Apatosaurus
Apatosaurus on sauropoodi dinosaurus, mis elas ülemise jura ajal. Ta kuulub samasse perekonda nagu Diplodocus. Brontosaurust peeti kunagi Apatosauruse hilisemaks nimeks, kuid nüüdseks on tõestatud, et tegemist on eraldi perekonnaga.
Apatosaurus kasvas kuni 21 meetri pikkuseks, 4,5 meetri kõrguseks puusa juures ja kaalus kuni 23 tonni. Ta sõi taimi. Tema luid on leitud Wyomingist, Colorados, Oklahomast ja Utahist.
Kui ta esimest korda leiti, arvasid teadlased, et Apatosaurus elas osaliselt vee all, kuna ta ei suutnud oma kaalu kuival maal hoida. Nüüd arvavad nad, et ta elas kuival maal, tõenäoliselt karjadena.
Kaelavõlvid olid vähem piklikud ja tugevamad kui Diplodocusil. Jalaluud olid (hoolimata pikemast pikkusest) märksa jämedamad, mis viitab jõulisemale loomale. Saba oli tavalise liikumise ajal maapinnast kõrgemal. Nagu enamikul sauropoodidel, oli ka Apatosaurusel mõlemal esijäsemel ainult üks suur küünis, tagajalgade kolm esimest varvast olid küünised.
Apatosauruse liike on vähemalt kaks:
Elustiil
19. sajandil ja 20. sajandi alguses arvati, et sauropoodid nagu Apatosaurus olid liiga massiivsed, et oma kaalu kuival maal kanda. Arvati, et nad elasid osaliselt vee all, võib-olla soodes. Hiljutised leiud seda ei toeta. Nüüd arvatakse, et sauropoodid olid täielikult maismaaloomad. Diplodocidide nina uurimine näitas, et Apatosauruse nelinurkne nina, suur osakaal punkthammastest ja peenike, subparalleelne hammaste kriimustus viitab sellele, et ta oli maapinnalähedane mitteselektiivne brauserija. Ta võis süüa sõnajalgu, tsükkaadisid, seemnepuid, nõgesid ja vetikaid.
Olulised küsimused, nagu soojusjuhtimine, ainevahetuse kiirus ja hingamine, on veel ebaselged. Mõned teadlased väidavad, et südamel oleks olnud raskusi aju hapnikuga varustamiseks piisava vererõhu säilitamisega. Teised väidavad, et pea ja kaela peaaegu horisontaalne asend oleks kõrvaldanud probleemi aju verega varustamisel, sest see ei oleks olnud kõrgendatud.
James Farlow arvutab, et Apatosaurus-suurusel dinosaurusel oleks olnud umbes 35 t (34 pikka tonni; 39 lühikest tonni) 5,7 t (5,6 pikka tonni; 6,3 lühikest tonni) käärimissisaldust (seeditav toit). "Käärimise soojus võis olla nende roomajate jaoks märkimisväärne soojuse allikas".
Näidise FMNH P25112 sabatüvel, millel on näha pneumaatilised koopad (augud).
Alaealise jäljed.
Küsimused ja vastused
K: Mis on apatosaurus?
V: Apatosaurus on sauropoodne dinosaurus, mis elas ülemise jura ajal.
K: Milline on Apatosauruse perekond?
V: Apatosaurus kuulub samasse perekonda kui Diplodocus.
K: Mis oli kunagi arvatavasti Brontosaurus?
V: Brontosaurust peeti kunagi Apatosauruse hilisemaks nimeks.
K: Kui suureks kasvas Apatosaurus?
V: Apatosaurus kasvas koguni 21 meetri pikkuseks, 4,5 meetri kõrguseks puusalt ja kaalus kuni 23 tonni.
K: Mida Apatosaurus sõi?
V: Apatosaurus sõi taimi.
K: Kust on leitud Apatosauruse luid?
V: Apatosauruse luid on leitud Wyomingist, Colorados, Oklahomas ja Utahis.
K: Kas Apatosaurus elas vees või maismaal?
V: Teadlased arvasid kunagi, et Apatosaurus elas osaliselt vee all, kuid nüüd arvavad nad, et ta elas kuival maal, tõenäoliselt karjadena.
