Arestimine }}

Tüübid krambid

On olemas palju erinevaid krambid. Neid nimetatakse selle järgi, kui suurt osa ajust nad mõjutavad ja mis juhtub inimesega, kui tal on seda tüüpi krambid.

Osalised krambid

Osaliste krampide korral on krambis osaline krambihooge põhjustanud vaid väike osa ajust. Neid krampe võib täpsemalt nimetada:

• Lihtne osaline: Isik jääb kogu krambihoo ajal ärkvel. Ta võib tõmbuda (eriti ainult ühes kehaosas), tunda pearinglust või haistab ja maitseb asju, mida seal ei ole.
• Kompleksne osaline: Isik võib krambihoogude ajal olla segaduses, kogeda deja vu'd, naerda, tunda hirmu, näha asju, mida ei ole olemas, või tunda halba lõhna. Isik võib ka teha midagi ikka ja jälle, näiteks nööpida ja uuesti nööpida särki.

Generaliseeritud krambid

Üldiste krampide korral on krambihoogudes osalenud suurem osa ajust. Sageli on mõjutatud mõlema ajupoolkera (ajupoolte) osad. Neid krampe võib täpsemalt nimetada:

• Toonilis-klooniline - inimene minestab ja tal tekivad tahtmatud tõmblused. Ta võib hammustada keelt, karjuda, sülitada, urineerida või roojastada. Sellise krambihooga kaasneb sageli aura ehk kummaline tunne, kuigi kõikidel inimestel, kellel on sellised krambid, ei teki selliseid tundeid. Toonilis-kloonilised krambid võivad kesta kuni 20 minutit.
• Puudulikkus - inimesed, kellel on puudulikud krambid, näevad sageli välja, nagu oleksid nad lihtsalt "laiali". Nad ei kuku maas ega liiguta end järsult, kuid nad ei kuule ega märka midagi enda ümber. Teised inimesed ei pruugi üldse märgata, et isikul on krambid. Isik võib lihtsalt paigale jäätuda ja pärast krambihoo lõppu jätkata sealt, kus ta pooleli jäi. Inimene, kellel on krambihoog, ei mäleta seda tavaliselt pärast seda. Selline krambihoog kestab ainult kuni 10 sekundit.
• Müoklooniline - müoklooniline tõmblemine on äkiline tõmblemine, tavaliselt mõlemal pool keha. Seda tüüpi krambid on kõige sagedamini esinevad alla 5-aastastel lastel. Müokloonilisi krampe võib täheldada ka täiskasvanutel, kellel esineb müokloonilisi krampe tavaliselt siis, kui nad on magama jäämas või juba magavad. Lastel võivad need müokloonilised tõmblused tekkida ka ärkvel olles.

Staatus epilepticus: Epileptiline epilepsia: meditsiiniline hädaolukord

Staatus epilepticus on meditsiiniline hädaolukord. Isik on "staatuses", kui:

• neil on krambid, mis kestavad üle viie minuti; VÕI
• Neil on rohkem kui üks krambid, ilma et nad vahepeal taastuksid.

Staatus epilepticus on meditsiiniline hädaolukord, sest aju ei saa pika krambihoo ajal piisavalt hapnikku. See võib põhjustada ajukahjustusi või surma.

Mis põhjustab krambid?

Teatud tüüpi krambid viitavad epilepsiaks kutsutud haigusele, mille puhul närvid ei tööta nii, nagu nad peaksid. Nad edastavad ajule valesid sõnumeid, nii et inimene liigub kontrollimatult või näeb, kuuleb, haistab, tunneb või maitseb asju, mida seal ei ole. Selle vältimiseks võib võtta ravimeid.

Lisaks epilepsiale võivad krambihooge põhjustada ka paljud muud asjad.

Haigused

Haigused, mis võivad põhjustada krampe, on järgmised:

• Aju infektsioonid, nagu meningiit (ajukesta infektsioon) või entsefaliit.
• Palavik
• See põhjustab tavaliselt ainult 3 kuu kuni 6-aastastel lastel krampe. Palavikust põhjustatud krampe nimetatakse febriilseteks krampideks. Lapsed kasvavad neist tavaliselt välja. Täiskasvanu võib aga väga kõrge palaviku tõttu saada krambihooge.
• Ajukasvaja
• Väga kõrge vererõhk
• Insult
• Väga madal veresuhkru tase (hüpoglükeemia).

Narkootikumid ja alkohol

Narkootikumid ja alkohol võivad põhjustada krampe:

• Teatud tüüpi ravimid või ravimid või ravimi ärajätmine (ravimit või ravimit äkki enam ei kasutata).
• See hõlmab krambivastaste ravimite (ravimid, mis peaksid krambid ära hoidma) äkilist mittevõtmist.
• Liiga palju alkoholi tarvitamine
• Stimulantide, nagu metamfetamiini või kokaiini, üleannustamine.
• Alkoholi ärajätmine (kui inimene, kes tavaliselt joob palju, lõpetab äkki joomise).
• Halvemal juhul võib see põhjustada meditsiinilist hädaolukorda, mida nimetatakse delirium tremens'iks, mis võib põhjustada status epilepticus't.

Muud põhjused

Muud asjad, mis võivad põhjustada krampe, on järgmised:

• Vigastused peas või ajus
• Kõik, mis põhjustab, et aju ei saa piisavalt hapnikku, näiteks uppumine, lämbumine, väga raske astmahoog, südame seiskumine või suitsu sissehingamine (liiga palju suitsu sissehingamine tulekahjust).
• kuumarabandus (meditsiiniline hädaolukord, mis tekib siis, kui keha ja aju muutuvad väga kuumaks).

Seotud leheküljed

• Epilepsia, seisund, mis tavaliselt põhjustab krambid
• Staatus epilepticus
• healoomulised vastsündinute krambid (imikute krampide põhjus)