Ülemtrias on triasperioodi viimane ajastu. See algas umbes 237 miljonit aastat tagasi ja lõppes 201,3 miljonit aastat tagasi, olles vahepealne etapp enne alumise jura ajastut. Ülemtrias järgnes kesktriase ajastule ja hõlmas triasperioodi lõppfaasi, mida sageli jagatakse rahvusvahelises skalas ajalisteks alatükkideks (näiteks Norian ja Rhaetian).

Paleogeograafia ja kliima

Ülemtrias oli maakera peaaegu kokku koondunud ühte superkontinenti Pangaeaks, mis mõjutas kliimat ja elupaikade jaotumist. Paljud mandri sisealad olid kuivad ja kuumad, kuid rannikualadel ja ekvaatori lähedal esines niiskemaid piirkondi ning monsuunilaadseid hoovusi. Merevee tasemed kõikusid ja rändasid rannikualad, mis mõjutasid eriti merelise elustiku levikut. Selle aja jooksul algas ka Pangaea lõhenemine, mis tõi hiljem kaasa ookeanide laienemise.

Elustik

Ülemtrias toimus mitmete oluliste rühmade evolutsiooniline laienemine ja ümberkujundamine. Meredes olid levinud Ichthyosaurused ning ilmusid ja arenesid ka plesiosaurused ja teised merepõhised roomajad; rikkalikult esinesid amonid ja teised molluskid. Üles kasvasid tuumad (plankton) ja tekkisid erinevad kalarühmad.

Maapealsetes ökosüsteemides asusid domineerima erinevad roomajate rühmad ja varajased imetaja-sarnased vormid. Paljud varajased dinosauruste liigid ilmusid esimest korda ülemise triase ajal, sealhulgas Plateosaurus, Coelophysis ja Eoraptor. Samal ajal olid Pterosaurused levinud õhus ning väljapaistlikud mereroomajad nagu Ichthyosaurused domineerisid meredes.

Muud tähtsad rühmad ja omadused:

  • Mitmekesine taimkate koosnes peamiselt seemnepuitudest (gymnospermid), sõnajaladest ja erinevatest „seemnetaimedest”.
  • Mitmed arhailised krokodillitaolised rühmad (crurotarsal) ja teised roomajad olid maismaa olulised rööv- ja kohanemisrühmad.
  • Varased imetaja-eelsed vormid (mammaliaformes) olid väikesed ning enamasti öised ja putuktoidulised.
  • Amfiibid ja putukad olid mitmekesised ning täitsid olulisi ökoloogilisi nišše.

Lõputriassia väljasuremine ja võimalikud põhjused

Ülemtriase lõpus toimus globaalse ulatusega bioloogiline kriis, mida nimetatakse lõputriassiaja väljasuremise sündmuseks. See sündmus põhjustas paljude loomaliikide kohalikku ja maailmaulatuslikku kadumist ning sai laagriks evolutsiooniliseks ümberkorralduseks, mis soodustas dinosauruste edasist vallutust juraperioodil. Kuigi sündmuse täpne põhjus ei ole lõplikult selgunud, on teadlaste hulgas mitmeid peamisi hüpoteese:

  • Ulatuslik vulkaaniline aktiivsus, eriti Central Atlantic Magmatic Province (CAMP), mis vallandas suured basaltivoolud ja eraldas atmosfääri suuri koguseid CO2 ja muid gaase. See võis põhjustada globaalset soojenemist, ookeani happelistumist ja anoksiat (hapnikuvaesust).
  • Meteoriidi või komeedi kokkupõrge, mis on üks võimalikest äkiliste globaalsete häiringute põhjustest, kuigi selle toetuseks on vähem otseseid tõendeid kui mõne teise sündmuse puhul.
  • Meretaseme kõikumised ja muutused ookeaniolekutes, mis mõjutasid rannikualade elupaiku ja mereelustikku.
  • Ühendatud tegurid — vulkanism, kliimakõikumised, ookeani anoksilised perioodid ja muude stressitegurite kombinatsioon.

Geokeemilised tunnused, nagu süsiniku isotoopide kõikumised ja elavhõbeda (mercury) taseme tõus setetes, räägivad tugevalt ühe või mitme suure vulkaanipurske rolli kasuks. Katastroofi tulemusena kadusid paljud mere- ja maismaal elavad rühmad; samas loodeti, et teatud rühmad (sh dinosaurused) said tühjenenud ökoloogilistest niššidest kasu ja levisid laiemalt juraperioodil.

Mõju ja tähtsus

Ülemtrias ja selle lõpuväljasurm kujundasid põhimõtteliselt Maa hilistriassilise ja varajase jurafauna koosseisu. Paljud varajased dinosaurused alustasid oma läbimurret alles pärast seda sündmust, mis pani aluse dinosauruste domineerimisele järgnevatel kümnetel miljonitel aastatel. Samuti mõjutas sündmus taimkatte levikut, merelise elustiku koostist ning geokeemilisi protsesse planeedil.

Kokkuvõttes on ülemtrias oluline üleminekuaeg geoloogilises ajaskaalas: see kujutas endast perioodi, mil paljud kaasaegsemaid maastikke ja eluviise eellased tekkisid ning mille lõpp tõi kaasa ulatusliku massilise väljasuremise, mis muutis Maa ökoloogilist maastikku püsivalt.