Arestimine võib viidata ka vara hõivamisele, selle tähenduse kohta vt Arestimine (õigus).

Krambid tekivad siis, kui inimese aju närvid käituvad kummaliselt. Närvid saadavad teavet osaliselt elektriliste signaalide kaudu. Tavaliselt ei sütti ajus olevad närvid (mida nimetatakse neuroniteks) korraga. Krambihoogude ajal hakkavad närvirühmad liiga kiiresti koos põlema. See põhjustab ajus liiga palju korrastamata elektrilist aktiivsust.

Enamik inimesi arvab, et inimene, kellel on krambihoog, väriseb ja tõmbub. Mõned seda ka teevad, kuid on olemas ka muud liiki krambid.

Mis on epilepsia ja kuidas see erineb üksikust krambist?

Krambihoog on ajus tekkiv äge elektriaktiivsuse häire, mis avaldub erinevate sümptomitena. Epilepsia on krooniline seisund, mida iseloomib kalduvus korduvatele, mitteprovotseeritud krambishoogudele. Epilepsia diagnoos pannakse tavaliselt siis, kui on olnud vähemalt kaks spontaanset (mitteprovotseeritud) krambihoogu teineteise järel või üks krambihoog koos suure riskiindikaatoriga korduma hakkamiseks.

Krambi tüübid

  • Fokaalsed (paiksed) krambid – algavad aju ühes piirkonnas. Võivad olla teadvuse säilitamisega (simpleksfokaalsed) või teadvuse häirumisega (komplekssfokaalsed). Sageli on eelnev aisting ehk aura (näiteks lõhnataju muutus, näo tundlikkuse muutus, deja vu).
  • Generaliseerunud krambid – haaravad korraga mõlemat ajupoolkera. Näited:
    • absence-krambid (lühike “tühikäik” või eemale jäämine, kestus tavaliselt sekundid)
    • tõmbluslik-tõmme (tonic-clonic, varem nimetatud grand mal) – lihaspinged ja järgnev värisemine
    • myokloonilised krambid – lühikesed lihasetõmblused
    • atonilised krambid – äkiline lihastoonuse kadu, mis võib põhjustada kukkumisi
  • Provotseeritud (akuutne) kramp – tekib selgelt äratuntava ja mööduva põhjuse (näiteks kõrge palavik, veresuhkru langus, toimeainete mürgistus, alkoholivõõrutus, raske pea trauma või ajupõletik) tõttu.

Põhjused

  • Peamised põhjused: aju vigastus (trauma, insult), infektsioonid (meningiit, entsefaliit), ajukasvajad, kaasasündinud arenguanomaaliad.
  • Metaboolsed häired: hüpoglükeemia, elektrolüütide tasakaalu häired, maks- või neerupuudulikkus.
  • Võõrained ja ravimid: alkoholimürgistus või äkiline alkoholi tarbimise lõpp (võõrutus), mõned ravimite ja ravimtaimede mõjud, stimuleerivad ained.
  • Lapsed: sagedased palavikukrambid (febriilsed krambid) kõrgel kehatemperatuuril — need on tavaliselt ajutised ja ei tähenda automaatselt epilepsiat.

Sümptomid

Krambi sümptomid sõltuvad sellest, kus ajus aktiivsus algab ja kui laialt see levib. Võib esineda:

  • lihaste tugev tõmblemine või jäikus;
  • aeglane tühjaks jäämine, “kaugenemine” või teadvusekaotus;
  • aistingute muutused — elektrilöögi tunne, tundlikkuse muutused, lõhnade või maitse kogemine;
  • autonoomsed sümptomid — südamepekslemine, iiveldus, higistamine;
  • käitumuslikud automaatsed tegevused (automaatia) — suupoole liigutamine, juhuslik kõndimine;
  • pärast hoogu võib esineda segadust, väsimust ja peavalu (postiktalne seisund).

Millal kutsuda kiirabi / millal pöörduda arsti poole

  • kui krambihoog kestab üle 5 minuti (võib viidata status epilepticusele – eluohtlik seisund);
  • järgnevad korraga mitu krambihoogu ilma normaalteadvuse taastumiseta;
  • esimene krambihoog elus;
  • hoog mille jooksul inimene saab tõsiselt viga või ei hakka pärast hoogu ärkama;
  • kramp raseduse ajal või kui isikul on teadaolev südamehaigus või diabeet.

Esmaabi krambi korral

  • jää rahulikuks ja aja hoogu (soovitavalt pannakse kell rõhku hoidma);
  • eemalda lähedalt teravad ja ohtlikud esemed, et vältida vigastusi;
  • paku peale hoolt: aseta inimene küljele (stabiilne külglasend), et hoida hingamisteid avatud ja vähendada lämbumisohtu, eriti kui on oksendamine;
  • ära suru otsmiku alla, ära püüa krampivaid jäsemeid jõuga kinni hoida;
  • ära pane suhu midagi – see võib põhjustada vigastust või lämbumist;
  • kui hoog kestab üle 5 minuti või esinevad korraga mitmed hoogud, kutsu kiirabi.

Diagnoos ja uuringud

Arst küsib esmalt ajalugu (hoo olemus, kestus, eelnevad haigused, ravimid, alkohol) ja teeb neuroloogilise läbivaatuse. Tavapärased uuringud võivad sisaldada:

  • EEG (elektroentsefalograafia) – ajutegevuse registreerimine; vajadusel uni- või video-EEG pikka jälgimist;
  • aju kujutisuuringud (MRI eelistatult või CT) – struktuursete muutuste otsimiseks;
  • verivõtted – elektrolüütide, veresuhkru ja teiste metaboolsete häirete väljaselgitamiseks;
  • laste puhul võib vajalik olla ka täiendav geneetiline või metaboliseerimise uuring.

Ravi

  • Esmajoones: põhjuse kõrvaldamine, kui tegu on provotseeritud krambiga (nt veresuhkru korrigeerimine, infektsiooni ravi).
  • Antiepileptilised ravimid (sõltuvalt krambi tüübist ja patsiendi individuaalsetest omadustest). Ravimid aitavad enamikel inimestel saavutada kontrolli hoogude üle.
  • Raskematel või ravimresistentsetel juhtudel on võimalused: kirurgiline ravi (koha peal olevate fookuste eemaldamine), vaguse närvi stimuleerimine (VNS), responsiivne neurostimulaator (RNS) ja dieedi sekkumised (näiteks ketogeenne dieet lastel).
  • Ravi planeerimisel võetakse arvesse kõrvaltoimeid, reproduktiivplaane (naistel raseduse planeerimise vajadus, foolhappe manustamine), ja patsiendi elustiili.

Elu krambidega — praktilised nõuanded

  • võta ravimeid regulaarselt vastavalt arsti juhistele;
  • vähenda või väldi vallandajaid: alkohol, unepuudus, teatud ravimid või stress;
  • kogukaitse: luba pereliikmetel ja töökaaslastele teada, kuidas esmaabi anda;
  • turvalisus igapäevatoimingutes — ettevaatus ujumisel, kõrgetel kohtadel, töötades masinatega;
  • juhtimisõigus ja töövõime võivad olla piiratud sõltuvalt riigi seadustest ja haigusaktiivsusest — konsulteeri arstiga.

Prognoos

Paljudel inimestel võimaldab õige ravi ja elustiili muutused juhtida krambisid nii, et nad saavad elada täisväärtuslikult. Osa patsiente muutub ravimresistentseks ja vajab täiendavaid ravimeetodeid. Varajane diagnoos ja korrektne järelevalve parandavad tulemust.

Millal pöörduda arsti poole

  • kui kahtlustad, et sul või lähedasel oli krambihoog;
  • kui krambihoog kestab tavapärasest kauem või esineb sagedamini;
  • uute sümptomite tekkimisel, ravimite kõrvaltoimete korral või raseduse planeerimisel.

Kui sul on täpsemaid küsimusi oma olukorra kohta või vajad artikkli põhjal soovitusi konkreetse juhtumi jaoks, kirjuta — saan aidata selgitada järgmisi samme ja anda praktilisi nõuandeid.