Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei

Ajalugu

1919. aastal astus Adolf Hitler Saksa Tööliste Parteisse. Aastal 1920 muutis partei oma nime ja Hitler võttis 1921. aastal juhtimise üle.

1923. aastal üritas natside partei alustada Münchenis riigipööret, et Saksamaa üle võtta, kuid see ebaõnnestus. Seda lahingut nimetati õllesaaliputšiks. Hitler mõisteti riigireetmise eest viieks aastaks vangi. Ta lasti aga üheksa kuu pärast vanglast välja. Teised õllesaaliputšis osalenud inimesed said surmanuhtluse või 5-6 aastat vangistust. Valitsus muutis ka NSDAP-i Saksamaal ebaseaduslikuks.

Vanglas olles kirjutas Adolf Hitler suurema osa Mein Kampfist ("Minu võitlus"). Selles raamatus pani ta kirja oma poliitilised ideed ja tulevikuplaanid Saksamaa jaoks.

1924. aastal pääses Hitler vanglast ennetähtaegselt. Ta käivitas uuesti NSDAP. Ta tahtis saada võimu seaduslikult, valimiste kaudu. Sel ajal oli NSDAP vaid üks vähestest paremäärmuslikest, natsionalistlikest poliitilistest parteidest Saksamaal. Tol ajal oli palju teisi sarnaste ideedega parteisid. Sellised tähtsad inimesed nagu Fritz Thyssen ja Emil Kirdorf, mõlemad suurtööstuse juhid, toetasid natsiparteid.

Järgmised Reichstagi valimised toimusid 1928. aastal. Natside partei sai neil valimistel 2,6% häältest. Partei otsustas vähendada oma antisemiitlikke loosungeid, et järgmistel valimistel paremini hakkama saada. Selle asemel keskendus NSDAP rohkem välispoliitikale ja Saksa rahva terroriseerimisele. 1929. ja 1930. aasta kohalikel valimistel sai NSDAP umbes 10% häältest.

1930. aastal saatis president Paul von Hindenburg Reichstagi laiali. Natsipartei nägi selles võimalust. NSDAP sai 14. septembril 1930 toimunud valimistel 18,3% häältest ja oli saanud Saksamaa suuruselt teiseks erakonnaks.

Sel ajal soovis enamik sakslasi vabaneda Weimari Vabariigist (Weimari Vabariik). Weimar oli Saksamaa linn, kus pärast Esimest maailmasõda kirjutati Saksamaa põhiseadust. Samuti tahtsid inimesed tugevamat Saksamaad, kus oleks rohkem sõdureid. Versailles' lepinguga oli Saksamaale keelatud teatud tüüpi relvad ja laevad.

30. jaanuaril 1933 tegi Franz von Papen ettepaneku teha Adolf Hitlerist Saksamaa liidukantsler. Ta tegi seda salaja. See oli Machtübergabe ehk "võimu üleandmine". Hiljem hakkas NSDAP seda aga nimetama Machtergreifung ("võimu haaramine"). Natside propaganda jaoks oli parem öelda, et nad võtsid võimu Weimari vabariigilt, selle asemel, et nad muutusid vabariigi seaduslikuks valitsuseks.

Viimased vabad valimised Weimari Saksamaal toimusid 1933. aasta märtsis. Natside partei sai 44% häältest. See ei olnud enamus. Pärast Reichstagi tulekahju õnnestus neil saada kahekolmandikuline häälteenamus, mida nad vajasid Ermächtigungsgesetzi (volituste andmise seadus) vastuvõtmiseks. Selle uue seadusega saadeti parlament laiali, anti Hitlerile õigus teha kõike, mida ta tahtis, ja muudeti kõik poliitilised parteid (välja arvatud natside partei ) ebaseaduslikuks.

Pärast seda muutus natside partei väga oluliseks. Inimesed pidid olema parteiliikmed, et saada mõnda tööd või edutamist. Natsipartei oli hõivatud, kuni Saksamaa alistus liitlastele 8. mail 1945. aastal.

Impact

NSDAP lõpetas oma tegevuse 8. mail 1945. aastal. Pärast seda ei eksisteerinud NSDAP enam.

Nad tegid mõned reformid, mis on tänaseni olemas. Näiteks:

• 1934. aastal otsustati, et kui kaks inimest abielluvad, on nende vara endiselt eraldi.
• Maksude maksmisel saab inimene maha arvata kulud, mis on seotud kodust tööle ja tagasi sõitmisega.
• Nad raskendasid laenude andmisega tegelevate kohtade jaoks kaupade äravõtmist inimestelt, kes olid neile raha võlgu.
• 1933. aastal lõid nad ulatuslikud loomade heaolu ja kaitset käsitlevad seadused, mis on tänapäeval loomakaitseseaduste aluseks.

Kuid natsid tegid nii palju halbu asju, et Saksamaal on nüüd ebaseaduslik näidata haakristi sümbolit (näidatud ülaltoodud lipul) või kasutada selliseid loosungeid nagu Sieg Heil. 2010. aasta novembris oli Briti Euroopa Parlamendi liige Godfrey Bloom sunnitud parlamendist lahkuma. See juhtus pärast seda, kui ta hüüdis Saksa parlamendiliikmele natsistlikku loosungit "Ein Volk, ein Reich, ein Führer".

Vanasõnad, mottod ja loosungid

• "Sieg Heil! Sieg Heil! Sieg Heil! "
• "Hail Victory" (tavaline natsilaul meeleavaldustel).
• "Ein Volk, ein Reich, ein Führer!"
• "Üks rahvas, üks riik, üks juht!"
• "Deutschland, erwache!"
• "Saksamaa, ärgu!" (Dietrich Eckarti populaarne natsilaul. Natsid panid selle loosungi paljudele propagandaplakatitele).
• "Die Juden sind unser Unglück!"
• "Juudid on meie õnnetus!" (Saksa ajaloolase Heinrich von Treitschke tsitaat aastast 1880)
• "Lang lebe unser ruhmvoller Führer!"
• "Elagu meie kuulsusrikas juht!"
• "Heute Deutschland, morgen die Welt!"
• "Täna Saksamaa, homme maailm!"
• "Die Deutschen immer vor dem Ausländer und den Juden!"
• "Sakslane alati enne võõraid ja juute!"
• "Sicher ist der Jude auch ein Mann, aber der Floh ist auch ein Tier"
• "Kindlasti on juut ka inimene, aga kirp on ka loom"