Krambid (krambihood) ja epilepsia: mis toimub ajus, põhjused, sümptomid

Krambid ja epilepsia: selgitame, mis ajus toimub, millised on põhjused, sümptomid ja kuidas eristada erinevaid krambihooge — praktiline juhend taastumiseks.

Autor: Leandro Alegsa

15-10-2025 13:54

Arestimine võib viidata ka vara hõivamisele, selle tähenduse kohta vt Arestimine (õigus).

Krambid tekivad siis, kui inimese aju närvid käituvad kummaliselt. Närvid saadavad teavet osaliselt elektriliste signaalide kaudu. Tavaliselt ei sütti ajus olevad närvid (mida nimetatakse neuroniteks) korraga. Krambihoogude ajal hakkavad närvirühmad liiga kiiresti koos põlema. See põhjustab ajus liiga palju korrastamata elektrilist aktiivsust.

Enamik inimesi arvab, et inimene, kellel on krambihoog, väriseb ja tõmbub. Mõned seda ka teevad, kuid on olemas ka muud liiki krambid.

Mis on epilepsia ja kuidas see erineb üksikust krambist?

Krambihoog on ajus tekkiv äge elektriaktiivsuse häire, mis avaldub erinevate sümptomitena. Epilepsia on krooniline seisund, mida iseloomib kalduvus korduvatele, mitteprovotseeritud krambishoogudele. Epilepsia diagnoos pannakse tavaliselt siis, kui on olnud vähemalt kaks spontaanset (mitteprovotseeritud) krambihoogu teineteise järel või üks krambihoog koos suure riskiindikaatoriga korduma hakkamiseks.

Krambi tüübid

Fokaalsed (paiksed) krambid – algavad aju ühes piirkonnas. Võivad olla teadvuse säilitamisega (simpleksfokaalsed) või teadvuse häirumisega (komplekssfokaalsed). Sageli on eelnev aisting ehk aura (näiteks lõhnataju muutus, näo tundlikkuse muutus, deja vu).
Generaliseerunud krambid – haaravad korraga mõlemat ajupoolkera. Näited:
- absence-krambid (lühike “tühikäik” või eemale jäämine, kestus tavaliselt sekundid)
- tõmbluslik-tõmme (tonic-clonic, varem nimetatud grand mal) – lihaspinged ja järgnev värisemine
- myokloonilised krambid – lühikesed lihasetõmblused
- atonilised krambid – äkiline lihastoonuse kadu, mis võib põhjustada kukkumisi
Provotseeritud (akuutne) kramp – tekib selgelt äratuntava ja mööduva põhjuse (näiteks kõrge palavik, veresuhkru langus, toimeainete mürgistus, alkoholivõõrutus, raske pea trauma või ajupõletik) tõttu.

Põhjused

Peamised põhjused: aju vigastus (trauma, insult), infektsioonid (meningiit, entsefaliit), ajukasvajad, kaasasündinud arenguanomaaliad.
Metaboolsed häired: hüpoglükeemia, elektrolüütide tasakaalu häired, maks- või neerupuudulikkus.
Võõrained ja ravimid: alkoholimürgistus või äkiline alkoholi tarbimise lõpp (võõrutus), mõned ravimite ja ravimtaimede mõjud, stimuleerivad ained.
Lapsed: sagedased palavikukrambid (febriilsed krambid) kõrgel kehatemperatuuril — need on tavaliselt ajutised ja ei tähenda automaatselt epilepsiat.

Sümptomid

Krambi sümptomid sõltuvad sellest, kus ajus aktiivsus algab ja kui laialt see levib. Võib esineda:

lihaste tugev tõmblemine või jäikus;
aeglane tühjaks jäämine, “kaugenemine” või teadvusekaotus;
aistingute muutused — elektrilöögi tunne, tundlikkuse muutused, lõhnade või maitse kogemine;
autonoomsed sümptomid — südamepekslemine, iiveldus, higistamine;
käitumuslikud automaatsed tegevused (automaatia) — suupoole liigutamine, juhuslik kõndimine;
pärast hoogu võib esineda segadust, väsimust ja peavalu (postiktalne seisund).

Millal kutsuda kiirabi / millal pöörduda arsti poole

kui krambihoog kestab üle 5 minuti (võib viidata status epilepticusele – eluohtlik seisund);
järgnevad korraga mitu krambihoogu ilma normaalteadvuse taastumiseta;
esimene krambihoog elus;
hoog mille jooksul inimene saab tõsiselt viga või ei hakka pärast hoogu ärkama;
kramp raseduse ajal või kui isikul on teadaolev südamehaigus või diabeet.

Esmaabi krambi korral

jää rahulikuks ja aja hoogu (soovitavalt pannakse kell rõhku hoidma);
eemalda lähedalt teravad ja ohtlikud esemed, et vältida vigastusi;
paku peale hoolt: aseta inimene küljele (stabiilne külglasend), et hoida hingamisteid avatud ja vähendada lämbumisohtu, eriti kui on oksendamine;
ära suru otsmiku alla, ära püüa krampivaid jäsemeid jõuga kinni hoida;
ära pane suhu midagi – see võib põhjustada vigastust või lämbumist;
kui hoog kestab üle 5 minuti või esinevad korraga mitmed hoogud, kutsu kiirabi.

Diagnoos ja uuringud

Arst küsib esmalt ajalugu (hoo olemus, kestus, eelnevad haigused, ravimid, alkohol) ja teeb neuroloogilise läbivaatuse. Tavapärased uuringud võivad sisaldada:

EEG (elektroentsefalograafia) – ajutegevuse registreerimine; vajadusel uni- või video-EEG pikka jälgimist;
aju kujutisuuringud (MRI eelistatult või CT) – struktuursete muutuste otsimiseks;
verivõtted – elektrolüütide, veresuhkru ja teiste metaboolsete häirete väljaselgitamiseks;
laste puhul võib vajalik olla ka täiendav geneetiline või metaboliseerimise uuring.

Ravi

Esmajoones: põhjuse kõrvaldamine, kui tegu on provotseeritud krambiga (nt veresuhkru korrigeerimine, infektsiooni ravi).
Antiepileptilised ravimid (sõltuvalt krambi tüübist ja patsiendi individuaalsetest omadustest). Ravimid aitavad enamikel inimestel saavutada kontrolli hoogude üle.
Raskematel või ravimresistentsetel juhtudel on võimalused: kirurgiline ravi (koha peal olevate fookuste eemaldamine), vaguse närvi stimuleerimine (VNS), responsiivne neurostimulaator (RNS) ja dieedi sekkumised (näiteks ketogeenne dieet lastel).
Ravi planeerimisel võetakse arvesse kõrvaltoimeid, reproduktiivplaane (naistel raseduse planeerimise vajadus, foolhappe manustamine), ja patsiendi elustiili.

Elu krambidega — praktilised nõuanded

võta ravimeid regulaarselt vastavalt arsti juhistele;
vähenda või väldi vallandajaid: alkohol, unepuudus, teatud ravimid või stress;
kogukaitse: luba pereliikmetel ja töökaaslastele teada, kuidas esmaabi anda;
turvalisus igapäevatoimingutes — ettevaatus ujumisel, kõrgetel kohtadel, töötades masinatega;
juhtimisõigus ja töövõime võivad olla piiratud sõltuvalt riigi seadustest ja haigusaktiivsusest — konsulteeri arstiga.

Prognoos

Paljudel inimestel võimaldab õige ravi ja elustiili muutused juhtida krambisid nii, et nad saavad elada täisväärtuslikult. Osa patsiente muutub ravimresistentseks ja vajab täiendavaid ravimeetodeid. Varajane diagnoos ja korrektne järelevalve parandavad tulemust.

Millal pöörduda arsti poole

kui kahtlustad, et sul või lähedasel oli krambihoog;
kui krambihoog kestab tavapärasest kauem või esineb sagedamini;
uute sümptomite tekkimisel, ravimite kõrvaltoimete korral või raseduse planeerimisel.

Kui sul on täpsemaid küsimusi oma olukorra kohta või vajad artikkli põhjal soovitusi konkreetse juhtumi jaoks, kirjuta — saan aidata selgitada järgmisi samme ja anda praktilisi nõuandeid.

Mängi meediat Video arestimisest

Keegi, kes on krambihoogude ajal keele otsa hammustanud.

Tüübid krambid

On olemas palju erinevaid krambid. Neid nimetatakse selle järgi, kui suurt osa ajust nad mõjutavad ja mis juhtub inimesega, kui tal on seda tüüpi krambid.

Osalised krambid

Osaliste krampide korral on krambis osaline krambihooge põhjustanud vaid väike osa ajust. Neid krampe võib täpsemalt nimetada:

Lihtne osaline: Isik jääb kogu krambihoo ajal ärkvel. Ta võib tõmbuda (eriti ainult ühes kehaosas), tunda pearinglust või haistab ja maitseb asju, mida seal ei ole.
Kompleksne osaline: Isik võib krambihoogude ajal olla segaduses, kogeda deja vu'd, naerda, tunda hirmu, näha asju, mida ei ole olemas, või tunda halba lõhna. Isik võib ka teha midagi ikka ja jälle, näiteks nööpida ja uuesti nööpida särki.

Generaliseeritud krambid

Üldiste krampide korral on krambihoogudes osalenud suurem osa ajust. Sageli on mõjutatud mõlema ajupoolkera (ajupoolte) osad. Neid krampe võib täpsemalt nimetada:

Toonilis-klooniline - inimene minestab ja tal tekivad tahtmatud tõmblused. Ta võib hammustada keelt, karjuda, sülitada, urineerida või roojastada. Sellise krambihooga kaasneb sageli aura ehk kummaline tunne, kuigi kõikidel inimestel, kellel on sellised krambid, ei teki selliseid tundeid. Toonilis-kloonilised krambid võivad kesta kuni 20 minutit.
Puudulikkus - inimesed, kellel on puudulikud krambid, näevad sageli välja, nagu oleksid nad lihtsalt "laiali". Nad ei kuku maas ega liiguta end järsult, kuid nad ei kuule ega märka midagi enda ümber. Teised inimesed ei pruugi üldse märgata, et isikul on krambid. Isik võib lihtsalt paigale jäätuda ja pärast krambihoo lõppu jätkata sealt, kus ta pooleli jäi. Inimene, kellel on krambihoog, ei mäleta seda tavaliselt pärast seda. Selline krambihoog kestab ainult kuni 10 sekundit.
Müoklooniline - müoklooniline tõmblemine on äkiline tõmblemine, tavaliselt mõlemal pool keha. Seda tüüpi krambid on kõige sagedamini esinevad alla 5-aastastel lastel. Müokloonilisi krampe võib täheldada ka täiskasvanutel, kellel esineb müokloonilisi krampe tavaliselt siis, kui nad on magama jäämas või juba magavad. Lastel võivad need müokloonilised tõmblused tekkida ka ärkvel olles.

Staatus epilepticus: Epileptiline epilepsia: meditsiiniline hädaolukord

Staatus epilepticus on meditsiiniline hädaolukord. Isik on "staatuses", kui:

neil on krambid, mis kestavad üle viie minuti; VÕI
Neil on rohkem kui üks krambid, ilma et nad vahepeal taastuksid.

Staatus epilepticus on meditsiiniline hädaolukord, sest aju ei saa pika krambihoo ajal piisavalt hapnikku. See võib põhjustada ajukahjustusi või surma.

Mis põhjustab krambid?

Teatud tüüpi krambid viitavad epilepsiaks kutsutud haigusele, mille puhul närvid ei tööta nii, nagu nad peaksid. Nad edastavad ajule valesid sõnumeid, nii et inimene liigub kontrollimatult või näeb, kuuleb, haistab, tunneb või maitseb asju, mida seal ei ole. Selle vältimiseks võib võtta ravimeid.

Lisaks epilepsiale võivad krambihooge põhjustada ka paljud muud asjad.

Haigused

Haigused, mis võivad põhjustada krampe, on järgmised:

Aju infektsioonid, nagu meningiit (ajukesta infektsioon) või entsefaliit.
Palavik

See põhjustab tavaliselt ainult 3 kuu kuni 6-aastastel lastel krampe. Palavikust põhjustatud krampe nimetatakse febriilseteks krampideks. Lapsed kasvavad neist tavaliselt välja. Täiskasvanu võib aga väga kõrge palaviku tõttu saada krambihooge.

Ajukasvaja
Väga kõrge vererõhk
Insult
Väga madal veresuhkru tase (hüpoglükeemia).

Narkootikumid ja alkohol

Narkootikumid ja alkohol võivad põhjustada krampe:

Teatud tüüpi ravimid või ravimid või ravimi ärajätmine (ravimit või ravimit äkki enam ei kasutata).

See hõlmab krambivastaste ravimite (ravimid, mis peaksid krambid ära hoidma) äkilist mittevõtmist.

Liiga palju alkoholi tarvitamine
Stimulantide, nagu metamfetamiini või kokaiini, üleannustamine.
Alkoholi ärajätmine (kui inimene, kes tavaliselt joob palju, lõpetab äkki joomise).

Halvemal juhul võib see põhjustada meditsiinilist hädaolukorda, mida nimetatakse delirium tremens'iks, mis võib põhjustada status epilepticus't.

Muud põhjused

Muud asjad, mis võivad põhjustada krampe, on järgmised:

Vigastused peas või ajus
Kõik, mis põhjustab, et aju ei saa piisavalt hapnikku, näiteks uppumine, lämbumine, väga raske astmahoog, südame seiskumine või suitsu sissehingamine (liiga palju suitsu sissehingamine tulekahjust).
kuumarabandus (meditsiiniline hädaolukord, mis tekib siis, kui keha ja aju muutuvad väga kuumaks).

Seotud leheküljed

Epilepsia, seisund, mis tavaliselt põhjustab krambid
Staatus epilepticus
healoomulised vastsündinute krambid (imikute krampide põhjus)

Küsimused ja vastused

K: Mis on krambid?

V: Krambihoog on keha lihaste kontrollimatu värisemine, mis on põhjustatud kiiretest ja korduvatest kokkutõmbumistest ja lõdvestumistest. See juhtub, kui aju närvid saadavad välja liiga palju korrastamata elektrilist aktiivsust.

K: Kas krambid on alati seotud epileptiliste krampidega?

V: Ei, mitte kõik epileptilised krambid ei põhjusta krampe ja mitte kõik krambid ei ole põhjustatud epileptilistest krampidest.

K: Kuidas närvid tavaliselt teavet edastavad?

V: Tavaliselt saadavad närvid teavet elektriliste signaalide kaudu.

K: Mis põhjustab krambid?

V: Krambid tekivad siis, kui närvirühmad hakkavad liiga kiiresti koos põlema, mille tulemuseks on liiga suur korrastamata elektriline aktiivsus ajus.

K: Kas on olemas eri tüüpi krambid?

V: Jah, mõned inimesed värisevad ja tõmblevad krambihoogude ajal, samas kui teised võivad kogeda erinevaid krampe.

K: Kas sõnal "krambihoog" on ka mõni muu tähendus?

V: Jah, see võib viidata ka vara hõivamisele - selle tähenduse kohta vt Arestimine (õigus).

Otsige