Koerad (Canis lupus familiaris): kodustatud lemmikloomad — määratlus ja ajalugu

Avasta koerte (Canis lupus familiaris) määratlus, kodustamise ajalugu ja roll lemmikloomana — päritolu, käitumine ning töörollid. Lugege põhjalik ülevaade koertest.

Koerad (Canis lupus familiaris) on kodustatud imetajad, kelle algupära on seotud aretamisega huntidest. Nad olid inimkonna esimesed ulatuslikult kodustatud loomad ja mitmed geneetilised ning arheoloogilised uuringud viitavad, et kodustamine toimus vahemikus umbes 15 000 kuni 100 000 aastat eKr, olenevalt piirkonnast ja meetoditest. Erandiks on ka dingo, mis on samuti koeratüüp; paljud dingod on taas metsistunud ja elavad inimeste sekkumisest sõltumatult oma levikualal (Austraalias).

Roll inimesega kooselus

Tänapäeval täidavad koerad väga mitmekesiseid rolle:

• lemmikloomad — paljud inimesed hoiavad koeri lemmikloomadena ja nad pakuvad seltsi, turvatunnet ja sotsiaalset tuge;
• töökoerad — politsei- ja sõjaväekoerad, abikoerad nägemis- ja liikumispuudega inimestele, päästekoerad, jahikoerad, karjakoerad jm;
• terapeutiline roll — koera abil viiakse läbi loomateraapiat haiglates ja hooldekodudes;
• majanduslikud ja kultuurilised rollid — märgistused, karjatamine, jahipidamine ja kogukonnatavad.

Näiteks Ameerika Ühendriikides on lemmikloomadena registreeritud ligi kolmkümmend miljonit koera, mis annab aimu koerte populaarsusest ja levikust kodudes.

Bioloogia ja käitumine

Koertel on mitmekesine suurus ja välimus — tõud võivad erineda mõnest kilogrammist kuni üle 50 kg ning veidi ka kõrguse ja karvkatte poolest. Nad on karnivoorid, kuid on kohastunud segatoidulisele elustiilile: koeratoidus kasutatakse tavaliselt nii liha kui ka köögivilju, mida sageli segatakse omavahel ja müüakse kauplustes koeratoiduna. Koerte seedesüsteem on inimese omast erinev — tasakaalustatud, tõule ja vanusele vastav toit on oluline tervise hoidmiseks.

Koerte meeleelundid on hästi arenenud: lõhnataju on eriti tundlik, nägemine ja kuulmine toetavad saagijälgimist ja suhtlust. Käitumiselt on koerad sotsiaalsed loomad, kes moodustavad hierarhiaid ja loovad sidemeid inimestega. Nad õpivad kiiresti ja reageerivad käsklustele ning inimeste kehakeelele.

Arete ja tõud

Inimesed on koeri aretanud eriotstarbeliste omaduste rõhutamiseks — jahikoerad, karjakoerad, seltsikoerad, valvekoerad jpm. Tõud erinevad temperamentide, töövõime ja hooldusvajaduste poolest. Tõu valimisel tasub arvestada aktiivsustaseme, karvkatte ja terviseriskidega.

Sündimine, kasv ja terminoloogia

Koera pesakond (kutsikad) sünnib tavaliselt ühe kasvuperioodi tulemusena; emakoerte rasedusaeg on ligikaudu 58–68 päeva (keskmiselt ~63 päeva) ning pesakonna suurus varieerub mõnest kutsikast kuni üle kümne kutsikani, sõltuvalt tõust ja emast. Vastsündinud koeri nimetatakse kutsikateks või kutsikaks; koera kutsikaks jäämine kestab tavaliselt kuni umbes üheaastaseks saamiseni, kuid sotsiaalne küpsus võib olla varem või hiljem sõltuvalt tõust.

Treening, sotsialiseerimine ja ohutus

Koerte kasvatamisel on olulised varajane sotsialiseerimine ja järjepidev positiivne treening — need vähendavad käitumisprobleeme ja parandavad koera kohanemist inimeste ja teiste loomadega. Koertega suhtlemisel tuleks järgida ettevaatusreegleid: kuigi koerad sageli naudivad paitamist, on turvalisem lasta koeral enne silitamist inimese kätt näha ja anda koerale võimalus ise läheneda; koeri ei tohiks ootamatult ega salaja silitada tagantpoolt, sest see võib tekitada hirmu või agressiooni.

Tervis ja hooldus

Regulaarne veterinaarhooldus (vaktsineerimised, parasiiditõrje, hambahooldus), tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine on koera heaolu aluseks. Paljudel tõugudel esinevad pärilikud terviseprobleemid (nt puusa- või südamehaigused), mistõttu on soovitatav tõu ja kasvataja valikul uurida terviseandmeid. Ka vananedes muutuvad koerte vajadused — toitumise ning liikumise kohandamine ja regulaarne tervisekontroll on vajalikud.

Kultuur ja tähistamine

Koeri kutsutakse tihti "inimese parimaks sõbraks" — see väljendab koerte lojaalsust ja püsivaid sidemeid inimestega. Sõna "koer" tuleneb ka ladinakeelsest algsõnast; selle keele- ja taksonoomilised seosed aitavad selgitada liigi nimistust (ladinakeelsest sõnast "canis", mis tähendab koera). Mõnikord kasutatakse terminit "koer" ka laiemalt teiste koerlaste rühma liikmete (näiteks huntide, rebaste ja šaakalite) kirjeldamiseks.

Koerte töövaldkonnad (näited)

• politsei- ja valvekoerad — otsing, jälgimine, ohutuse tagamine;
• abikoerad — pimedate ja erivajadustega inimeste igapäevatoeks;
• päästekoerad — vajaliku varustuse abil otsingutöödes ja katastroofides;
• jahikoerad ja karjakoerad — põllumajanduses ja jahipidamisel kasutatavad spetsialistid;
• teraapia- ja tugikoerad — emotsionaalse toetuse pakkumine haiglates, koolides ja hooldusasutustes.

Toitumine ja poest leitavad tooted

Tänapäeval on turul lai valik täisväärtuslikke koeratoite eri vanuse- ja tervisvajadustega loomadele; toidu koostis peaks vastama veterinaari soovitustele. Paljud tooted sisaldavad nii liha kui ka taimseid koostisosi, nagu mainitud — liha ja köögiviljad, mida tihti kombineeritakse ning pakendatakse ja müüakse koeratoiduna. Tore on meeles pidada, et inimesele sobivad toidud (nt šokolaad, rosinad, mõned sibulad ja küüslauk) võivad koertele olla mürgised.

Pühad ja mälestuspäevad

26. august on tuntud kui riiklik koertepäev (National Dog Day) ja 26. märts tähistatakse sageli kui riiklikku kutsikate päeva (National Puppy Day). Need päevad on pühendatud koerte tähtsustamisele, vastutustundlikule pidamisele ja loomade heaolu teadvustamisele.

Koerad on inimühiskonnas mitmetahulise tähendusega — seltsilised, tööpartnerid ja kultuuri osa. Nende hooldamine nõuab teadmisi bioloogiast, käitumisest ja tervishoiust, et tagada pikk ja täisväärtuslik kooselu.

Eluaeg

Erinevatel koeratõugudel on erinev eluiga. Üldiselt elavad väiksemad koerad kauem kui suuremad. Koera suurus ja tõug muudavad seda, kui kaua koer keskmiselt elab. Sellised koeratõud nagu taššund elavad tavaliselt viisteist aastat, chihuahua võib jõuda kahekümne aastani. Suurtaani keskmine eluiga on seevastu kuus kuni kaheksa aastat; mõned suurtaani koerad on elanud kümme aastat.

See graafik näitab kaalu ja eluea vahelist seost.

Koeratõud

Vt ka koeratõugude loetelu.

On olemas vähemalt 800 koeratõugu (-liiki). Koerad, kelle vanemad olid sama tõugu, on ka seda tõugu: neid koeri nimetatakse puhtatõulisteks või puhtalt tõupuhasteks koerteks. Koerad, kelle vanemad on erinevatest tõugudest, ei kuulu enam ühte tõugu: neid nimetatakse muttideks, segakoerteks, hübriidideks või segakoerteks. Mõned kõige populaarsemad tõud on lambakoerad, collid, pudlid ja retriiverid. Populaarseks on muutumas kahe erineva koeratõu kokku aretamine ja uue koeratõu nimetamine nimega, mis on segu vanemate kahest tõu nimest. Kutsikat, mille vanemateks on pudel ja pomeranlane, võidakse nimetada pomapoo. Selliseid koeri nimetatakse muttide asemel disainkoeratõugudeks. Selliseid koeri kasutatakse tavaliselt auhinnatud näitustel ja disainerite näitustel. Nad võivad olla juhtkoerad.

Koerad on aretatud väga erinevateks tõugudeks: siin on suur-toonekure ja väike chihuahua.

Küsimused ja vastused

K: Mis on koerte teaduslik nimetus?

K: Kui kaua on koerad olnud inimeste poolt kodustatud?

K: Milliseid töid võivad koerad teha?

K: Millist toitu söövad koerad?

K: Miks peetakse koeri "inimese parimaks sõbraks"?

K: Millal tähistatakse riiklikku koertepäeva?

K: Millal tähistatakse riiklikku kutsikate päeva?

Otsing