Ajaloolise Iisraeli rahva kohta vt Iisraeliidid.

Iisraeli riik on riik Edela-Aasias Vahemere idakaldal. Iisrael kuulutati iseseisvaks riigiks 14. mail 1948. aastal, mille järel puhkesid relvastatud konfliktid naaberriikidega ja algas pikaajaline Iisraeli–Palestiina konflikt. Iisrael on ainus juudi riik maailmas ning paljude juutide jaoks peetakse seda nende vaimseks koduks. Riigi territoriaalne olukord on keeruline: pärast 1967. aasta sõda võttis Iisrael kontrolli alla Läänekalda, Gaza ja Golan'i kõrgendikud (enesekorralduse ja rahvusvahelise õiguse küsimused nende alade kohta on vastuolulised ja rahvusvaheliselt vaieldavad).

Rahvastik ja ühiskond

Iisraeli rahvaarv on kiiresti kasvanud. 2013. aastal oli elanike arv ligikaudu 8,1 miljonit; uuemate hinnangute järgi (2023) on see nüüd umbes 9,7–9,8 miljonit. Suur osa elanikkonnast on juudid, teiseks suurim rühm on araablased, kelle hulka kuuluvad moslemid, kristlased, druusid ja ka samariitlased. Araabia kogukond moodustab Iisraelis märkimisväärse vähemuse (üle kahe miljoni inimese) ja neil on eraldi kultuurilised ning poliitilised õigused ning ka oma esindajad Knessetis.

Iisraeli ühiskond on mitmekesine etniliselt, religioosselt ja kultuuriliselt. Suurlinnadest on kõige tuntumad Jeruusalemm (kus asuvad olulised religioossed paigad) ning Tel Aviv, mis on riigi majanduslik ja kultuuriline keskus; enamik välisriike hoiab saatkondi Tel Avivis, sest Jeruusalemma staatust ei tunnusta kõik riigid.

Geograafia ja kliima

Iisrael on pindalalt väike, kuid mitmekesine: seal on mägesid, kõrbeid (näiteks Negevi kõrbe lõunaosas), rannikuid, mitmeid orge (nt Jordani org) ja tasandikke. Kliima on rannikualadel ja madalikel aladel Vahemere tüüpi: suved on kuumad ja peamiselt vihmavabad, talved jahedamad ja vihmased; sisemaal ja mägialadel võivad talvel temperatuurid madalamad olla, kuid harva püsivad tugevad miinuskraadid.

Majandus, elatustase ja ressursid

Iisraelil on piiratud loodusvarasid ja riik impordib palju toorainet, kuid samas on tugevalt arenenud teenus- ja tehnoloogiatööstus. Iisraelil on maailmas tuntud kõrge tehnoloogiaparkide, tarkvaraarenduse, biotehnoloogia ja küberjulgeoleku valdkondade poolest. Samuti on olulised põllumajandus (täppispõllumajandus ja soolase vee kasutuse optimeerimine), tööstus ja turism.

Vaatamata loodusvarade nappusele on Iisraelis suhteliselt kõrge elatustase ja hea oodatav eluiga. Haridussüsteem on laialt arenenud ning peaaegu kõik elanikud oskavad lugeda ja kirjutada. Samuti toimib riigis üldine tervishoiusüsteem ning arenenud meditsiinitehnoloogia.

Poliitika ja riigikorraldus

Iisrael on parlamentaarne demokraatia: seadusandlik võim kuulub 120-liikmelisele Knessetile, valitsust juhib peaminister ja riigil on president pigem esinduslikul kohal. Demokraatliku indeksi kohaselt peetakse Iisraeli sageli ainsaks demokraatlikuks vabariigiks Lähis-Idas, ning Freedom House on hinnanud Iisraeli koos Tuneesiaga kui piirkonna täisteisvalmismõõtmes demokraatiat. Samas on riigis sisemisi pingeid ja vastuolusid, eriti seoses kodanikuõiguste, religiooni ja julgeolekupoliitikaga.

Ajalugu ja julgeolekuküsimused

Iisraeli moodustamise järel on riik olnud mitmete sõjaliste konfliktide keskel (nt 1948., 1956., 1967. ja 1973. aasta sõjad) ning ka pikaajalise vaenu ja rahupidamispüüdlustega naaberalade ja palestiinlastega. Peace protsessid (nt Oslo lepingud) on toonud mõningaid edusamme, kuid konflikt ja territoriaalsed vaidlused jäid kestma. Julgeolekuolukord mõjutab tugevalt sise- ja välispoliitikat ning rahvusvahelisi suhteid.

Kultuur, keel ja usund

Ofitsiaalselt on Iisraeli riigikeel heebrea keel; araabia keel on laialdaselt kasutusel ning tal on ühiskondlik ja ametlik eristaatus erinevates kontekstides. Iisrael on rahvuslikult mitmekesine — selle kultuuris segunevad idaeuroopa (ashkenazi), lõuna-Euroopa ja Lähis-Ida (sefardi ja mizrahi) juudi traditsioonid, samuti immigratsioonist tulenevad teiste regioonide mõjutused. Riigis on tähtsad usulised keskused eriti Jeruusalemmas, mis on püha juutidele, kristlastele ja moslemitele.

Turism ja vaatamisväärsused

Iisrael meelitab turiste religioossete ja ajalooliste paikade tõttu (nt vana Jeruusalemma linn, Haifa, Galilea järv, Kuulus Surmameri) ning ka kaasaegse Tel Avivi randade ja kultuurielu pärast. Turism on riigi majandusele oluline tuluallikas.

Iisrael on keeruline ja mitmetahuline riik, kus kõrge tehnoloogiline areng ja tugev identiteeditunne käivad käsikäes ajalooliste vaidluste ja julgeolekuprobleemidega. Riigi staatus, piirid ja palestiinlaste enesemääramine on jätkuvalt rahvusvahelise poliitika keskne teema.