Apatosaurus suur sauropoodne dinosaurus ülemisest jurast

Apatosaurus on sauropoodi dinosaurus, mis elas ülemise jura ajal. Ta kuulub samasse perekonda nagu Diplodocus. Brontosaurust peeti kunagi Apatosauruse hilisemaks nimeks, kuid nüüdseks on tõestatud, et tegemist on eraldi perekonnaga.

Apatosaurus kasvas kuni 21 meetri pikkuseks, 4,5 meetri kõrguseks puusa juures ja kaalus kuni 23 tonni. Ta sõi taimi. Tema luid on leitud Wyomingist, Colorados, Oklahomast ja Utahist.

Kui ta esimest korda leiti, arvasid teadlased, et Apatosaurus elas osaliselt vee all, kuna ta ei suutnud oma kaalu kuival maal hoida. Nüüd arvavad nad, et ta elas kuival maal, tõenäoliselt karjadena.

Kaelavõlvid olid vähem piklikud ja tugevamad kui Diplodocusil. Jalaluud olid (hoolimata pikemast pikkusest) märksa jämedamad, mis viitab jõulisemale loomale. Saba oli tavalise liikumise ajal maapinnast kõrgemal. Nagu enamikul sauropoodidel, oli ka Apatosaurusel mõlemal esijäsemel ainult üks suur küünis, tagajalgade kolm esimest varvast olid küünised.

Apatosauruse liike on vähemalt kaks:

• Apatosaurus ajax — tüüpliik, mille ametliku nime andis Othniel Charles Marsh 1877. See liik on tuntud vanemate ja varasemate leidude põhjal ning on sageli esindatud fragmentaarsete skeletijääkidega.
• Apatosaurus louisae — kirjeldati hiljem (Elmer Riggs, 1903) ja see liik on teada mitmete hästi säilinud skeletitega, mis aitasid paremini mõista perekonna anatoomiat ja mõõtmeid.

Avastus ja taksonoomia

Apatosauruse fossiile hakati esimestel teadusajaloo aastakümnetel leidma Morrisoni kihistustes Põhja-Ameerikas. 1800ndate lõpu ja 1900ndate alguse nn "luusõjas" (Bone Wars) tegid paleontoloogid nagu O. C. Marsh ja Edward Cope palju kiiredeklaratsioone ja ümbernimetamisi, mistõttu tekkis segadus Apatosauruse ja Brontosauruse vahepeal. 2015. aastal avaldatud ulatuslik taksonoomiline töö tõi tagasi arutelu ja osadel juhtudel kinnitati, et Brontosaurus võib olla eraldi perekond.

Anatoomia ja liikumine

Apatosauruse kere oli madal ja pikk, kael lühim ja tugevam võrreldes mõnede teiste diplodokiididega. Kaelal ja seljal olid suured, õõnsad selgroolülid (pneumaatilised elemendid), mis aitasid vähendada luumassi. Jalad olid jämedad ja tugeva veeremalaga, mis sobib raskuse kandele; esijalal oli üks suur küünis, mis mõnel juhul võis olla kaitse- või tugifunktsiooniga. Saba oli pikk ja jäik osa, mille liikumine võis olla oluline tasakaalu ja võimaliku kommunikatsiooni jaoks (on arutatud hüppeliini ja sabalaksu teooriaid, kuid supersoniline “piiks” on enamasti hülgatud).

Päritolu, eluviis ja ökoloogia

Apatosaurus toitus peamiselt kõrgest taimestikust — okstest, lehtedest ja võimalik, et ka madalamast põõsastikust. Tema hammaste kuju ja skeleti ehitus viitavad pigem pehmema või suurte koguste närimisele kui tugevale riivimisele. Seedesüsteemis võis olla mahukas koht riknenud taimse massi töötlemiseks, nagu tänapäeva taimtoidulistel loomadel. Mõned leiud ja analüüsid toetavad karjades elamise ideed, mis pakub kaitset röövloomade vastu ja lihtsustab pesitsuskäitumist.

Pea ja rekonstruktsioonid

Ajalooliselt on Apatosauruse pead valesti rekonstrueeritud (näiteks asetatud kampasaura‑suguse kolju alusel), mistõttu vanad muuseumimudelid eksitasid. Hilisemad terviklikumad skeleti- ja koljumõõtmised näitavad, et peakuju oli madal ja pikk, sarnanedes pigem teiste diplodokiididega — madal ja kitsas lõuapea.

Ajastu ja levik

Apatosaurus elas umbes 152–145 miljonit aastat tagasi, ülemises juras, peamiselt tänaseks tuntud Morrisoni settekivimites Lääne‑Põhja‑Ameerikas. Tema fossiile on kõige sagedamini leitud Wyomingist, Colorados, Oklahomast ja Utahist, kuid võimalikud leidud on ka mujal.

Täiendavad märkused

Tänapäevased uurimismeetodid — näiteks kompuutertomograafia, filogenetilised analüüsid ja täpsem dateerimine — aitavad pidevalt täiendada teadmisi Apatosauruse bioloogiast ja sugulusest teiste sauropoodidega. Kuigi paljud põhitõed on selged (suurem keha, põhiliselt taimtoiduline eluviis, koloniaalne levik Morrisoni ökosüsteemides), jääb detaile (kasvu, täpsed liikide piirid, käitumuslikud nüansid) endiselt uurimiseks.

Elustiil

19. sajandil ja 20. sajandi alguses arvati, et sauropoodid nagu Apatosaurus olid liiga massiivsed, et oma kaalu kuival maal kanda. Arvati, et nad elasid osaliselt vee all, võib-olla soodes. Hiljutised leiud seda ei toeta. Nüüd arvatakse, et sauropoodid olid täielikult maismaaloomad. Diplodocidide nina uurimine näitas, et Apatosauruse nelinurkne nina, suur osakaal punkthammastest ja peenike, subparalleelne hammaste kriimustus viitab sellele, et ta oli maapinnalähedane mitteselektiivne brauserija. Ta võis süüa sõnajalgu, tsükkaadisid, seemnepuid, nõgesid ja vetikaid.

Olulised küsimused, nagu soojusjuhtimine, ainevahetuse kiirus ja hingamine, on veel ebaselged. Mõned teadlased väidavad, et südamel oleks olnud raskusi aju hapnikuga varustamiseks piisava vererõhu säilitamisega. Teised väidavad, et pea ja kaela peaaegu horisontaalne asend oleks kõrvaldanud probleemi aju verega varustamisel, sest see ei oleks olnud kõrgendatud.

James Farlow arvutab, et Apatosaurus-suurusel dinosaurusel oleks olnud umbes 35 t (34 pikka tonni; 39 lühikest tonni) 5,7 t (5,6 pikka tonni; 6,3 lühikest tonni) käärimissisaldust (seeditav toit). "Käärimise soojus võis olla nende roomajate jaoks märkimisväärne soojuse allikas".

Näidise FMNH P25112 sabatüvel, millel on näha pneumaatilised koopad (augud).


Alaealise jäljed.

Küsimused ja vastused

K: Mis on apatosaurus?

K: Milline on Apatosauruse perekond?

K: Mis oli kunagi arvatavasti Brontosaurus?

K: Kui suureks kasvas Apatosaurus?

K: Mida Apatosaurus sõi?

K: Kust on leitud Apatosauruse luid?

K: Kas Apatosaurus elas vees või maismaal?

Otsing