Viiruslik ümbrik
Viiruse ümbris on viiruse välimine kiht. See kaitseb viirust, kui see liigub elutsükli käigus peremeesrakkude vahel. Kõigil viirustel ei ole ümbrikke.
Ümbrised koosnevad peremeesraku membraani osadest (fosfolipiidid ja valgud), kuid sisaldavad ka mõningaid viiruse glükoproteiine. Need võivad aidata viirustel vältida peremeesorganismi immuunsüsteemi. Glükoproteiinid ümbriku pinnal aitavad tuvastada ja seonduda retseptorkohtadega peremeesorganismi membraanil. Seejärel sulandub viiruse ümbris peremehe membraaniga, võimaldades viiruse genoomi siseneda peremeesorganismi ja seda nakatada.
Mõnedel ümbritsetud viirustel on ka kapsiid. See on teine valgukihi, mis asub ümbrise ja genoomi vahel.
Rakk, millest viirus välja kasvab, sureb sageli või on nõrgenenud. Nende viiruste lipiidkihi ümbris on tundlik kuivamise, kuumuse ja detergentide suhtes. See muudab nende viiruste steriliseerimise lihtsamaks kui ümbristamata viiruste steriliseerimine. Nad ei suuda väga kaua väljaspool peremeeskeskonda ellu jääda ja peavad tavaliselt liikuma otse peremehest peremehe juurde. Nad on väga kohanemisvõimelised ja suudavad lühikese aja jooksul muutuda, et immuunsüsteemist kõrvale hiilida. Ümbristatud viirused võivad põhjustada püsivaid nakkusi.
Tsütomegaloviiruse skeem
Näiteid ümbritsetud viiruste kohta
On olemas mitu klassi ümbritsetud viirusi, mis võivad inimest nakatada ja põhjustada haigusi:
- DNA-viirused
- Herpesviirused
- Poxviirused
- Hepadnaviirused
- Asfarviridae
- Flaviviirus
- Alfaviirus
- Togaviirus
- Koronaviirus
- D-hepatiit
- Orthomyxovirus
- Paramyxovirus
- Rabdoviirus (marutaud)
- Bunyavirus
- Filoviirus
- Retroviirused
- Retroviirused
Küsimused ja vastused
K: Mis on viiruslik ümbrik?
V: Viiruse ümbrik on viiruse kõige välimine kiht, mis kaitseb viirust, kui see oma elutsükli käigus peremeesrakkude vahel liigub.
K: Kas kõigil viirustel on ümbrik?
V: Ei, kõigil viirustel ei ole ümbrikke.
K: Millest on valmistatud viiruste ümbrikud?
V: Viiruste ümbrikud koosnevad peremeesraku membraani osadest (fosfolipiidid ja valgud), kuid sisaldavad ka mõningaid viiruse glükoproteiine.
K: Kuidas aitavad ümbriku pinnal olevad glükoproteiinid viirusel identifitseerida ja seonduda retseptorikohtade külge peremeesorganismi membraanil?
V: Ümbrise pinnal olevad glükoproteiinid aitavad viirusel identifitseerida ja seonduda peremeesorganismi membraani retseptorkohtadega, toimides markeritena, mis identifitseerivad peremeesorganismi konkreetse rakutüübi.
K: Mis juhtub, kui viiruse ümbris sulandub peremehe membraaniga?
V: Kui viiruse ümbris sulandub peremehe membraaniga, siseneb viiruse genoom peremeesorganismi ja nakatab seda.
K: Kas kõigil ümbritsetud viirustel on kapsiid?
V: Ei, kõigil ümbritsetud viirustel ei ole kapsiidi, kuid mõnel on.
K: Kas ümbritsetud viiruseid on lihtsam või raskem steriliseerida kui ümbritsemata viiruseid?
V: Ümbristatud viiruseid on lihtsam steriliseerida kui mitteümbristatud viiruseid, sest nende lipiidkihi ümbris on tundlik kuivatamise, kuumuse ja detergentide suhtes.
