Kabaddi — Lõuna-Aasia võistkondlik spordiala: reeglid, mängu põhitõed

Kabaddi — Lõuna-Aasia adrenaliinirikas meeskondlik spordiala. Õpi reeglid, mängu põhitõed, skoorisüsteem ja taktika algajatele ning huvilistele.

Lõuna-Aasiast pärit kabaddi on traditsiooniline võistkondlik kontaktmäng, mida mängitakse kahe meeskonna vahel ühe väljakupoole kaupa. Mängu põhiolemus on rünnata vastasmeeskonna liikmeid, neid puudutades või maadeldes, ning seejärel ohutult oma poolele tagasi pöörduda.

Väljak ja meeskonnad

Rahvusvahelistel võistlustel on väljakume suurus meestel tavaliselt 10 m × 13 m ja naistel 8 m × 12 m. Väljaku keskel on jagav keskjoon; kummalgi poolel on baulk- ja boonusjooned, mis määravad rünnakute kehtivuse ja lisapunktide võimaluse. Meeskonnas on väljakul seitse mängijat ja lisamängijad (varuplatsil) — rahvusvahelised reeglid lubavad erinevalt kuni mõne varumängija arvu, kuid tavapäraselt on reserve mitu.

Mängu kestus ja vaheaeg

Tavaliselt mängitakse kaks poolaega, kumbki 20 minutit; poolte vahetusel on tavaliselt viieminutiline vaheaeg. Kui võistkonnad vahetavad poolaega, on viieminutiline vaheaeg.

Ründaja (raider) roll ja hingamise reegel

Meeskonnad saadavad kordamööda välja ühe ründaja ehk raideri, kes läheb vastaspoolele eesmärgiga puudutada või kinni hoida vastasmängijaid ja seejärel tagasi pöörduda. Traditsiooniliselt peab ründaja ründe ajal kogu aeg sissehingamist tõestama, kordades ühe sõna (näiteks „kabaddi“), et näidata, et ta ei hinga sisse — see on vana tava ründe ajal ühe hingetõmbe pikkuse piirangu tähistamiseks. Ründaja peab pärast puudutust või maadluse alustamist naasma oma poolele enne hingetõmbe lõppu; kui ta seda ei tee, loetakse ta „välja“.

Olulised joone- ja punktireeglid

• Baulk-joon: ründaja peab tegema rünnaku kujul piisavalt loetava liikumise ja ületama baulk-joone, et rünnak kehtiks; kui ründaja ei ületa baulk-joont ega puuduta kedagi, võib ta osutuda „väljas“.
• Boonusjoon: boonusjoone (bonus) ületamine annab ründajale lisapunkti juhul, kui ta puudutab selle ning naaseb ohutult oma poolele; boonuspunkte antakse tavaliselt eritingimustel ja ainult teatud olukordades (nt kui ründaja puudutab ühte vastasmängijat või kui vastasel piisavalt mängijaid väljakul).
• Puudutused ja väljakule tagasitoomine: iga takistus või puudutus, mis viib vastasmängija väljakult maha saatmiseni, toob ründaja meeskonnale punkti.

Millal ründaja saadetakse välja

Ründaja on „väljas“, kui:

• ta hingab enne tagasipöördumist sisse (st lõpetab korduva laulu või hingab sisse),
• ta ületab mänguvälja piirjoone enne ründe kehtivuse saavutamist,
• tema kehaosa puudutab maad väljaspool mängupiire (välja arvatud kohtumiste ajal, kus toimub maadlus vastasmängijaga).

Skorimine, „all-out“ ja tagasikutsumine

Iga mängija, kes saadetakse „välja“, annab vastasmeeskonnale ühe punkti. Kui ühel rünnakul või järjekindla tegevuse tulemusel saadakse kõik vastasmängijad „välja“ (nn all-out või India terminis „lona“), teenib ründav meeskond lisaks tavapunktidele ka tavaliselt kahepunktilise boonuse ning kõik maha saadetud mängijad tohib taas väljakule naasta. Mängu lõpus võidab see meeskond, kellel on rohkem punkte.

Kaitse ja erireeglid

Kaitsjate eesmärk on takistada ründajat ohutult tagasi jõudmast — nad kasutavad erinevaid haardetehnikaid ja maadluse võtteid. Tänapäevastes reeglites võivad kehtida lisapunktid näiteks siis, kui kaitse suudab edukalt alistada ründaja olukorras, kus neil on vaid vähesed mängijad alles (nt nn „super tackle“), kuid sellised detailid varieeruvad võistlusklasside ja liiga reeglite lõikes.

Kohtunikud ja mängujärelevalve

Suurematel turniiridel teostab mängu üle järelevalvet mitu ametnikku: peakohtunik, kohtunikud/umpirid, skoorija ning abikohtunikud. Originaalis on mainitud järelevalvavate ametnike kooslust, kus osalevad kohtunik ja kaks kohtunikku, punktija ning abikohtunikud; täpne koosseis ja rollid võivad eri võistlustel erineda.

Varustus ja sobitatavus

Erivarustust pole palju — mängijad kannavad kerget spordiriietust ja sobivaid jalanõusid. Sobitus ja kaaluklassid võivad kohaliku või rahvusvahelise konkurentsi puhul erineda; laste- ja noortevõistlustel arvestatakse vanust ja kaalu, et mäng oleks turvaline ja õiglane.

Ajaloost lühidalt

Kabaddi on iidsetest Lõuna-Aasia rahvakultuuridest pärinev mäng, millel on mitmeid kohalikke variante. 20. sajandi esimesel poolel hakati mängu reegleid ühtlustama ning selle moderniseeritud versioonid levisid erinevates Indiast lähtuvates piirkondades, sealhulgas Maharashtras. Kabaddi jõudis ka rahvusvahelisse tähelepanu alla ja hakati tutvustama väljaspool Indiat — näiteks on ajaloolisi katseid mängu promoda Jaapanis 1930.–1940. aastatel. Tänapäeval on kabaddi populaarne nii traditsioonilistel turniiridel kui ka professionaalsetes liigades (näiteks Pro Kabaddi League), mis on aidanud laialdast huvi tõsta.

Kokkuvõtvalt on kabaddi kiire, füüsiline ja taktikaline mäng, mis ühendab jõu, osavuse ja hingamise juhtimise — lihtne reeglistik teeb selle kättesaadavaks, ent kõrgetasemeline mäng nõuab tehnilist ja taktikalist ettevalmistust.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kabaddi?

K: Kui suur on meeste ja naiste väljak?

K: Mida peavad mängijad ründe ajal laulma?

K: Kuidas nimetatakse Kabaddis boonuspunkte?

K: Kui kaua kestab iga mäng?

Otsing