Crocodilia (krokodillilised) — määratlus, taksonoomia ja ajalugu

Crocodilia ordu on arhosauruste roomajate rühm. Elavaid perekondi on kolm.

Krokodillid on lindude lähimad elusad sugulased, sest nad mõlemad on arhosauruste ellujäänud.

Krokodillid on esmakordselt leitud ülemisel kriidiajastul. Nad on arhosauruste palju laiema rühma, mida nimetatakse krokodillomorfideks, järeltulijad. Need olid ülemtriasajalised sihvakad maismaal elavad vormid, dinosauruste sõsarrühm.

Krokodiloomad omakorda kuulusid veelgi suuremasse rühma, Crurotarsi, mida esmakordselt nähti triaseumi alguses.

Taksonoomia ja tänapäevased rühmad

Order Crocodylia jaguneb tänapäeval kolmeks peamiseks perekonnaks:

Crocodylidae — tõelised krokodillid (nt soolakrokodill, Crocodylus porosus)
Alligatoridae — alligaatorid ja kaimanid (nt Ameerika alligaator)
Gavialidae — gaviaalid (pikkade ja kitsaste nokkadega kalapüüdjad, nt gharial)

Kokku on maailmas tänapäeval hinnanguliselt paarikümmet elus liiki (umbes 20–30, olenevalt taksonoomilisest käsitlusest). Iga perekond sisaldab mitmeid püsivaid ja sugulussuhteid määratlevaid sugukondi ning liike.

Morfoloogia ja eluviis

Krokodillid on valdavalt poolvees elavad kiskjad, kellel on:

lillelaadse järjekorraga täispikad hambad ja tugev lõualiigend;
pikenenud, sageli laienenud noka, mis on kohastunud erineva toiduga (lõhestatud noka tüübid peegeldavad eelistusi nagu kalapüük või suuremate loomade jaht);
paks nahk, millel on osteodermidest ehk liistakujulistest soomustest moodustunud kaitsev kilp;
teisene luustunud palet, mis võimaldab hingata suu avades vee all saaki haarates;
südame struktuur, mis on neljakambriline, kuid võimaldab teatud vereringe ümberjuhtimist (shunt), mis on kasulik ujuvusele ja jahile.

Krokodillid on külmaverelised (ektotermsed), aktiivsed enamasti ööpäeva soojema osaga seotud perioodidel ning on tuntud ambush-tüüpi jahimeestena — varitsevad ja ründavad saaki veepiirilt.

Paljunemine ja sotsiaalne käitumine

Enamik krokodilliliike muneb maapinnale või pesasse, kus emad sageli hoolitsevad munade ja vastsete eest — see on haruldane kõrgema rühmast pärit roomajate seas. Paljud liigid on territoriaalsed ja suhteliselt sotsiaalsed: nad kasutavad häälitsusi, kehakeelt ning õrnutseid pesahoolduses.

Ajalugu ja evolutsioon

Krokodillomorfide eelkäijad tekkisid triase ajastul ja nende fossiilne mitmekesisus on suur: esinesid nii väikesed, kiirelt jooksnud maismaal elanud vormid kui ka täielikult veeellu kohastunud rühmad (näiteks meres elavad thalattosuchianid). Kuigi tänapäevased krokodillid (ordo Crocodylia) ilmnesid esmakordselt ülemisel kriidiajastul, on kogu nende sugukondlik ajalugu palju pikem ja keerukam.

Mõned varasemad krokodillomorfid olid maapealsed kiskjad, teised arendasid välja eripäraseid toitumis- ja liikumisviise. Pärast massiivseid muutusi maakeral (nt Kriidia jaotumine ja massilised väljasuremised) mõningad hargnevused välja surid, teised aga kohanesid ja jäid kuni tänapäevani.

Levik ja elupaigad

Tänapäeval leidub krokodilliide peamiselt troopilistes ja subtroopilistes piirkondades üle maailma: Aafrikas, Aasias, Ameerikates ja Austraalias. Nad elavad järvedes, jõgedes, soodes, mangroovides ja rannikuvetes (sugulaste seas leidub nii magevee- kui ka soolasel vees elavaid liike).

Fossiilne mitmekesisus ja olulisus

Fossiilid näitavad, et krokodillomorfide rühm on olnud väga kohanemisvõimeline: esinesid liigid, kes olid pikema kaelaga, lühikese ninaga, maismaakiskjad, kalasööjad ja täielikult vees elavad vormid. See fossiilne mitmekesisus aitab teadlastel mõista arhosauruste evolutsiooni laiemalt ja nende ökoloogilist rolli läbi geoloogilise aja.

Konservatsioon ja inimeste mõju

Paljud tänapäeva krokodilliliigid on ohustatud või kaitse all põhjendatult: elupaikade kadumine, saastumine, ülepüüdmine ning inimeste konfliktid on peamised ohud. Samas on olnud ka edulugusid — teatavate liikide populatsioonide taastumine tänu kaitsemeetmetele ja jahikeeldudele. Krokodillide kaitse hõlmab elupaikade säilitamist, populatsioonide seiret ja kohaliku kogukonna kaasamist konfliktide vähendamiseks.

Tähtsus teaduses ja kultuuris

Krokodillid on huvipakkuvad nii evolutsioonibioloogia kui ka käitumis- ja ökoloogia uuringutes: nende pikaealisus, füsioloogia ja sarnasus lindudega annavad olulisi vihjeid arhosauruste sugukonna ajaloo kohta. Kultuuriliselt on krokodillid olnud paljude rahvaste müütides, kunstis ja majandustegevuses olulised nii ohu kui austuse sümbolina.

Kokkuvõttes on Crocodylia rühm nii evolutsiooniliselt kui ökoloogiliselt rikas ja mitmekesine, tõestades oma pikaajalist edu kohanemisvõimes alates triase ja kriidiaegsetest esivanematest kuni tänapäeva veekeskkondades elavate liikideni.

Niiluse krokodillid

Taksonoomia

Crocodilia ordu

Perekond Crocodylidae

Krokodillid

Perekond Alligatoridae

Alligaatorid
Caimans

Perekond Gavialidae

Gharial
Vale Gharial

Krokodillide levik

Küsimused ja vastused

K: Mis on krokodillia?

V: Crocodilia on arhosauruste roomajate klass.

K: Mitu elavat perekonda on Crocodilias?

V: Krokodillias on kolm elavat perekonda.

K: Milline on lindude ja krokodillide vaheline seos?

V: Krokodillidel on lindude lähimad elavad sugulased, sest nad mõlemad on arhosauruste järeltulijad.

K: Millal leiti esimest korda krokodillidelisi?

V: Krokodiloidid leiti esmakordselt ülemisel kriidiajastul.

K: Mis olid krokodiloomad?

V: Krokodilomorfid olid arhosauruste laiem rühm, mis olid ülemtriasperioodi sihvakad maismaal elavad vormid ja dinosauruste sõsarrühm.

K: Milline on seos krokodilomorfide ja krokodillide vahel?

V: Krokodiloomad põlvnevad krokodiloomadest.

K: Mis on Crurotarsi?

V: Crurotarsi on veelgi suurem rühm kui Crocodylomorfid, mida esmakordselt on nähtud triassiaja alguses.