Koer
Koerad (Canis lupus familiaris) on kodustatud imetajad, mitte looduslikud metsloomad. Nad on algselt aretatud huntidest. Inimesed on neid pikka aega aretanud ja nad olid esimesed kodustatud loomad. On erinevaid uuringuid, mis näitavad, et see toimus 15 000 kuni 100 000 aastat enne meie ajaarvamist. Dingo on samuti koer, kuid paljud dingod on muutunud taas metsloomadeks ja elavad inimestest sõltumatult oma levikualal (osades Austraalias).
Tänapäeval kasutatakse mõningaid koeri lemmikloomadena, teisi kasutatakse selleks, et aidata inimestel oma tööd teha. Nad on populaarsed lemmikloomad, sest nad on tavaliselt mänguhimulised, sõbralikud, lojaalsed ja kuulavad inimest. Ameerika Ühendriikides on lemmikloomadena registreeritud kolmkümmend miljonit koera. Koerad söövad nii liha kui ka köögivilju, mida sageli segatakse omavahel ja müüakse kauplustes koeratoiduna. Koertel on sageli töökohti, sealhulgas politseikoerad, sõjaväekoerad, abikoerad, tuletõrjekoerad, kutsekoerad, jahikoerad, karjakoerad või päästekoerad.
Mõnikord nimetatakse neid "koeradeks", mis tuleneb ladinakeelsest sõnast "canis", mis tähendab koera. Mõnikord kasutavad inimesed sõna "koer" ka teiste koerlaste, näiteks huntide, kirjeldamiseks. Beebikoeri nimetatakse kutsungiks või kutsikaks. Koera kutsutakse kutsikaks, kuni ta on umbes üheaastane.
Koeri nimetatakse mõnikord "inimese parimaks sõbraks", sest neid peetakse koduloomadena ja nad on tavaliselt lojaalsed ning neile meeldib olla inimese läheduses. Koertele meeldib, kui neid silitatakse, kuid ainult siis, kui nad näevad enne silitamist silitaja kätt; koeri ei tohiks kunagi silitada tagantpoolt.
26. august on riiklik koertepäev. Samas kui 26. märts on riiklik kutsikate päev.
Saksa lambakoer
Välimus ja käitumine
Koertel on neli jalga ja nad teevad "haukumise", "wuf" või "arf" häält. Koerad ajavad sageli kasse taga ja enamik koeri püüab palli või keppi.
Koerad haistavad ja kuulevad paremini kui inimesed, kuid ei näe hästi värve, sest nad on värvipimedad. Silmade anatoomia tõttu näevad koerad hämaras paremini kui inimesed. Samuti on neil laiem vaateväli.
Nagu hundidki, liiguvad metsikud koerad rühmades, mida kutsutakse laugudeks. Koerakonnad on järjestatud auastme järgi ja madalama auastmega koerad alluvad teistele kõrgema auastmega koertele. Kõrgeima auastmega koera nimetatakse alfa- isaseks. Rühmas olev koer aitab ja hoolitseb teiste eest. Kodustatud koerad peavad sageli oma omanikku alfa-isaseks. []
Eluaeg
Erinevatel koeratõugudel on erinev eluiga. Üldiselt elavad väiksemad koerad kauem kui suuremad. Koera suurus ja tõug muudavad seda, kui kaua koer keskmiselt elab. Sellised koeratõud nagu taššund elavad tavaliselt viisteist aastat, chihuahua võib jõuda kahekümne aastani. Suurtaani keskmine eluiga on seevastu kuus kuni kaheksa aastat; mõned suurtaani koerad on elanud kümme aastat.
See graafik näitab kaalu ja eluea vahelist seost.
Koerte päritolu
Kõik koerad on pärit huntidest, kes on kodustatud ja kunstlikult valitud. See on teada, sest selle avastamiseks on tehtud DNA-genoomi analüüs. Neid on aretatud inimeste poolt. Varaseim teadaolev kodukoera fossiil pärineb 31 700 aasta tagusest Belgiast. Koerad on elanud koos inimestega vähemalt 30 000 aastat. 2013. aastal avaldati uurimus, mis näitas, et 33 000 aasta taguse kanidi kolju ja hambad olid koerale kui hundile lähedasemate tunnustega, ning autorid järeldasid, et "see isend võib esindada koera väga varajases kodustamise staadiumis, st "algavat" koera". Teadlased jätkavad, et tegemist oli siiski liiniga, mis ei viinud tänapäevaste koerteni. Geneetiliselt on see materjal lähemal kaasaegse koera kui hundi omale. Teised märgid kodustamise kohta on see, et mõnikord maeti koerad koos inimestega. Sellest annab tunnistust Bonnis asuv hauakamber, kust leiti umbes 50-aastane mees, umbes 25-aastane naine, koera jäänused ja muud esemed. Radiosüsiniku dateerimine näitas, et inimluud olid 13 300-14 000 aasta vanused.
Koerad ja inimesed
Koeri nimetatakse sageli "inimese parimaks sõbraks", sest nad sobivad inimese eluga kokku. Man viitab inimkonnale, mitte ainult meestele (vana inglise keeles). Koerad võivad teenida inimest mitmel viisil. Näiteks on olemas valvekoerad, jahikoerad, karjakoerad, pimedate inimeste juhtkoerad ja politseikoerad. On ka koeri, kes on koolitatud haistma haigusi inimese kehas või leidma pomme või ebaseaduslikke uimasteid. Need koerad aitavad mõnikord politseid lennujaamades või muudes piirkondades. Mõnikord koolitatakse selleks tööks nuhakoeri (tavaliselt beaglesid). Venelased on saatnud koeri isegi kosmosesse, mõned aastad enne inimest. Esimene üles saadetud koer kandis nime Laika, kuid ta suri mõne tunni jooksul.
· 
Otsingu- ja päästekoer otsib ohvreid Teheranis kokku varisenud hoone rusude seast
· 
Koer karjatab lambaid
· 
Juhtkoer
· 
Paljusid koeri kasutatakse jahipidamiseks
· 
Kaitsekoerad Kamerunis
Koeratõud
Vt ka koeratõugude loetelu.
On olemas vähemalt 800 koeratõugu (-liiki). Koerad, kelle vanemad olid sama tõugu, on ka seda tõugu: neid koeri nimetatakse puhtatõulisteks või puhtalt tõupuhasteks koerteks. Koerad, kelle vanemad on erinevatest tõugudest, ei kuulu enam ühte tõugu: neid nimetatakse muttideks, segakoerteks, hübriidideks või segakoerteks. Mõned kõige populaarsemad tõud on lambakoerad, collid, pudlid ja retriiverid. Populaarseks on muutumas kahe erineva koeratõu kokku aretamine ja uue koeratõu nimetamine nimega, mis on segu vanemate kahest tõu nimest. Kutsikat, mille vanemateks on pudel ja pomeranlane, võidakse nimetada pomapoo. Selliseid koeri nimetatakse muttide asemel disainkoeratõugudeks. Selliseid koeri kasutatakse tavaliselt auhinnatud näitustel ja disainerite näitustel. Nad võivad olla juhtkoerad.
Koerad on aretatud väga erinevateks tõugudeks: siin on suur-toonekure ja väike chihuahua.
Fotogalerii
.JPG)
· 
Poksija
· 
· 
Šoti terjer
· 
Malta
· 
Seotud leheküljed
- Kutsikate kauss
Küsimused ja vastused
K: Mis on koerte teaduslik nimetus?
V: Koerte teaduslik nimetus on Canis lupus familiaris.
K: Kui kaua on koerad olnud inimeste poolt kodustatud?
V: Koerad on olnud inimeste poolt kodustatud väga kaua aega, jäänused pärinevad 30 000 aasta tagusest ajast.
K: Milliseid töid võivad koerad teha?
V: Mõned tööd, mida koerad võivad teha, on politsei töö, sõjaväe töö, abitöö, tuletõrje, sõnumitooja, jahipidamine, karjatamine ja päästetööd.
K: Millist toitu söövad koerad?
V: Koerad söövad tavaliselt nii liha kui ka köögivilju, mis on omavahel segatud ja mida müüakse kauplustes koeratoiduna.
K: Miks peetakse koeri "inimese parimaks sõbraks"?
V: Koeri peetakse "inimese parimaks sõbraks", sest nad on tavaliselt lojaalsed ja naudivad inimese läheduses olemist. Nad on ka suurepärased lemmikloomad oma mängulise iseloomu ja valmisoleku tõttu kuulata oma omanikke.
K: Millal tähistatakse riiklikku koertepäeva?
V: Riiklikku koertepäeva tähistatakse igal aastal 26. augustil.
K: Millal tähistatakse riiklikku kutsikate päeva?
V: Riiklikku kutsikate päeva tähistatakse igal aastal 26. märtsil.
