või vertikaalsem jäsemete asetus võrreldes varasemate roomajataoliste tetrapoodidega, mis aitas kaasa aktiivsemale liikumisele.

Evolutsioon ja päritolu

Sünapsid tekkisid varajastest amniootidest ja jagunesid kiiresti eri rühmadeks, mis hõlmasid nii maismaad domineerinud pelykosaure kui ka hilisemaid therapside klippe. Evolutsioonis olid tähtsad ülekanne lõualuu luudest kõrva luudeks ning hammaste diferentseerumine — need muutused olid olulised sammud imetajate juurde jõudmisel.

Fossiilne ajalugu ja ajaskaala

Pelykosaurused domineerisid maismaa ökosüsteeme permia alguses ja keskel, kuid paljud neist hääbusid välja perm-triassiaja väljasuremise ajal, mis oli suurimaid massväljasuremisi Maa ajaloos. Pärast seda sündmust said domineerijaks mitmed therapsidide rühmad. Alamtriaasi ajal olid therapsidid olulised maismaaliigid, kuid üsna kiiresti, ülemtriaasiks, tõusid võimule dinosaurused, mis muutsid maastiku koosseisu ja ökoloogilisi nišše. Vaatamata nende vähenemisele püsis therapsidide joon — eriti künoodontide rühm — järk-järgult imetajate sirgjoonel kuni varaste imetajateni triiasis ja dinosaurusajastu väikeste, sageli öiste imetajalaadsete liikideni.

Olulised arengud imetajate suunas

Therapsidide ja eriti künoodontide evolutsioonis toimusid mitmed võtmeomaduste sammud, mis viisid täielike imetajateni:

  • täielikum lõualuu ja parem hammastik — efektiivsem toidu töötlemine;
  • keskkõrva kolme luud (malleus, incus, stapes) areng — parem kuulmine;
  • võimalik karvkatte ja soojustaluvuse areng — sammud püsisoojalisuse suunas;
  • ninaõõne ja suulae muutused, mis võimaldasid hingamist samal ajal toidu närimisega (sekundaarne suulae) — oluline imetajate elutegevuseks.

Keskkond ja ökoloogiline roll

Sünapsid on läbi Maa ajaloo täitnud palju ökoloogilisi rolle: nad on olnud kiskjad, taimtoidulised ja kõiksevad vormid. Varased pelykosaurused olid sageli suuremad maismaaimetajad ja kiskjad, therapsidid hõlmasid nišše alates suurtest herbivooridest kuni efektiivsete röövloomadeni. Imetajate teke ja hilisem mitmekesistumine pärast kriitilisi väljasuremisi tõi sünapsidele globaalset edu tänapäevani.

Kokkuvõte

Sünapsid on laiaulatuslik ja evolutsiooniliselt oluline rühm, mille hulka kuuluvad nii varased pelykosaurused kui ka kõik tänapäevased imetajad. Nende põhijooned — ühe ajalise avausega kolju, diferentsialiseerunud hambad ja lõualuu-kõrva ümberkujundused — on teinud võimalikuks ülemineku aktiivsete, soojust säilitavate imetajate rühmani. Fossiilne rekord näitab, kuidas need rühmad kohanesid, kriisidest üle said ja lõpuks andsid alguse imetajate edukale mitmekesisusele.