Peajalgsed (kreeka keeles "peajalgsed") on oluline molluskite klass. Neil on kahepoolne sümmeetria, selgelt eristuv pea ja tihti mitmete käed või lonksud (tavakeeles sageli "kätised" või "tentaklid"). Peajalgsed on kohandunud aktiivseks röövloomaks: neil on arenenud närvisüsteem, suured silmad ja mitmesugused liikumis- ning saagi püüdmise mehhanismid. Peajalgsete uurimisega tegeleb peamiselt malakoloogia.
Morfoloogia ja kohastumused
Peajalgsete keha põhikomponendid on pea, jalg (muundunud käteks/tentakliteks) ja sageli kest. Paljudel liigil on arenenud jet-tüüpi liikumine: vesi tõmmatakse kehasse ja suunatakse välja siphoni kaudu, mis võimaldab kiiret tagurpidi liikumist. Tegelikud tunnused:
- kõrgekvaliteedilised silmad (mõnel liigil sarnased selgroogsete silmadega);
- värvimuutuse ja kamuflaaži võimaldav pigmentrakkude süsteem — kromatoforid, iridoforid ja leukoforid;
- tindisekk (tintkott) paljudel Col eoidea esindajatel, mida kasutatakse kaitsereaktsioonina;
- siledad või keerukad kestad — mõnel (nt nautilusel) on väline keeruline kest, teistel (kaheksajalgne, kalmaar, seepia) on see peidus või puudub.
Süsteem ja peamised rühmad
Klassil on kaks elavat alamklassi. Coleoidea hulka kuuluvad enamus tänapäevaseid liike, kus väliskest on redukteeritud või kaotanud kuju (siia kuuluvad kaheksajalgsed, kalmaarid ja seepiad). Nautiloidea on alamklass, millel on väliselt nähtav kest; selle ainus tuntud elus perekond on Nautilus.
Taksonoomia on keeruline ja pidevas muutumises: Coleoidea jaguneb mitmeks järgu- ja perekondlikuks tasemeks (nt Octopoda, Teuthida, Sepiida). Mõned suured ja tuntud fossiilsed rühmad, nagu Ammonites ja belemniitide rühm (Belemnoidea), on välja surnud.
Liigid ja arvukus
Peajalgsete liike on tänapäeval hinnanguliselt umbes 800 (olenevalt taksonoomilisest käsitlusest võib see number olla veidi suurem). Elus on väga mitmekesine valik: väikesed bentilised kaheksajalgsed, kiirelt ujuvad süvaookeani kalmaarid ja sügaval elavad spetsiaalsed vormid.
Käitumine, intelligentsus ja paljunemine
- Intelligentsus: paljudel peajalgsetel, eriti kaheksajalgsetel, on kõrge kognitiivne võime — probleemide lahendamine, õppimine, mälu ja mõnikord tööriistade kasutus (nt kaheksajalgne, kes kasutab kookonikoort või muid esemeid peitmiseks).
- Paljunemine: enamikel liikidel on eraldi sugupooled. Isased kannavad spermatoforeid ja paljudel rühmadel esineb spetsiaalne koopyerimisliistu (hektokotülius), mille kaudu spermatoforid viidakse emasele. Paljud liigid on semelpaarilised — pärast paaritumist ja kudemist sureb enamik täiskasvanuid.
- Emahoolekanne: mõnel liigil, näiteks mitmetel kaheksajalgsetel, kaitseb ja hooldab emasloom mune kuni koorumiseni.
Ökoloogia ja levik
Peajalgseid leidub kõigis maailma ookeanides ja nii pelgilistel kui ka bentilistel tasanditel — alates madalast rannikualast kuni süvamereni. Nad võivad elada nii veepiirkondades, kus on selge, päikeseline vesi, kui ka merepõhjas või ookeani sügavaimates kihtides. Ükski neist ei ela puhtas magevees, kuid mõned liigid taluvad osaliselt soolast ehk brakiinset vett.
Peajalgsete roll ökosüsteemis on märkimisväärne: nad on nii aktiivsed röövloomad (saaki on kala, koorikloomad, teised peajalgsed) kui ka olulised röövloomade toiduahelas — paljud suuremad kalad, vaalad ja linnud toituvad peajalgsetest.
Fossiilne ajalugu
Peajalgsete fossiilne ajalugu ulatub kaugele — nautilused ja nendega seotud vormid olid mitmesugused juba varajases kambriumis ja vooral. Ammonoideid (Ammonites) oli Mesozoikumis väga palju ja nad olid tähtsad index-fossiilid; need surid välja koos dinosaurustega Kriidi lõpus. Belemniidid (mõnedest allikatest nimetatud ka Belemnoidea) olid samuti Mesozoikumis laialt levinud, aga on tänaseks välja surnud.
Inimene ja peajalgsed
Peajalgseid kasutatakse teadusuuringutes (intelligentsuse ja sensoorse süsteemi uurimine), kalanduses ja toidukultuuris paljudes maailmapiirkondades. Samas tekitavad mõned liigid, näiteks suured kalmaarid, merenduses ja kalanduses huvi või probleeme. Peajalgsete ökoloogia ja elupaikade säilitamine on tähtis nii bioloogilise mitmekesisuse kui ka kalanduse kestlikkuse jaoks.
Kirjeldus on kokkuvõtlik — peajalgsetel on palju eri kohastumusi ja taksonoomilisi üksikasju, mida uuritakse pidevalt.
