Apterygota
Apterygota on väike ürgsete putukate alamklass.
Need on putukad, millel ei ole kunagi nende evolutsioonilise ajaloo jooksul olnud tiibu. Nende esimene teadaolev esinemine fossiilides on Devoni ajastu Rhynie kivikirstkalmes ~400 miljonit aastat tagasi. Kuigi ka mõnedel teistel putukatel, näiteks kirpudel, puuduvad tiivad, pärinevad need putukad tiibadega putukatest, kes on need evolutsiooni käigus kaotanud. Seevastu apterygoodid on primitiivne putukarühm, mis erines teistest ordudest enne tiibade tekkimist.
Neil on ka mõned muud primitiivsed tunnused (omadused). Nümfid (nooremad staadiumid) läbivad vähe või üldse mitte metamorfoosi, nii et nad näevad välja nagu täiskasvanud isendid. Nad jätkavad kogu elu jooksul muskeldumist, kusjuures pärast suguküpsuse saavutamist on neil mitu astet (staadiumi). Kõigil teistel putukatel on ainult üks suguküps täiskasvanud staadium. Nende nahk on õhuke, mistõttu nad näivad läbipaistvad. Isased hoiavad spermapakke, mitte ei viljasta emasloomi sisemiselt.
Praegu ei ole ükski liik kantud looduskaitsealuste liikide nimekirja.
Rühma ajalugu
Apterygota liigitus muutus aja jooksul. sajandi keskpaigaks kuulus alamklassi neli klassi (Collembola, Protura, Diplura ja Thysanura). Rangema kladistliku metoodika kasutuselevõtuga osutus alamklass parafüleetiliseks. Esimesed kolm rühma moodustasid monofüleetilise rühma, Entognatha. Thysanura on tihedamalt seotud tiivuliste putukatega. muutes seega isegi amüotseratilised apterygoodid parafüleetiliseks.
Mõned arvavad, et Collembola ei ole enam üldse putukad, kuid nende positsioon ei ole veel selge.
Küsimused ja vastused
K: Mis on apterygota?
V: Apterygota on väike alamklass primitiivseid putukaid, millel ei ole kunagi oma evolutsioonilises ajaloos olnud tiibu.
K: Millal on nende esimene teadaolev esinemine fossiilides?
V: Nende esimene teadaolev esinemine fossiilsetes andmetes on Devoni ajastu Rhynie-kivikivimites umbes 400 miljonit aastat tagasi.
K: Mille poolest erinevad Apterygota teistest putukatest, millel puuduvad tiivad?
V: Kuigi mõnedel teistel putukatel, näiteks kirbudel, puuduvad samuti tiivad, pärinevad need putukad tiibadega putukatest ja on need evolutsiooni käigus kaotanud. Seevastu Apterygota on primitiivne putukarühm, mis erines teistest ordudest enne tiibade tekkimist.
K: Millised on veel mõned Apterygota'de primitiivsed tunnused?
V: Neil on veel mõned muud primitiivsed tunnused, näiteks nümfid, mis läbivad vähe või üldse mitte metamorfoosi, neil on pärast suguküpsuse saavutamist mitu astet ja neil on õhuke nahk, mis muudab nad läbikumavaks.
K: Kuidas isased Apterygota'd paljunevad?
V: Isased Apterygota'd hoiavad spermapakke, mitte ei viljasta emasloomi sisemiselt.
K: Kas mõni Apterygota liik on kantud looduskaitsealuste liikide nimekirja?
V: Praegu ei ole ühtegi Apterygota liiki kantud looduskaitseliselt ohustatud liikide nimekirja.
K: Mille poolest erinevad Apterygota liigi nümfid teistest putukatest?
V: Apterygota'de nümfid läbivad vähe või üldse mitte metamorfoosi, nii et nad näevad välja nagu täiskasvanud isendid, ja jätkavad pärast suguküpsuse saavutamist kogu elu jooksul mitme instariiga muskeldumist. Kõigil teistel putukatel on ainult üks suguküps täiskasvanud staadium.
