Marutaud
Marutaud on neurotroopne (viitab nueronitele) viiruslik zoonoos (võib levida inimesele loomade kaudu), mis põhjustab ägedat entsefaliiti.
Tavaliselt surevad inimesed (ja loomad) sellesse (see on surmaga lõppev). Seda ei ole võimalik ravida. Inimestel, kes saavad ravi varsti pärast nakatumist, on võimalus ellu jääda.
Haigus levib sülje ja vere kaudu. Tavapärane nakkusviis on marutaudse imetaja hammustamine. Enamikus riikides tuleb lemmikloomi, näiteks koeri, selle vastu vaktsineerida.
Marutaudiga nakatunud koer.
Treatment
Marutaudi vastu ei ole ravi. Selle vastu on olemas vaktsiin (ravim, millega püütakse marutaudi ennetada). Vaktsiini töötasid Louis Pasteur ja Pierre Paul Émile Roux välja 1885. aastal. Selles vaktsiinis kasutati küülikutel kasvatatud ja nõrgestatud (kuivatamise teel) elusat viirust. Esimene inimene, keda vaktsineeriti, oli Joseph Meister (9-aastane poiss, keda koer oli hammustanud). Sellele sarnaseid vaktsiine kasutatakse tänapäevalgi, kuid rohkem kasutatakse teisi vaktsiine (viiruse kasvatamine rakukultuuride abil).
Samuti on olemas ravivorm, mida saab teha, kui inimene on hammustatud. Seda tuleb teha 6 päeva jooksul pärast hammustamist. Ei ole võimalik teada, kas keegi on nakatunud, enne kui on liiga hilja. Ravi algab haava pesemisega. Seda tehakse selleks, et vähendada organismi sattuvate viiruseosakeste arvu. Sageli antakse patsientidele üks annus immunoglobuliini ja teatud arv vaktsiine kindlaksmääratud aja jooksul, tavaliselt kuu aja jooksul.
