Iisrael olümpiamängudel: ajalugu, medalid ja 1972. aasta Müncheni rünnak

Iisrael olümpiamängudel: põhjalik ülevaade ajaloost, medalitest ja saavutustest ning Müncheni 1972. aasta veresaunast — olulised sündmused ja mõju riigi spordiloole.

Iisrael on olümpiamängudel osalenud rahvusena alates 1952. aastast. Selle riiklik olümpiakomitee moodustati 1933. aastal Briti mandaadi ajal Palestiinas. Kuna võistkond esindas juudi kogukonda, boikoteeris see 1936. aasta mänge Saksamaal protestiks natside partei antisemiitliku poliitika vastu. Iisrael on alates 1952. aastast saatnud meeskonna igale suveolümpiamängule (välja arvatud 1980. aasta suveolümpiamängudele) ja alates 1994. aastast igale taliolümpiamängule. 1972. aastal mõrvasid Musta septembri terroristid 11 Iisraeli delegatsiooni liiget.

Ajalooline taust ja osalemise areng

Iisraeli olümpiaajalugu algab juba enne riigi iseseisvumist: juudi sportlased ja klubid olid aktiivsed Mandaat-Palestiina perioodil ning riiklik olümpiakomitee registreeriti 1933. aastal. Pärast 1948. aasta riigi loomist sai Iisraelist Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige ja alates 1952. aastast on riik esindatud peaaegu kõigil suveolümpiamängudel.

Poliitilised sündmused on mõjutanud osalemist — kõige selgem näide on 1980. aasta Moskva mängude boikott, kus Iisrael ei osalenud Nõukogude Liidu Afganistanisse sissetungi protestiks. 1994. aastast saadab Iisrael regulaarselt delegatsiooni ka taliolümpiamängudele, kuid talimängudel pole Iisrael veel medaleid võitnud.

Medalid ja peamised saavutused

Iisrael on saavutanud oma tugevaima tulemuse peamiselt võitlussportides ja vetelpäästespordi harudes nagu purjetamine ja purjelauasõit. Olulisimad medalipunktid ja sportlased on:

• 1992 Barcelona: Yael Arad tegi ajalugu, võites Iisraeli esimese olümpiamedali (judos) — see oli kõrgetasemeline saavutus, mis tõstis judo riiklikuks prioriteediks. Samal aastal võitis Oren Smadja samuti medali judos.
• 1996 Atlanta: Gal Fridman võitis purjelauasõidus (windsurfing) pronksmedali.
• 2004 Ateena: Gal Fridman tõusis Iisraeli esimeseks olümpiakulda võitnud sportlaseks, kui ta võitis purjelauasõidus kuldmedali.
• 2008 Peking: Shahar Tzuberi jõudmine poodiumile purjelauasõidus tugevdas riigi mainet veespordialadel.
• 2016 Rio de Janeiro: judo tõi taas medalid — Iisraeli judokad saavutasid kõrgeid kohti ja poodiumiplatsid.
• 2020 Tokyo (mängud peeti 2021): Iisrael saavutas silmapaistvaid kuldmedaleid ilu- ja rütmikal ning meeste võimlemises, mis kinnitas riigi arengut eri distsipliinides.

Need saavutused on aidanud suunata riiklikku spordipoliitikat suuremale toele tippspordile ja treeningu infrastruktuurile. Kuigi medalikonkurents on tihe, on Iisrael eriti tugev judos, purjelauasõidus ja kunstilises/võimlemises.

1972. aasta Müncheni rünnak — sündmuse kulg ja tagajärjed

1972. aasta Müncheni olümpiamängudel sai Iisrael kokku puutuda traagilise terrorismiga: 5.–6. septembril tungis terrorirühmitus Musta septembri liikmete poolt olümpia külla ja võttis pantvange Iisraeli delegatsiooni liikmete seast. Rünnaku käigus hukkus kokku 11 Iisraeli sportlast, treenerit ja ametnikku ning lisaks sai surma üks Lääne-Saksamaa politseinik päästetegevuse käigus. Ürituse tagajärjed olid sügavad.

Olukorra kukkumine ja ebaõnnestunud päästeoperatsioon samal ööl Fürstenfeldbrucki lennuväljal tekitas laialdast kriitikat ja tõi kaasa olulisi muutusi: rahvusvaheliste spordiürituste turvameetmed tihtipeale üle vaadati ja tugevnema hakkas rahvusvaheline politseialane koostöö ning luurevahetus. Loe ka peatükkides kokkuvõtlikult: see sündmus muutis alaliselt olümpiamängude turvalise korralduse prioriteete.

Iisrael vastas rünnakule ka poliitiliselt ja julgeolekuliselt: riik alustas kohapealsete ja rahvusvaheliste jõupingutustega, mille eesmärk oli tuvastada ja vastutada süüaluste eest. Sündmuse mälestamine on Iisraelile ja paljudele sportlastele oluline: igal aastal toimub mälestus- ja austustseremooniaid ning Müncheni sündmus on osa kollektiivsest mälust, mis tuletab meelde terrorismi ohvrite inimlikkust.

Põhialad, väljakutsed ja tulevik

Iisraeli osalemist varjutavad vahel poliitilised pinged (nt boikottide või diplomaatiliste pingete vormis), kuid sport on jäänud oluliseks identiteedi- ja rahvusliku uhkuse väljenduseks. Riik on keskendunud tippspordi arendamisele, treenerite ja noortesüsteemide toetamisele ning rahvusvahelisele koostööle treeninglaagrite ja võistluste kaudu.

Turvalisuse küsimused on saanud keskseks aspektiks nii Iisraeli kui ka korraldajariikide jaoks. Samas on olümpiamängud jätkuvalt tähtis areen Iisraeli sportlaste näitamiseks ja rahvusvaheliseks suhtluseks. Tulevikus loodab Iisrael jätkata medalikonkurentsi parandamist, toetades eelkõige judot, veespordialasid ning võimlemist, kus riigil on viimastel aastakümnetel olnud märkimisväärsed saavutused.

Kokkuvõte: Iisrael on olnud olümpiamängudel stabiilne osaleja alates 1952. aastast, saavutanud ajaloolisi medaleid eelkõige judos ja vetespordialadel ning kandnud sügavat mälestust 1972. aasta Müncheni rünnakust — sündmusest, mis muutis olümpiamängude turvapoliitikat ja jätnud püsiva jälje riigi kollektiivsesse mällu.

Küsimused ja vastused

K: Millal oli Iisrael esimest korda rahvusena esindatud olümpiamängudel?

K: Millal moodustati Iisraeli riiklik olümpiakomitee?

K: Miks boikoteeris Iisraeli meeskond 1936. aasta mänge Saksamaal?

K: Kas Iisrael on saatnud meeskonna kõikidele suve- ja taliolümpiamängudele?

K: Mitu Iisraeli delegatsiooni liiget tapeti 1972. aastal?

K: Kes vastutasid Iisraeli delegatsiooni liikmete mõrvade eest 1972. aastal?

K: Kas Iisrael on võtnud olümpiamängudel mingeid muid protestiaktsioone?

Otsing