Sünesteesia
Sünesteesia ehk sünesteesia on seisund, mille puhul aju segab aistinguid. Sünesteesiaga inimesi nimetatakse sünesteetikuteks.
Sünesteesia on tavaliselt pärilik (seda nimetatakse kaasasündinud sünesteesiaks), kuid kuidas inimesed seda täpselt pärivad, on teadmata.
Sünesteesiast teatavad mõnikord inimesed, kes kasutavad psühhedeelseid uimasteid, pärast insulti või epileptilise krambihoo ajal. Samuti on teatatud, et see on pimeduse või kurtuse tagajärg. Sünesteesiat, mis tuleneb geenidest sõltumatutest sündmustest, nimetatakse juhuslikuks sünesteesiaks. See sünesteesia on mõne uimasti või insuldi, kuid mitte pimeduse või kurtuse tulemus. See tähendab, et heli on seotud nägemisega või puudutus on seotud kuulmisega.
Sünesteesiat uuriti palju 19. sajandil ja 20. sajandi alguses, kuid 20. sajandi keskel uuriti seda vähem. Alles hiljuti on seda taas põhjalikumalt uuritud.
Mõnedel muusikutel ja heliloojatel on sünesteesia vorm, mis võimaldab neil "näha" muusikat värvide või kujunditena. Seda nimetatakse kromateesiaks. Mozarti kohta öeldakse, et tal oli selline sünesteesia vorm. Ta ütles, et D-duur kõlab soojalt "oranžikas", samas kui b-moll on mustjas. A-duur oli tema jaoks vikerkaarevärviline. See võib seletada, miks ta kirjutas osa oma muusikast, kasutades erinevate nootide jaoks erinevaid värve, ja miks suur osa tema muusikast on duurivõtmes.
Teine helilooja, kellel oli värvikõrva, oli vene helilooja Aleksander Skrjabin. 1907. aastal vestles ta teise kuulsa helilooja Nikolai Rimski-Korsakoviga, kellel oli sünesteesia, ja nad mõlemad leidsid, et mõned muusikalised noodid panevad neid mõtlema teatud värvidele. Skrjabin töötas koos mehega nimega Aleksander Mozer, kes tegi värvilise oreli.
Kuidas keegi, kellel on sünesteesia, võib näha tähti ja numbreid
Kogemused
Sama tüüpi sünesteesia võib erinevatel inimestel mõjuda erinevalt (tugevamalt ja vähem tugevamalt).
Sünesteetikud ütlevad sageli, et nad ei teadnud, et nende kogemused on ebatavalised, kuni nad avastasid, et teistel inimestel neid ei ole. Teised teatavad, et nad tunnevad, nagu oleks nad kogu elu salajas olnud. Enamik sünesteetikuid peab oma kogemusi kingituseks - "varjatud" meeleks. Enamik sünesteetikuid saab lapsepõlves teada, et neil on sünesteesia. Mõned õpivad seda igapäevaelus ja töös kasutama. Näiteks võivad nad kasutada oma annet nimede ja telefoninumbrite meeldejätmiseks või vaimse aritmeetika tegemiseks. Paljud sünesteesiaga inimesed kasutavad oma kogemusi selleks, et olla loovamad, näiteks joonistuste ja muusika tegemisel.
On teatatud rohkem kui 60-st sünesteesia tüübist, kuid teadlased on uurinud vaid väikest osa neist. Mõned sagedased sünesteesia tüübid on järgmised:
- Graafikavärvide sünesteesia: Tähtedel või numbritel on oma värvid.
- Ordinaalne keeleline isikustamine: Numbrid, nädalapäevad ja aastakuud tunnetatakse kui oma isikupära.
- Ruumiline järjestus: Numbrid, aasta kuud ja/või nädalapäevad asuvad konkreetsetes kohtades ruumis. Näiteks 1980 võib olla "kaugemal" kui 1990. Või võib aastat vaadelda kolmemõõtmeliselt kaardina.
- Visuaalne liikumine → helisünesteesia: heli kuulmine vastuseks liikumise nägemisele.
Küsimused ja vastused
K: Mis on sünesteesia?
V: Sünesteesia ehk sünesteesia on seisund, mille puhul aju segab aistinguid. Inimesi, kellel on sünesteesia, nimetatakse sünesteetikuteks.
K: Kuidas see pärandub?
V: Sünesteesia on tavaliselt pärilik (seda nimetatakse kaasasündinud sünesteesiaks), kuid kuidas inimesed seda täpselt pärivad, ei ole teada.
K: Kas seda võivad põhjustada ka muud asjad peale geneetika?
V: Jah, sünesteesia võib tekkida ka inimestel, kes kasutavad psühhedeelseid uimasteid, pärast insulti või epileptilise krambihoo ajal. Samuti on teatatud, et see on pimeduse või kurtuse tulemus. Seda tüüpi sünesteesiat, mis tuleneb geenidest sõltumatutest sündmustest, nimetatakse juhuslikuks sünesteesiaks ja see hõlmab heli seostamist nägemisega või puudutusega seostamist kuulmisega.
K: Kes oli Mozart?
V: Mozart oli Austria helilooja ja muusik, kes elas 18. sajandil ja kirjutas mõned ajaloo kuulsaimad muusikapalad.
K: Kas Mozartil oli kromateesia?
V: Jah, mõnedel muusikutel ja heliloojatel on sünesteesia vorm, mis võimaldab neil "näha" muusikat värvide või kujunditena, mida nimetatakse kromateesiaks. Mozartil oli väidetavalt selline sünesteesia vorm ja ta ütles, et D-duur kõlab soojalt "oranžikas", samas kui b-moll oli mustjas ja A-duur oli tema jaoks nagu vikerkaarevärvides.
K: Kellel veel oli värvikõrva?
V: Teine helilooja, kellel oli värvikuulmine, oli vene helilooja Aleksandr Skrjabin, kes 1907. aastal rääkis koos teise kuulsa helilooja Nikolai Rimski-Korsakoviga, kellel oli samuti sünesteesia, et teatud muusikalised noodid panevad neid mõtlema teatud värvidele.
Küsimus: Millega Skrjabin töötas koos Aleksander Mozeriga?
V: Skrjabin töötas koos Alexander Mozeriga värvioreli loomisel, mis suutis toota eri värvi valguse vastavalt sellel mängitud muusikalistele nootidele.
