Dinosaurused

Dinosauruste tüübid

Dinosauruseid ühendab vähemalt 21 tunnuse poolest nende koljud ja skeletid. Need ühised tunnused (nn sünapomorfiad) on põhjus, miks paleontoloogid on kindlad, et dinosaurustel oli ühine päritolu.

Kui aga ilmusid kindlad dinosauruste kivistised (ülemise triase alguses), oli see rühm juba jagunenud kaheks suureks korraks, Saurischia ja Ornithischia. Saurischiad säilitavad oma arhosauruste esivanematelt päritud esivanemate puusade paigutuse, Ornithischiatel on aga muudetud puusade struktuur.

A. Eoraptor, varajane saurischia, B Lesothosaurus, primitiivne ornitischia,
C Saurischiaani vaagnaluu (Staurikosaurus) D Lesothosaurus vaagnaluu

Dinosauruste klassifikatsioon

Järgnevalt on esitatud lihtsustatud loetelu dinosauruste rühmadest, mis põhineb nende evolutsioonil, see on koostatud Holtzi (2007) poolt esitatud mesosoikumi dinosauruste liikide loetelu alusel. Rühmadel, mille kõrval on tikk (†), ei ole ühtegi elusat liiget.

• Dinosauria

·         Saurischia ("sisalikukujulised"; hõlmab Theropoda ja Sauropodomorpha)

·         Theropoda (kõik kahejalgsed; enamik neist olid lihasööjad)

·         †Herrerasauria (varased kahejalgsed lihasööjad)

·         †Coelophysoidea (väikesed, varased theropoodid; hõlmab Coelophysis ja selle lähisugulased).

·         †Dilophosauridae (varajased kamm- ja lihasööjad theropoodid)

·         †Ceratosauria (üldiselt keerukalt sarvedega, kriidiajastu domineerivad lõunapoolsed lihasööjad).

·         Tetanurae (tähendab "jäik saba"; hõlmab enamikku theropoodidest)

·         †Megalosauroidea (suurte lihasööjate varajane rühm, sealhulgas poolveekogulased spinosauriidid).

·         †Carnosauria (Allosaurus ja lähisugulased, nagu Carcharodontosaurus)

·         Coelurosauria (sulgedega theropoodid, erinevate kehasuuruste ja niššidega)

·         †Compsognathidae (tavalised varajased koelurosaurused, millel on väiksemad jalad)

·         †Tyrannosauridae (Tyrannosaurus ja selle lähisugulased; olid väiksemad jalad)

·         †Ornithomimosauria (struuduslased; enamasti hambutud; lihasööjad kuni võimalikud taimtoidulised).

·         †Alvarezsauroidea (väikesed putuktoidid, millel on lühikesed käed ja millest igaühel on üks suur küünis).

·         Maniraptora (tähendab "käe röövijad"; neil olid pikad, peenikesed käed ja sõrmed).

·         †Therizinosauria (kahejalgsed taimtoidulised suurte käppade ja väikese peaga taimtoidulised)

·         †Oviraptorosauria (enamasti hambutud; nende toitumine ja eluviis on ebaselge).

·         †Archaeopterygidae (väikesed, tiivulised theropoodid ehk ürglinnud)

·         †Deinonychosauria (väikesed kuni keskmise suurusega, linnulaadsed, iseloomulike varbaküüntega).

·         Avialae (tänapäevased linnud ja nende väljasurevad sugulased)

·         †Scansoriopterygidae (väikesed algloomad pikkade kolmandate sõrmedega aviaalid)

·         †Omnivoropterygidae (suured, varajased lühikesed aviaalid)

·         †Confuciusornithidae (väikesed hambutud aviaalid)

·         †Enantiornithes (primitiivsed lendavad aviaalid, mis elasid puudel)

·         Euornithes (arenenud lendavad linnud)

·         †Yanornithiformes (hiinlaste hammastega kriidiaegsed linnud)

·         †Hesperornithes (spetsialiseerunud sukeldujad)

·         Aves (tänapäevased, nokkelised linnud ja nende väljasurevad sugulased)

·         †Sauropodomorpha (väikese pea, pika kaela ja pika sabaga taimtoidulised loomad)

·         †Guaibasauridae (väikesed, primitiivsed, kõikjaloomad sauropodomorfid)

·         †Plateosauridae (primitiivsed, kahejalgsed "prosauropoodid")

·         †Riojasauridae (väikesed, primitiivsed sauropodomorfid)

·         †Massospondylidae (väikesed, primitiivsed sauropodomorfid)

·         †Sauropoda (väga suur ja raske, tavaliselt üle 15 m pikk; neljajalgsed)

·         †Vulcanodontidae (primitiivsed sauropoodid, millel on sambakujulised käed ja jalad)

·         †Eusauropoda ("tõelised sauropoodid")

·         †Cetiosauridae ("vaala roomajad")

·         †Turiasauria (jura- ja kriidiaegsete sauropoodide Euroopa rühm)

·         †Neosauropoda ("uued sauropoodid")

·         †Diplodocoidea (koljud ja saba piklikud; hambad tavaliselt kitsad ja pliiatsilaadsed).

·         †Macronaria (karbikujulised koljud; lusika- või pliiatsikujulised hambad)

·         †Brachiosauridae (pikakaelalised, pikakarvalised makronaarid)

·         †Titanosauria (mitmekesine; kopsakas, laiade puusadega; kõige levinumad lõunapoolsete mandrite hiliskreidi aegadel).

·         †Ornithischia ("linnukujulised"; mitmesugused kahe- ja neljajalgsed taimtoidulised)

·         †Heterodontosauridae (väikesed basaalsed ornithopoodid taimtoidulised/omatoorsed, millel on silmapaistvad koerakujulised hambad).

·         †Thyreophora (soomustatud dinosaurused; enamasti neljajalgsed)

·         †Ankylosauria (soomused kui esmane soomus; mõnel neist oli nuiakujuline saba).

·         †Stegosauria (piigid ja plaadid kui esmane soomus)

·         †Neornithischia ("uued ornitischiad")

·         †Ornithopoda (eri suurused; kahe- ja neljajalgsed; arenenud närimisviis, kasutades painduvaid koljusid ja palju hambaid).

·         †Marginocephalia (nende koljudel olid luust kuppelmaitselised kasvud)

·         †Pachycephalosauria (kahejalgsed, kuppel- või nupukujulise kasvuga koljud)

·         †Ceratopsia (neljajalgsed karvased; paljudel olid ka sarved)

Erinevad ornitopoodide dinosaurused


Suurimate sauropoodide suuruserinevused võrreldes inimesega


Paljude dromaeosauriidide, täielikult sulepeadega dinosauruste perekonna, kuhu kuuluvad nii Velociraptor kui ka Deinonychus, suuruse võrdlus.


Koduvarblane on üks levinumaid elavaid theropoode.

Dinosauruste päritolu ja evolutsioon

Archosaurused

Arhosaurused arenesid kahte põhiklassi: krokodillidega seotud ja dinosaurustega seotud.

• Archosauria

• Pseudosuchia: krokodillide ja nende sugulaste sugukond.
• Avemetatarsalia: dinosauruste, pterosauruste, lindude ja sugulaste klade.
• Aphanosauria
• Ornithodira: pterosauruste ja dinosauruste klade.

• Pterosaurused
• Dinosaurused

Varaseimad dinosaurused

Esimesed teadaolevad dinosaurused olid kahejalgsed kiskjad, kes olid ühe kuni kahe meetri pikkused.

Varaseimate kinnitatud dinosauruste hulka kuuluvad saurischia ("sisalikuga") dinosaurused Saturnalia 232-225 mya, Herrerasaurus 230-220 mya, Staurikosaurus tõenäoliselt 230-225 mya, Eoraptor 231,4 mya ja Alwalkeria 230-220 mya. Saturnalia võib olla basaalne saurischia või prosauropood. Teised on basaalsed saurischianid.

Varaseimate ornitischia ("lindudega") dinosauruste hulka kuulub Pisanosaurus 230-220 mya. Kuigi Lesothosaurus pärineb 199-189 mya ajast, viitavad skeleti tunnused sellele, et ta hargnes Ornithischia põhiliinist vähemalt sama vara kui Pisanosaurus.

Varased saurischiidid olid sarnased varaste ornitischiitidega, kuid erinesid tänapäeva krokodillidest. Saurischiidid erinevad ornitischiitidest selle poolest, et neil on säilinud esivanemate luude konfiguratsioon vaagnas (näidatud ülaltoodud joonisel). Teine erinevus seisneb koljus: ornitischia ülemine kolju on tugevam ja alumise lõualuu ühendav liigend on paindlikum. Need omadused on kohandused taimtoiduks; teisisõnu, see aitas neil taimset toitu peenestada.

Varajased vormid Herrerasaurus (suur), Eoraptor (väike) ja Plateosauruse kolju.

Kohanduv kiirgus

Dinosaurused olid mitmekesine loomarühm. Kohanemisvõime võimaldas neil elada paljudes ökoloogilistes niššides. Paleontoloogid on tuvastanud üle 500 erineva perekonna ja 1000 liigi mitte-aaviliste dinosauruste seas. Nende järeltulijad, linnud, moodustavad 9000 elavat liiki ja on kõige mitmekesisem maismaaselgroogsete rühm.

Suurimad dinosaurused olid taimtoidulised (taimesööjad), näiteks Apatosaurus ja Brachiosaurus. Nad olid suurimad loomad, kes kunagi kuival maal kõndisid. Teistel taimesööjatel, näiteks Iguanodonil, olid spetsiaalsed relvad, mis aitasid neil lihasööjate vastu võidelda. Näiteks Triceratopsil oli kolm sarve peakilbil, Ankylosaurus oli kaetud luiste plaatidega ja Stegosaurusel olid sabas piigid.

Lihasööjad olid kahejalgsed (kõndisid tagajalgadel), kuigi mitte nii nagu meie. Nende keha oli pigem horisontaalselt suunatud, tasakaalustatuna seljas sabaga. Mõned olid väga suured, nagu Tyrannosaurus, Allosaurus ja Spinosaurus, kuid mõned olid väikesed, nagu Compsognathus. Just väiksema suurusega lihasööjad võisid areneda lindudeks. Esimesel fossiilsel linnul, Archaeopteryxil, oli skelett, mis nägi välja nagu dinosauruse skelett.

Elustiil

Liikumine

Dinosaurused olid algselt kahejalgsed: nende tõenäolised esivanemad olid väikesed kahejalgsed arhosaurused. Oluline on varase dinosauruse perekonna Eoraptor dateerimine 231,4 miljonit aastat tagasi. Eoraptor sarnaneb tõenäoliselt kõigi dinosauruste ühise esivanemaga; tema tunnused viitavad sellele, et esimesed dinosaurused olid väikesed kahejalgsed kiskjad. Seda seisukohta toetab ürgsete, dinosauruse-eelsete tüüpide avastamine kesktriase kihtides. Nende fossiilide analüüs näitab, et need loomad olid tõepoolest väikesed kahejalgsed kiskjad.

Need dinosaurused, kes pöördusid tagasi neljajalgseks, hoidsid kõik neli jalga oma keha all. See on palju tõhusam kui sisaliku laialivalguvad jalad.

Suured sauropoodid ei oleks ilma nende sambataoliste jalgadeta kunagi nii suurt kasvu saavutanud. Ülevaade annab ülevaate sellest, mida me teame dinosauruste liikumise mehaanikast.

Soojavereline

Suur muutus arusaamades toimus 1960. aastatel, kui mõisteti, et väikesed theropoodid olid tõenäoliselt soojaverelised. Küsimus, kas kõik theropoodid või isegi kõik dinosaurused olid soojaverelised, on siiani lahtine.

Nüüdseks on kindel (Hiinas leitud fossiilide põhjal: vt Jehol biota), et väikestel theropoodidel olid suled. See sobib hästi kokku ideega, et nad olid soojaverelised ja et lindude päritolu saab jälgida väikeste theropoodide liinile.

Tegevus

Soojaverelistel loomadel on kõrge ainevahetuskiirus (nad tarbivad toitu kiiremini). Nad võivad olla aktiivsemad ja kauem aktiivsed kui loomad, kes sõltuvad soojuse saamiseks keskkonnast. Seetõttu tekkis mõte, et soojaverelised dinosaurused on soojustatud sulgedega, mis viisid selleni, et nad olid aktiivsemad, arukamad ja kiiremad jooksjad, kui varem arvati.

Peamised paleontoloogid on seda seisukohta järginud väikeste theropoodide puhul, kuid mitte suuremate taimtoidulised. Kuna me teame, et stegosauruse aju oli umbes pähkli suurune, on põhjust arvata, et tema intelligentsus oli piiratud.

Piirangud

Vaatamata nende suurele edule pika aja jooksul, olid eluviisid, mida dinosaurused kunagi ei arendanud. Ükski neist ei kujunenud täielikult vees elama, nagu paljud imetajad, kuigi Spinosaurus oli poolveekogus. Nad ei domineerinud kunagi väikeses maapealses niššis. Kogu mesosoikumi vältel olid enamik väikseid selgroogseid imetajad ja sisalikud.

Puusaliigeste ja tagumiste jäsemete asendid

Väljasurumine

Väljasuremused kriidiaja lõpus olid põhjustatud ühest või mitmest katastroofilisest sündmusest, näiteks asteroidi või meteoriidi massilisest kokkupõrkest (nagu Chicxulubi kokkupõrge) või suurenenud vulkaanilisest aktiivsusest.

Mitmed löögikraatrid ja massiivne vulkaaniline aktiivsus, näiteks Indias asuvas Dekkani lõksu piirkonnas, on dateeritud ligikaudu väljasuremisperioodile. Need geoloogilised sündmused võisid vähendada päikesevalgust ja takistada fotosünteesi, mis põhjustas Maa ökoloogias ulatusliku häire.

Kas mõni maismaa dinosaurus elas üle suure väljasuremise sündmuse? Hell Creeki formatsioonist on leitud mitmeid fossiile umbes 40 000 aastat hiljem kui K/T väljasuremisjuhtum. Paljud teadlased jätavad "paleotseeni dinosaurused" kõrvale kui ümbertöödeldud, st nende algsetest kohtadest välja uhutud ja seejärel palju hilisemates setetes uuesti maetud. K/T piirist kõrgemalt leitud seotud skelett (nt rohkem kui üks luu samast isendist) oleks veenev, kuid sellistest leidudest ei ole teatatud.

Badlands Drumhelleri lähedal, Alberta. Erosioon on paljastanud savikivi K/T piiri.

Dinosaurused ilukirjanduses

"...priimuse draakonid,
kes teineteist oma limaskesse tassivad". Tennyson, In memoriam,1849.

Dinosaurustest rääkivad raamatud on olnud populaarsed, eriti laste seas, kuid ka täiskasvanutele on sellised raamatud meeldinud. Edwardiajastul kirjutas Arthur Conan Doyle romaani dinosaurustega täidetud platoo kohta, mida ta nimetas "Kadunud maailmaks".

JurassicPark alustas 1990. aastal uut faasi dinosauruste populaarkultuuris, kui sellele järgnes 1993. aastal samanimeline film.

Seotud leheküljed

• Dinosauruste loetelu
• Dinosauruste ajud ja intelligentsus
• Dinolinnud" kohta vt "lindude päritolu".
• K/T väljasuremine