Seemnejuha (vas deferens): anatoomia, funktsioon ja sperma transport

Seemnejuha (vas deferens) – detailne ülevaade anatoomiast, funktsioonist ja sperma transpordist: struktuur, roll ejakulatsioonis ning võimalikud terviseprobleemid.

Vas deferens (või ductus deferens) on kanal mehe reproduktiivsüsteemis, olemas ka teistel meessoost selgroogsetel. See ühendab munandites tekkinud ja kõrvarakke kogunenud spermatozoidid edasiseks transportimiseks ning võib toimida ka ajutise spermahoidlana.

Anatoomia ja asend

Vas deferens algab munandi tagaküljel paiknevast sabast (tail of epididymis), mis on seotud kõrvalnäärmega. Kummagi poole toru kulgeb spermatosööris (spermatic cord) läbi kubemekanali ja siseneb seejärel vaagnapiirkonda, kus see laieneb ampullaks ning ühineb ejakulatsioonikanaliga, mis juhatab sperma edaspidi kusekanalisse.

Struktuur

Vas deferens on umbes 30 cm pikkune paariline toru. Selle seina kolm peamist kihti on:

• sisemine limaskest (mucos) — vooderdatud epiteeliga, milles on pikad stereotsüüli-laadsed ripsmed, mis aitavad sekretsiooni liikumisel;
• paks silelihaskiht — koosneb ridadest lihaskiududest (sisemine longitudinal, keskne ringikujuline ja välimine longitudinal), mis võimaldavad tugevaid peristaltilisi kokkutõmbeid;
• väline sidekoeline kude — sisaldab veresooni ja närve.

Vas deferens'i vereringet teenindavad väiksemad arteriaalsed harud (sh deferentiaalarter), lümfide äravool liigub eelkõige kubemesse ja vaagna lümfisõlmedesse. Närvivõrgustik on peamiselt autonoomne (sümpaatiline ja parasümpaatiline), mis reguleerib kokkutõmbeid ejakulatsiooni ajal.

Funktsioon

Vas deferens'i peamine ülesanne on transportida spermat munanditest peenise suunas ejakulatsiooni käigus. Eelnevalt koguneb osa spermat ampullisse, kus toimub ajutine säilitus ja osaline küpsemine. Ejakulatsiooni ajal tõmbub vas deferens'i seina silelihas kokku, surudes spermat väljapoole ja segades selle teiste näärmete (näiteks seemnepõiekeste ja eesnäärme) sekreediga, mis moodustavad sperma ehk seemnevedeliku. Lõpuks liigub segu vas deferensist läbi ühise ejakulatsioonikanali urethra suunas.

Kliinilised aspektid ja tähtsus

• Vasektoomia: kõige levinum mehhanism püsivaks steriliseerimiseks on vas deferens'i kirurgiline lõikamine ja takistamine (vasectomy). See peatab sperma väljumise ejakulatsiooni ajal, samas kui hormooniline funktsioon jääb muutumatuks.
• Obstruktsioonid: mehhaanilised ummistused või põletikud võivad põhjustada obstruktiivset azoospermia't (sperma puudumine ejaktaadis), mille põhjuseks võivad olla traumad, infektsioonid või kaasasündinud anomaaliad.
• Kaasasündinud puudumine: osadel meestel võib vas deferens olla kaasasündinud puudulik või täielikult puududa (nt bilateraalne puudumine), mis võib olla seotud CFTR-geeni muutustega (kistikfibroosiga seotud mutatsioonid).
• Põletik ja infektsioon: vasitiis ehk seemnejuha põletik võib tekitada valu ja mõjutada viljakust.
• Taastamine: kirurgiline taastamine pärast vasektoomiat (vasovasostomy või vasoepididymostomy) on võimalik, ent eduaste sõltub operatsioonist, aega möödumisest ja muust reproduktiivsüsteemi seisundist.
• Diagnostika: distalset osa ja ejakulatsioonikanaleid uuritakse vajadusel transrektaalse ultraheli abil; spermaanalüüs aitab hinnata obstruktsiooni mõju.

Kokkuvõttes on vas deferens oluline struktuur sperma transportimisel ja ejakulatsioonis. Kuigi see on suhteliselt lihtsa struktuuriga toruline organ, mõjutavad selle kahjustused või takistused reproduktiivfunktsiooni otseselt.

Otsing