Iisrael: Vahemere idakaldal asuv juudi riik Lähis-Idas, pealinn Jeruusalemm
Ajaloolise Iisraeli rahva kohta vt Iisraeliidid.
Iisraeli riik on riik Edela-Aasias Vahemere idakaldal. Iisrael kuulutati iseseisvaks riigiks 14. mail 1948. aastal, mille järel puhkesid relvastatud konfliktid naaberriikidega ja algas pikaajaline Iisraeli–Palestiina konflikt. Iisrael on ainus juudi riik maailmas ning paljude juutide jaoks peetakse seda nende vaimseks koduks. Riigi territoriaalne olukord on keeruline: pärast 1967. aasta sõda võttis Iisrael kontrolli alla Läänekalda, Gaza ja Golan'i kõrgendikud (enesekorralduse ja rahvusvahelise õiguse küsimused nende alade kohta on vastuolulised ja rahvusvaheliselt vaieldavad).
Rahvastik ja ühiskond
Iisraeli rahvaarv on kiiresti kasvanud. 2013. aastal oli elanike arv ligikaudu 8,1 miljonit; uuemate hinnangute järgi (2023) on see nüüd umbes 9,7–9,8 miljonit. Suur osa elanikkonnast on juudid, teiseks suurim rühm on araablased, kelle hulka kuuluvad moslemid, kristlased, druusid ja ka samariitlased. Araabia kogukond moodustab Iisraelis märkimisväärse vähemuse (üle kahe miljoni inimese) ja neil on eraldi kultuurilised ning poliitilised õigused ning ka oma esindajad Knessetis.
Iisraeli ühiskond on mitmekesine etniliselt, religioosselt ja kultuuriliselt. Suurlinnadest on kõige tuntumad Jeruusalemm (kus asuvad olulised religioossed paigad) ning Tel Aviv, mis on riigi majanduslik ja kultuuriline keskus; enamik välisriike hoiab saatkondi Tel Avivis, sest Jeruusalemma staatust ei tunnusta kõik riigid.
Geograafia ja kliima
Iisrael on pindalalt väike, kuid mitmekesine: seal on mägesid, kõrbeid (näiteks Negevi kõrbe lõunaosas), rannikuid, mitmeid orge (nt Jordani org) ja tasandikke. Kliima on rannikualadel ja madalikel aladel Vahemere tüüpi: suved on kuumad ja peamiselt vihmavabad, talved jahedamad ja vihmased; sisemaal ja mägialadel võivad talvel temperatuurid madalamad olla, kuid harva püsivad tugevad miinuskraadid.
Majandus, elatustase ja ressursid
Iisraelil on piiratud loodusvarasid ja riik impordib palju toorainet, kuid samas on tugevalt arenenud teenus- ja tehnoloogiatööstus. Iisraelil on maailmas tuntud kõrge tehnoloogiaparkide, tarkvaraarenduse, biotehnoloogia ja küberjulgeoleku valdkondade poolest. Samuti on olulised põllumajandus (täppispõllumajandus ja soolase vee kasutuse optimeerimine), tööstus ja turism.
Vaatamata loodusvarade nappusele on Iisraelis suhteliselt kõrge elatustase ja hea oodatav eluiga. Haridussüsteem on laialt arenenud ning peaaegu kõik elanikud oskavad lugeda ja kirjutada. Samuti toimib riigis üldine tervishoiusüsteem ning arenenud meditsiinitehnoloogia.
Poliitika ja riigikorraldus
Iisrael on parlamentaarne demokraatia: seadusandlik võim kuulub 120-liikmelisele Knessetile, valitsust juhib peaminister ja riigil on president pigem esinduslikul kohal. Demokraatliku indeksi kohaselt peetakse Iisraeli sageli ainsaks demokraatlikuks vabariigiks Lähis-Idas, ning Freedom House on hinnanud Iisraeli koos Tuneesiaga kui piirkonna täisteisvalmismõõtmes demokraatiat. Samas on riigis sisemisi pingeid ja vastuolusid, eriti seoses kodanikuõiguste, religiooni ja julgeolekupoliitikaga.
Ajalugu ja julgeolekuküsimused
Iisraeli moodustamise järel on riik olnud mitmete sõjaliste konfliktide keskel (nt 1948., 1956., 1967. ja 1973. aasta sõjad) ning ka pikaajalise vaenu ja rahupidamispüüdlustega naaberalade ja palestiinlastega. Peace protsessid (nt Oslo lepingud) on toonud mõningaid edusamme, kuid konflikt ja territoriaalsed vaidlused jäid kestma. Julgeolekuolukord mõjutab tugevalt sise- ja välispoliitikat ning rahvusvahelisi suhteid.
Kultuur, keel ja usund
Ofitsiaalselt on Iisraeli riigikeel heebrea keel; araabia keel on laialdaselt kasutusel ning tal on ühiskondlik ja ametlik eristaatus erinevates kontekstides. Iisrael on rahvuslikult mitmekesine — selle kultuuris segunevad idaeuroopa (ashkenazi), lõuna-Euroopa ja Lähis-Ida (sefardi ja mizrahi) juudi traditsioonid, samuti immigratsioonist tulenevad teiste regioonide mõjutused. Riigis on tähtsad usulised keskused eriti Jeruusalemmas, mis on püha juutidele, kristlastele ja moslemitele.
Turism ja vaatamisväärsused
Iisrael meelitab turiste religioossete ja ajalooliste paikade tõttu (nt vana Jeruusalemma linn, Haifa, Galilea järv, Kuulus Surmameri) ning ka kaasaegse Tel Avivi randade ja kultuurielu pärast. Turism on riigi majandusele oluline tuluallikas.
Iisrael on keeruline ja mitmetahuline riik, kus kõrge tehnoloogiline areng ja tugev identiteeditunne käivad käsikäes ajalooliste vaidluste ja julgeolekuprobleemidega. Riigi staatus, piirid ja palestiinlaste enesemääramine on jätkuvalt rahvusvahelise poliitika keskne teema.
Ajalugu
Riigi ajalugu ulatub tuhandete aastate taha, iidsetesse aegadesse. Siin said alguse kaks maailmareligiooni, judaism ja kristlus. See on koht, kus juudi rahvas ja religioon esimest korda kasvasid. Juudid ja kristlased nimetavad seda Pühaks maaks, sest seal toimusid paljud Piiblis kirjeldatud sündmused ja kuna mõned juudi seaduse käsud saab täita ainult selle maa peal. []
Vana
Kolm tuhat aastat tagasi elasid siin kaananlased ja teised semiidi rahvad. Umbes 1800 ja 1500 eKr. vahel asus Kaananimaale elama teine semiidi rahvas, keda kutsuti heebrealasteks. Neid nimetati "Iisraeli lasteks" või "iisraellasteks". Iisraellastel oli 12 suguharu. Nad valisid oma juhiks [kuninga] Sauli. Järgmine kuningas, Taavet, alustas Iisraeli kuningriiki umbes 1000 eKr ja tegi Jeruusalemma linna oma pealinnaks. Tema poeg Saalomon ehitas esimese templi nende Jumala kummardamiseks. Saalomon suri umbes aastal 928 eKr. Tema kuningriik lagunes kaheks riigiks. Põhjapoolne riik säilitas nime Iisrael. Lõunapoolne riik, mille nimi oli Juuda, säilitas pealinnaks Jeruusalemma.
Assüürlased vallutasid Iisraeli kuningriigi 732. aastal eKr. ja babüloonlased vallutasid Juuda kuningriigi 586. aastal eKr. ja hävitasid Saalomoni templi. Paljud juudid pöördusid Babülooniast tagasi, ehitasid taas riigi ja ehitasid templi uuesti üles. Kõigepealt valitsesid Iisraeli maad pärslased, seejärel kreeklased ja seejärel roomlased.
Juudid võitlesid roomlaste vastu, kuid roomlased võitsid neid. Aastal 70 pKr. hävitasid roomlased Jeruusalemma ja sealse teise juudi templi. Jällegi, 135. aastal pKr, alistasid roomlased juudid ja tapsid või viisid paljud neist teistesse kohtadesse. Iisraelis elavate juutide arv muutus palju väiksemaks. Paljud olid sunnitud elama teistes riikides. Seda juutide kogukondade levikut väljaspool Iisraeli nimetatakse diasporaks.
Paljud allesjäänud juudid kolisid Galileasse. Juudi õpetajad kirjutasid seal 2.-4. sajandil pKr olulisi juudi raamatuid, mida nimetatakse Mishnah'ks ja osaks Talmudist.
Roomlased hakkasid seda piirkonda nimetama sõnaga, millest sai inglise keeles Palestiina. Rooma ja seejärel Bütsantsi impeeriumid valitsesid kuni 635. aastani pKr, mil araablased vallutasid selle piirkonna. Erinevad araabia valitsejad ja mõnda aega ka ristisõdijad valitsesid seda maad. Aastal 1516 vallutas Ottomani impeerium maa ja valitses seda piirkonda kuni 20. sajandini.
Kaasaegne
Alates diasporaa ajast on tehtud palju katseid luua juudi rahvale uus kodumaa. 1880. aastatel sai sellest soovist luua juudi riik Iisraelis liikumine, mida nimetati sionismiks. Kogu maailmast hakkasid sinna tulema juudid, kes asusid elama kõrbetsoonidesse, mida siis valitsesid Türgi ja hiljem Briti valitsused.
14. mail 1948 lõppes Briti kontroll Palestiina üle. Juudi elanikud (David Ben-Gurioni juhtimisel) kuulutasid uue juudi riigi iseseisvaks. Kohe pärast Iisraeli iseseisvuse väljakuulutamist ründasid mitme lähedalasuva riigi - sealhulgas Egiptuse, Süüria, Jordaania ja Iraagi - armeed uut riiki. Alates 1980. aastatest on Iisraeli peamised sõjalised vastased olnud islamistlikud rühmitused, näiteks Hezbollah.
Geograafia
Liibanon ja Süüria asuvad Iisraelist põhja pool, Jordaania idas ja Egiptus edelas. Iisrael kontrollib ka Jordani jõe läänekallast.
Iisraelil on pikk rannajoon Vahemere ääres. Lõunaosas, Akaba lahe ääres, mis on osa Punasest merest, asub Eilati linn.
Galilea on viljakas ja mägine piirkond põhjas. Läänes, Vahemere ranniku lähedal on tasane tasandik, mida nimetatakse rannikutasandikuks. Negevi kõrb on tasandike, mägede ja kraatrite viljatu piirkond lõunas. Keskel on mäestik, mis kulgeb põhjast lõunasse.
Idaküljel on madal ala, mida nimetatakse süvendiks. Hula org ja Galilea meri asuvad selles madalas piirkonnas põhjas. Jordani jõgi voolab Galilea merest Surnumere poole. Surnumere äärne maa on maailma madalaim. See on -426 meetrit allpool merepinda.
Suvel on tavaliselt kuum ja kuiv ning talvel pehme kuni jahe. Vihma sajab peamiselt talvel (novembrist aprillini). Põhjaosas sajab rohkem vihma kui lõunas ja kõrbes peaaegu üldse mitte. Lumi sajab kõrgemal asuvatel aladel. Iisrael ehitas väga suure niisutussüsteemi, et tuua vett põhjast lõunapoolsetesse kuivadesse piirkondadesse, et ka seal saaks vilja kasvatada.
Jeruusalemm on Iisraeli suurim linn. Tel Aviv, Haifa, Beersheba ja Rishon LeZion on samuti suured linnad. Iisrael ütleb, et tema pealinn on Jeruusalemm. Enamik riike seda ei tunnista. Nad peavad Tel Avivi pealinnaks.
Vaade Galileale Meroni mäelt
Iisraeli riigi piirid
Valitsus
Riiklik valitsus
Iisrael on parlamentaarne demokraatia. Hääletada võivad kõik Iisraeli kodanikud, kes on 18-aastased või vanemad. Iisraeli parlamendi nimi on Knesset. Knessetil on 120 liiget. Iga liige valitakse korraga maksimaalselt neljaks aastaks. Knesset teeb seadusi, aitab otsustada riikliku poliitika üle ning kiidab heaks eelarve ja maksud.
Knesseti valimistel ei hääleta valijad üksikkandidaatide poolt. Selle asemel hääletavad nad erakonna poolt. See erakond koostab nimekirja kõigi oma kandidaatidega. Nimekirjas võib olla ainult üks kandidaat või kuni 120 kandidaati. Valimistel otsustab iga nimekirja saadud häälte protsent, kui palju esindajaid ehk kohti partei Knessetisse saab. Näiteks kui erakonna nimekiri saab 33 protsenti häältest, saab ta 40 kohta Knessetis.
Iisraelil ei ole kirjalikku põhiseadust. Selle asemel on Knesset koostanud "Põhiseadused". Põhiseadustes on sätestatud, kuidas valitsus peab töötama ja kuidas anda kodanikele kodanikuõigused.
Peaminister on Iisraeli valitsuse juht. Ta on tavaliselt selle erakonna juht, millel on Knessetis kõige rohkem kohti. Peaminister peab ametisse jäämiseks säilitama Knesseti liikmete enamuse toetuse. Ta nimetab ministrid kabinetti. Knesset kiidab kabineti ametissenimetamised heaks. Ministrid vastutavad selliste valdkondade eest nagu haridus, kaitse ja sotsiaalhoolekanne. Peaminister on kabineti juht, kes otsustab kabineti koosolekute teemad ja teeb lõplikud otsused.
Benjamin Netanyahu on olnud peaminister alates 2009. aasta märtsist.
President on riigipea. Knesset valib presidendi seitsmeks aastaks. Enamik presidendi ülesannetest on tseremoniaalsed: President kirjutab alla Knesseti poolt heakskiidetud seadustele ja lepingutele, nimetab ametisse kohtunikud ja mõnede avalike organisatsioonide liikmed. Samuti võtab ta vastu dokumente, mida saadikud ja välisdiplomaadid toovad, kui nad on ametisse nimetatud.
Reuven Rivlin on president alates 2014. aasta juulist.
Poliitika
Iisraelis on palju erakondi, millel on väga erinevaid arvamusi. 2020. aasta valimistel sai Knessetis kohti 20 erakonda.
Pooled kuuluvad kolme peamise rühma. Suurimad rühmad on sionistlikud erakonnad. Nende hulka kuuluvad konservatiivsed liberaalid, nagu HaLikud; sotsiaaldemokraadid, nagu HaAvoda (Tööpartei); ja religioossed sionistid. On ka väiksemaid religioosseid õigeusu juudi erakondi, eriparteisid ja Iisraeli araabia erakondi.
Üks erakond ei saa tavaliselt Knessetis üksi piisavalt kohti, et saavutada enamus, nii et üks suurematest erakondadest palub teiste erakondade, sealhulgas religioossete erakondade toetust, et moodustada koalitsioonivalitsus. See annab neile parteidele palju võimu, kuigi nad on väikesed.
Likud toetab vaba turupoliitikat ja valitsuse piiratud sekkumist majandusse. Likud usub kindlalt Iisraeli julgeoleku kaitsmisse. Ta tahab anda rahuprotsessis vähem järele, et saavutada läbirääkimiste teel kokkulepe palestiinlaste ja araabia riikidega.
Tööpartei toetab valitsuse kontrolli majanduse üle, kuid usub ka piiratud määral vabasse ettevõtlusesse. Erakond ütleb, et annab rohkem ära, et saavutada kokkulepe palestiinlaste ja araabia riikidega.
Praegune Knesset on 23. Knesset, mis vannutatakse ametisse 16. märtsil 2020. Praegune valitsus on Netanjahu viies valitsus, mis moodustati 17. mail 2020. aastal.
Iisraeli kaart
Majandus
Iseseisvuse ajal oli Iisrael vaene riik, kus oli vähe põllumajandus- ja tööstustoodangut. Kuid alates 1948. aastast on Iisraeli majandus tohutult kasvanud. Praegu on riigi elatustase suhteliselt kõrge, kuigi tal on vähe loodusvarasid ja piiratud veevarud.
Vahetult pärast iseseisvumist saabus Iisraeli palju sisserändajaid. Paljud neist sisserändajatest olid oskustöötajad ja spetsialistid, kes aitasid oluliselt kaasa riigi majanduslikule arengule.
Teenindussektorid
Paljud Iisraeli teenindussektori töötajad töötavad valitsuse või valitsuse omanduses olevate ettevõtete juures. Valitsuse töötajad pakuvad paljusid teenuseid, mida Iisraeli suur sisserändajate hulk vajab, näiteks eluaset, haridust ja tööalast koolitust.
Turism
Turism on riigi üks olulisi tuluallikaid. Turistid külastavad mitmeid arheoloogilisi, ajaloolisi ja religioosseid paiku, muuseume, looduskaitsealasid ja Iisraeli rannakuurorte.
Turistid toetavad paljusid Iisraeli teenindusettevõtteid, eriti kaubandust, restorane ja hotelle. Iisraelis käis 2009. aastal üle 2,7 miljoni välisturisti.
Tootmine
Iisraeli tehased toodavad selliseid kaupu nagu keemiatooted, elektroonikaseadmed, väetised, paber, plastid, töödeldud toiduained, teaduslikud ja optilised instrumendid, tekstiilid ja rõivad. Imporditud teemantide lihvimine on oluline tööstusharu. Valitsuse omanduses olevad tehased toodavad Iisraeli suurte relvajõudude kasutatavaid seadmeid. Iisrael on maailma suurim droonide eksportija. Tel Aviv ja Haifa on Iisraeli peamised tootmiskeskused.
Põllumajandus
Varem töötas põllumajanduses palju suurem osa Iisraeli tööjõust. Kuid suurt osa varem inimeste poolt tehtud töödest teevad nüüd masinad. Oluliste põllumajandustoodete hulka kuuluvad tsitrusviljad ja muud puuviljad, munad, teravili, kodulinnud ja köögiviljad.
Valitsus arendab, aitab rahastada ja kontrollib põllumajandustegevust, sealhulgas kalapüüki ja metsandust. Iisrael toodab suurema osa oma rahva toitmiseks vajalikust toidust, välja arvatud teravilja. Põllumajanduseksport annab piisavalt tulu, et tasuda vajalike toiduainete impordi eest. Enamik Iisraeli põllumajandustootjaid kasutab kaasaegseid põllumajandusmeetodeid. Galilea merest ammutatav vesi niisutab suuri maa-alasid Iisraelis.
Enamik Iisraeli talusid on korraldatud moshavimite või kibbutside kujul. Iisraelis on ka mõned erafarmid.
Kaevandamine
Surnumeri, maailma kõige soolasem veekogu, on Iisraeli peamine mineraalide allikas. Merest kaevandatakse bromi, magneesiumi, kaaliumit ja keedusoola. Kõige tähtsam mineraal on kaalium, mida kasutatakse peamiselt väetistes.
Negevi kõrbes asuvad fosfaatide, vase, savi ja kipsikaevandused.
Energia
Iisraelil on vähe energiaallikaid. Iisraelil puuduvad söe- või hüdroelektrijaamad ning ainult väikesed kogused toornaftat ja maagaasi. Selle tulemusena sõltub Iisrael oma energiavajaduse rahuldamiseks imporditud toornaftast bensiini ja transpordiks kasutatava diislikütuse ning kivisöe tootmisest.
Päikeseenergiat - päikeseenergiat - kasutatakse laialdaselt majade vee soojendamiseks. Iisrael töötab välja muid viise, kuidas kasutada päikeseenergiat majade ja tehaste energiaga varustamiseks.
2008. aastal hakkas Iisrael investeerima elektriautode ja nende laadimisjaamade ehitamisse. Vahemeres võivad olla ka suured maagaasiväljad, mida Iisrael võiks arendada.
Rahvusvaheline kaubandus
Iisraeli eksport kasvas 2006. aastal 11% ja ulatus veidi üle 29 miljardi dollari; kõrgtehnoloogiasektor moodustas 14 miljardit dollarit, mis on 20% rohkem kui eelmisel aastal.
Kuna Iisraelil on vähe loodusvarasid, impordib ta rohkem kaupu kui ekspordib. Riigi peamised imporditavad tooted on kemikaalid, arvutiseadmed, teras, raud ja teras, sõjavarustus, naftatooted, töötlemata teemandid ja tekstiilid.
Iisraeli peamised ekspordiartiklid on keemiatooted, tsitrusviljad, rõivad, elektroonikaseadmed, väetised, lihvitud teemandid, sõjavarustus ja töödeldud toiduained. Riigi peamised kaubanduspartnerid on Beneluxi riigid (Belgia, Madalmaad ja Luksemburg), Saksamaa, Itaalia, Šveits, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid.
Transport
Iisraelil on hästi arenenud transpordisüsteem. Enamikul Iisraeli keskklassi peredest on kas oma auto või on tööandja poolt pakutav auto. Asfalteeritud teed ulatuvad peaaegu kõikidesse riigi osadesse. Ühistransporti nii linnades kui ka linnade vahel pakuvad peamiselt bussid.
Ben-Gurioni lennujaam on Iisraeli peamine rahvusvaheline lennujaam. See asub Tel Avivi lähedal. Väiksemad lennujaamad asuvad Atarotis, Jeruusalemma lähedal, ja Eilatis. Iisraeli rahvusvaheline lennufirma El Al lendab regulaarselt Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Euroopasse ning Aafrika ja Aasia osadesse. Iisraelil on kolm suurt süvasadamat: Haifa, Ashdod ja Eilat.
Kommunikatsioon
Iisraeli sidesüsteem on üks parimaid Lähis-Idas. Iisraelis on umbes 30 päevalehte, millest umbes pooled on heebrea keeles. Ülejäänud on araabia, vene, jidiši või mõnes võõrkeeles. Valitsuse asutatud avalik-õiguslik äriühing Iisraeli Ringhäälinguamet haldab televisiooni ja mittesõjalisi raadiojaamu.
Ben Gurioni lennujaama vastuvõtusaal.
Päikesepõld Kibbutz Elifazis, Iisrael.
Saagikoristuse kuupäev Iisraelis.
Seotud leheküljed
- Iisrael olümpiamängudel
- Iisraeli jalgpallikoondis
- Iisraeli jõgede loetelu
Küsimused ja vastused
K: Kui suur on Iisraeli rahvaarv?
V: Iisraeli rahvaarv oli 2013. aastal 8,1 miljonit inimest ja 6,04 miljonit neist on juudid.
K: Milline on Iisraeli pealinn?
V: Iisraeli pealinn on Jeruusalemm (piiratud tunnustus). Enamik riike peab saatkondi Tel Avivis.
K: Milline kliima on Iisraelis?
V: Iisraeli kliima on suvel kuum ja vihmavaba, rannikutasandikul ja madalamal asuvatel aladel kõrge õhuniiskusega, ning talvel jahe ja vihmane, langedes harva alla miinuskraadide.
K: Kas Iisraelil on loodusvarasid?
V: Iisraelil on vähe loodusvarasid ja ta impordib rohkem kaupu kui ekspordib.
K: Kui haritud on Iisraeli kodanikud?
V: Peaaegu kõik elanikud oskavad lugeda ja kirjutada.
K: Kas tegemist on demokraatliku vabariigiga?
V: Demokraatliku indeksi kohaselt on Iisrael ainus demokraatlik vabariik Lähis-Idas. Freedom House'i andmetel on see ka ainus täielik demokraatia Lähis-Idas.
K: Milline ajalugu on tal Palestiinaga?
V: Iisraelil on Palestiinaga pikk konfliktide ajalugu.
