Vererõhk

Vererõhk on meditsiinis kasutatav mõõtühik. Kehas kannavad arterid verd südamest ära. Kui veri liigub läbi arterite, surub see vastu arterite seinu. Vererõhk mõõdab, kui tugevalt veri vastu arterite seinu surub.

Tavaliselt mõõdetakse "vererõhuga" rõhku suuremates arterites, mis toimetavad verd muudesse kehaosadesse kui kopsud, näiteks käe arteriarterisse. Vererõhku mõõdetakse tavaliselt millimeetrites elavhõbedas (mmHg).

Vererõhu puhul on kaks numbrit. Esimene on süstoolne rõhk. See mõõdab, kui tugevalt veri surub vastu arterite seinu, kui süstitakse (süstitakse ja surutakse verd välja). See on siis, kui surve arterite seintele on kõige suurem. Teine number on diastoolne vererõhk. See mõõdab, kui tugevalt veri surub vastu arterite seinu, kui süda on diastoolias (puhkab löökide vahel ja ei suru verd välja). Näiteks sellel leheküljel oleval pildil on rõhk arterite seintele 122 mmHg, kui süda lööb, ja 65 mmHg, kui süda puhkab. Seda vererõhku kirjutatakse "122/65" ja loetakse kui "122 üle 65".

Keskmine arteriaalne rõhk on inimese keskmine vererõhk. Pulsirõhk on süstoolse ja diastoolse rõhu vahe.

Vererõhu mõõtmiseks kasutavad arstid seadet, mida nimetatakse sfügmomanomeetriks.

Normaalne vererõhk

Vererõhk on tavaliselt madalam lastel ja tõuseb vanuse kasvades.

Tervete täiskasvanud inimeste süstoolne vererõhk peaks olema alla 120 ja diastoolne vererõhk alla 80. Siiski võib vererõhk olla iga inimese puhul väga erinev. Vererõhk muutub ka loomulikult päeva jooksul (ööpäevarütmis). See langeb une ajal madalamaks ja tõuseb kõrgemaks, kui inimene tõuseb. See on madalam, kui inimene puhkab, ja kõrgem aktiivsuse ajal. Vererõhku võivad muuta ka paljud muud asjad - näiteks stress, haigused, ravimid ja see, mida inimene sööb. Isegi vererõhu mõõtmisega seotud stress võib vererõhku tõsta. Seda nimetatakse "valge mantli hüpertensiooniks".

Digitaalne vererõhumõõtja näitab vererõhku 122 süstoolset ja 65 diastoolset vererõhku, mida loetakse kui "122 üle 65" või 122/65 mmHg.

Vererõhuprobleemid

Inimestel võivad tekkida terviseprobleemid, kui nende vererõhk on liiga kõrge või liiga madal.

Kõrge vererõhk

Peamine artikkel: Hüpertensioon

Kõrget vererõhku nimetatakse hüpertensiooniks. Inimese vererõhk on kõrge, kui tema vererõhk on kõrge ja püsib aja jooksul kõrgena. Hüpertensioon on väga levinud. Umbes igal kolmandal täiskasvanul Ameerika Ühendriikides on kõrge vererõhk. Hüpertensiooni nimetatakse mõnikord "vaikivaks tapjaks", sest see ei tekita sageli mingeid sümptomeid, nii et paljudel inimestel on kõrge vererõhk, ilma et nad teaksid, et midagi on valesti. Hüpertensioon võib aga kahjustada südant, veresooni, neerusid ja teisi kehaosi. See võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, nagu südameinfarkt, insult ja neerupuudulikkus.

Madal vererõhk

Peamine artikkel: Hüpotensioon

Madalat vererõhku nimetatakse hüpotensiooniks. Kui vererõhk on liiga madal, ei saa süda, aju ja teised kehaosad piisavalt verd ja hapnikku. Madal vererõhk võib põhjustada probleeme nagu pearinglus ja minestus. Kui inimese vererõhk on piisavalt madal, võib ta saada krampe, kaotada teadvuse ja isegi surra.

Seotud leheküljed

Hüpertensioon
Hüpotensioon
Süstool
Diastool

Küsimused ja vastused

K: Mis on vererõhk?

V: Vererõhk on meditsiinis kasutatav mõõtühik, mis mõõdab, kui tugevalt veri surub vastu arterite seinu.

K: Kuidas vererõhku tavaliselt mõõdetakse?

V: Vererõhku mõõdetakse tavaliselt millimeetrites elavhõbedas (mmHg).

K: Millised on kaks numbrit vererõhu näitamisel?

V: Kaks arvu vererõhu näitamisel on süstoolne ja diastoolne rõhk. Süstoolne arv mõõdab, kui tugevalt veri lööb vastu arterite seinu, kui süda lööb, samas kui diastoolne mõõdab, kui tugevalt veri lööb, kui see puhkab löökide vahel.