Bonn on Kölni lähedal asuv linn. See asub Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaal.

Bonn on rajatud vanale Rooma asulale. Tänapäeval elab seal umbes 310 000 elanikku.

Pärast Teist maailmasõda oli Bonn Briti okupatsioonitsoonis. 1949. aastal valiti Bonn Lääne-Saksamaa ajutiseks pealinnaks.

Bonn oli endise Kölni linnapea ja Lääne-Saksamaa esimese kantsleri Konrad Adenaueri valik pärast Teist maailmasõda, kes oli pärit sellest piirkonnast. Frankfurt Maini ääres oli enamik vajalikke rajatisi juba olemas, nii et Bonni kasutamine tähendas umbes 95 miljoni Saksa marga kulutamist uute teede ja hoonete ehitamiseks. Frankfurt am Main oli aga sõja ajal olnud oluline linn ja Bonni valimine pidi sümboliseerima uue Saksamaa uut algust.

Oma suhteliselt väikese suuruse tõttu pealinna jaoks kutsuti Bonni mõnikord naljatamisi Bundesdorfiks (föderaalküla).

Bonn oli Lääne-Saksamaa pealinn alates 1949 kuni 1990. aastani. Bundestag hääletas 20. juunil 1991 pärast tuliseid arutelusid Berliinisse kolimise poolt. Saksamaa Liitvabariigi president oli juba otsustanud teha Berliinis asuva Schloß Bellevue'i oma peamiseks ametlikuks elukohaks. Vajalikud täiendavad ehitustööd tähendasid, et enne valitsuse kolimist kulus 1999. aasta.

Ajalooline taust

Bonni ala on olnud asustatud juba Rooma ajal, kui paik kandis nime "Bonna". Linn kasvatas tähtsust keskajal ja varajasel uusajal ning säilitas kirikliku ja kaubandusliku keskuse rolli. 19. sajandil tõusis Bonn haridus- ja kultuurikeskuseks, kui 1818. aastal asutati Rheinische Friedrich-Wilhelms-Universität Bonn (Bonn’i ülikool).

Asukoht, loodus ja kliima

Bonn asub Reini (Rhein) jõe kaldal, mis on linna maastiku ja elulaadi oluline osa — jõeäärsed promenaadid, parkid ja laevateed kuuluvad linna iseloomu juurde. Klimaat on mõõdukalt mereline-mandriline: suved on tavaliselt soojad ja talved leebemad kui Saksamaa idaosas.

Pealinna roll ja selle järelmõjud

Bonni valimine Lääne-Saksamaa pealinnaks oli osaliselt praktiline ja osaliselt poliitiline otsus — see pidi märkima uut algust pärast sõda ja vältima liiga suurt seost varasemate keskustega, nagu Frankfurt. Valik tõi linna sisse palju ministeeriume, valitsusasutusi ja diplomaatilist elu. Pärast Saksa taasühinemist otsustati 1991. aastal riigivõimu osaline kolimine Berliini kasuks. Üleminek jätkus kuni 1999. aastani; samas jäi Bonnisse mitmeid föderaalseid asutusi ning loomulikult ka rahvusvahelisi ja ÜROga seotud organisatsioone.

Kultuur, haridus ja tähtsused

Bonn on tuntud rikkaliku kultuuripärandi poolest. Siin sündis kuulsa helilooja Ludwig van Beethoven (1770), kelle sünnimaja on nüüdseks muuseum. Linnas asub mitmeid muuseume, galeriisid ja kontserdisaale. Bonn’i ülikool on oluline teadus- ja õppeasutus, mis meelitab tudengeid ja teadlasi üle kogu maailma.

Vaatamisväärsused

  • Beethoveni sünnimaja (Beethoven-Haus) — muuseum ja kontserdikeskus.
  • Bonner Münster — keskaegne katedraal ja üks linna arhitektuuriliselt tähtsamaid hooneid.
  • Poppelsdorf Palace ja botaanikaaed — ajalooline lossikompleks ja roheala ülikooli juures.
  • Rheinaue park — suur vaba aja veetmise ala jõe lähedal, sageli kontsertide ja sündmuste toimumispaik.

Majandus ja transport

Bonni majandus tugineb mitmekesisele sektorile: avalik haldus, teenindus, õppetöö ja uurimistöö, samuti rahvusvahelised organisatsioonid. Lähedal asuv Köln ja ühine Köln/Bonn lennujaam (Flughafen Köln/Bonn) tagavad head ühendused nii Saksamaa sees kui rahvusvaheliselt. Hea rongi- ja maanteeühendus Kolniga võimaldab sujuvat pendel- ja äriliiklust.

Tänapäev ja rahvusvaheline staatus

Tänapäeval on Bonn väiksema suurusega suurlinn, mis kombineerib rikkaliku ajaloo ja rohkete kultuurivõimalustega tänapäevase rahvusvahelise rolli. Pärast valitsuse peamiste asutuste osalist kolimist Berliini on Bonnile jäänud tähtis funktsioon konverentsi- ja rahvusvahelise koostöö keskuse ning mitmete ÜRO asutuste ja agentuuride idüllilise koduna. See muudab linna rahvusvaheliselt tuntudks ja elavaks teaduse, kultuuri ja poliitika ristumiskohaks.