Arhosaurused — krokodillid, dinosaurused ja linnud: määratlus ja omadused

Arhosaurused: määratlus ja omadused — avasta krokodillide, dinosauruste ja lindude evolutsioon, anatoomia, käitumine ning roll mesosoikumis.

Arhosaurused on suur roomajate rühm, kuhu kuuluvad kõik krokodillid, linnud, dinosaurused ja pterosaurused (lendavad roomajad). On ka mitmeid väiksemaid väljasurevaid rühmi, enamasti triassiajastust.

Arhosaurused moodustavad selge monofüleetilise kladi — see tähendab, et kõik rühma liikmed pärinevad ühest ühissugupuurist. Arhosauruste hulka ei loeta teisi kaasaegseid roomajate suuremaid rühmi, nagu Squamata (sisalikud ja maod) ning Sphenodon), sugukonda.

Neil on mitmed selged diagnostilised tunnused, mida kladistikas nimetatakse sünapomorfiateks:

• Hambad paiknevad püstikutes (vertikaalselt kinnitunud hambajuured), mistõttu on vähem tõenäoline, et hambad koormuse või saagi haaramise ajal lahti rebivad. Mõned arhosaurused, näiteks tänapäeva linnud, on sekundaarselt hambatud.
• Kolju on avanud kolju silmade ees (suured ajuruumid ja moodustuvad luuavad), kuid ninasõõrmede taga olevate luude vähendamine aitab kolju kergemana hoida — see on oluline nii peafunktsioonide kui ka erksuse jaoks.
• Lõualuudes esinevad väiksemad avad (fenestratsioonid), mis vähendavad lõualuu kaalu, säilitades samas tugevuse.
• Loomade jäsemed on enamasti keha all, mitte laiali laotunud, mis parandas nii hingamist kui ka efektiivsust liikumisel.
  • Reieluu külge kinnitub spetsiaalne harja lihaste jaoks — see lihaste kinnituskoht suurendas alakeha jõudu ja võis võimaldada paljudel dinosaurustel püsida kahel jalal. See anatoomiline lahendus aitas paljusid vara- ja keskmesosoikumi dinosauruseid muutuda kahejalgsed. Lisaks tõstis selline jäsemete asetuse muutus liikumise tõhusust ning võis soodustada kiiret evolutsioonilist radiatsiooni.

Arhosauruste varased vormid või nende otsesed esivanemad jäid ellu suurtest katastroofidest, sealhulgas Permi-Triase väljasuremise sündmuse ajal. Pärast seda toimus varases ja kesktriias kiire mitmekesistumine, mille tulemusel ilmnesid nii vees kui ka maismaal elavad, mitmesuguste eluviisidega maismaatetrapoodide grupid, kes domineerisid ülejäänud mesosoikumis.

Anatoomia ja füsioloogia

Arhosauruste anatoomia on mitmekesine: suurus ulatub väikesest hirmulise saagiga dinosauruse või pterosauruse tiivaliidusest kuni suurte krokodillide ja lindudeni. Ühised tõhusad lahendused — tugev kolju, suunatud hambad, jäsemete allhoidmise skeem ja hingamisel põhinev ainevahetus — aitasid neil vallutada erinevaid ökoloogilisi nišše. Paljud arhosaurused arendasid ka kerelihaste ja õõnesluude või kergemate koljude kombinatsioone, mis vähendasid massi ja võimaldasid uusi liikumisviise (nt lennu areng pterosaurustel ja lindudel).

Värisemine, hingamine ja ainevahetus

Arhosaurustele iseloomulikud jalgade asetus ja rindkere anatoomia võimaldasid paremat hingamise ja liikumise koostoimet — see tähendas, et liigiti oli võimalik arendada aktiivsemat ainevahetust kui paljudel teistel kaasaegsetel roomajatel. Linnud on arhosauruste järeltulijad ja näide kõrgelt arenenud kopsu- ja õhu-õõnesüsteemist; teistel arhosaurustel esinesid samuti efektiivsed hingamislahendused, mis aitasid neil olla aktiivsemad jahimehed ja liikujad.

Reproduktiivne bioloogia ja eluviisid

Enamik arhosaurustest paljundus munade kaudu. Munade suurus, kest ja haudumisstrateegiad varieerusid: mõned kaitsesid ja haudusid mune, teised peitsid või jätsid avatud pesadesse. Linnud on arhosaurustest edasi arenenud ja näitavad suuremat hoolitsust järglaste eest (munakaitse, poegade toitmine jne).

Fossiilne rekord ja teaduslik tähendus

Arhosauruste fossiilid annavad olulist teavet Maa bioloogilisest ajaloost: nende fossiile leidub paljudes kihistustes üle maailma ning need aitavad mõista, kuidas suuremad massimõjud ja kliimamuutused suunasid elu evolutsiooni. Dinosauruste ja pterosauruste uurimine on eriti tähtis, kuna need grupid illustreerivad vormi- ja funktsioonimuutusi (nt liikumisest kõndimisele-lennule), samuti evolutsioonilisi üleminekuid (näiteks lindude teke dinosaurustest).

Oluline kokkuvõte

• Arhosaurused on ühte sugupuusse kuuluv suur rühm, kuhu kuuluvad krokodillid, linnud, dinosaurused ja pterosaurused.
• Neil on eristatavad sünapomorfiad — hambad, kolju ja lõualuustruktuur, kehahoia ja lihaste kinnitused — mis võimaldasid mitmekesistunud elustiile.
• Arhosauruste edukus ja evolutsiooniline mitmekesistumine kujundasid suure osa mesosoikumi (dinosauruste ajastu) ökosüsteemidest ning järgneva evolutsiooni jooksul mõjutasid nad ka tänapäeva faunat (linnud).

Kui soovite, saan lisada pilte põhilistest arhosauruste rühmadest, ajaskaalal asuvaid fossiilinäiteid või selgitada üksikasjalikumalt mõne sünapomorfia anatoomiat.

Küsimused ja vastused

K: Mis on arhosaurus?

K: Kas arhosaurused on monofüleetilised?

K: Millised on arhosauruste diagnostilised tunnused?

K: Kas arhosaurused elasid üle perm-triassiaja väljasuremise sündmuse?

K: Kuidas mõjutas see sündmus arhosaurusi?

Otsing