Ammoniit
Ammoniidid olid mereliste peajalgsete molluskite alamklassi Ammonoidea kuuluvad molluskid.
Nende laialdaselt tuntud fossiilidel on näha ribiline spiraalikujuline kest, mille lõpuosas elas lonksukujuline loom. Need olendid elasid meredes vähemalt 400 kuni 65 miljonit aastat tagasi. Nad surid välja K/T väljasuremise ajal. Nende lähimad elavad sugulased on kaheksajalg, kalmaar, seepia ja Nautilus.
Ammonoidea perekonnas on tunnustatud üheksa klassi: viis paleosoikumis ja neli mesosoikumis.
Parapuzosia seppenradensis , suurim teadaolev ammoniit.
Erineva kujuga ammoniit Didymoceras stevensoni
Mõned ammoniitide kehakujude mitmekesisusest
Evolution
Ammoniidid ilmusid esmakordselt varases devoni perioodis. Nad arenesid välja väikesest, sirgete kestadega Bactridianist, mis oli varajane Nautiloid. Nad arenesid kiiresti edasi mitmesuguse kuju ja suurusega, sealhulgas mõned juuksekarva kujulised. Oma evolutsiooni käigus seisid ammoniidid silmitsi mitte vähem kui nelja katastroofilise sündmusega, mis viisid lõpuks nende väljasuremiseni. Esimene sündmus leidis aset ülem-Devoni ajastul ja teine Permi ajastu lõpus (250 miljonit aastat tagasi), kui ainult kaks liini elasid üle P/Tr väljasuremisjuhtumi. Ellujäänud liigid kiirgasid ja õitsesid kogu triase peroodi jooksul. Selle perioodi lõpus (206 miljonit aastat tagasi) seisid nad taas silmitsi peaaegu väljasuremisega, kui ellu jäi vaid üks perekond. See sündmus tähistas triasperioodi lõppu ja jura perioodi algust, mille jooksul ammoniitide liikide arv taas suurenes. Lõplik katastroof leidis aset kriidiaja lõpus, kui kõik liigid hävisid ja ammoniidid surid välja.
Noored ammoniidid elasid planktonis, merepinna lähedal. Nad sõid kasvades peamiselt väikseid kalamarja. See muutis nad eriti haavatavaks mis tahes sündmuse suhtes, mis häiris planktonivööndit.
Life
Ammoniidid alustasid oma elu pisikeste planktiliste olenditena, mille läbimõõt on alla 1 mm. Lapsepõlves oleksid nad olnud haavatavad teiste röövloomade, sealhulgas mosasauruste ja kalade rünnakute suhtes. Kuid nende kest andis nende pehmetele osadele teatava kaitse. Palju on arutatud sugudimorfismi olemasolu, kus emased on suuremad ja isased väiksemad.p244 Küsimus on veel lahtine, kuid vähemalt mõnel liigil on leitud kahe suurusega ja vahepealseid ei ole.
Kui kest kasvas, suleti tagumised ruumid pooleldi läbilaskva membraaniga. Üks toru, siphuncle, läbis mõlema vaheseina keskosa ja ühendas kambreid. Loom sai lisada või eemaldada gaasi vastavalt vajadusele, et saavutada ujuvust. Karbi siseküljel on kambrid tähistatud keeruliste õmblustega. Need on kergesti näha nendel fossiilidel, mis on sisemiselt vormitud, nagu enamik neist.p241 Ammoniidid olid aktiivsed kiskjad ja neid ise sõid sageli kalad ja merereptiloidid. Fossiilid on peaaegu alati leitud väliskambriga, mis on ilmselt just sellise rünnaku tagajärjel ära murdunud.
Ammoniidid ujusid reaktiivmootoriga, nagu ka enamik teisi peajalgseid. Vesi oleks tulnud mantliõõnsusse, voolanud üle lõpuste ja pritsis välja. Nautilusel on ka põgenemismehhanism, mille puhul harukambrite (lõpuste) kokkutõmbumine paneb looma kiskja teelt välja hüppama.p232 Oleks mõistlik oletada, et ammoniitidel oli sarnane mehhanism.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ammoniteedid?
V: Ammoniidid olid merelised peajalgsed molluskid alamklassist Ammonoidea.
K: Kuidas näevad ammoniitide fossiilid välja?
V: Ammoniitide fossiilidel on näha ribiline spiraalikujuline kest, mille lõpuosas elas lonksukujuline loom.
K: Millal elasid ammoniidid?
V: Ammoniidid elasid meredes vähemalt 400 kuni 65 miljonit aastat tagasi.
K: Millal surid ammoniidid välja?
V: Ammoniidid surid välja K/T väljasuremisjuhtumi ajal.
K: Millised on ammoniitide lähimad elusad sugulased?
V: Ammoniitide lähimad elusad sugulased on kaheksajalg, kalmaar, seepia ja Nautilus.
K: Mitu järjestust on tunnustatud Ammonoidea's?
V: Ammonoidea's on tunnustatud üheksa klassi: viis paleosoikumis ja neli mesosoikumis.
K: Millisesse alamklassi kuuluvad ammoniidid?
V: Ammoniidid kuuluvad alamklassi Ammonoidea.
