NSDAP 25-punktiline programm: ajalugu, sisu ja mõju

NSDAP 25 punkti manifest on Anton Drexleri koostatud ja Adolf Hitleri poolt toimetatud ja toetatud 25 punktist koosnev kava, mis on mõeldud 1920. aastal asutatud Natsionaalsotsialistliku Saksa Tööliste Partei (NSDAP) jaoks.

25 punkti eesmärk on selgitatud Mein Kampfi teise köite viiendas peatükis.

Uue liikumise programm oli kokku võetud mõnes juhtpõhimõttes, mida oli kokku kakskümmend viis. Need olid välja töötatud selleks, et anda eelkõige rahvamehele umbkaudne pilt liikumise eesmärkidest. Need on teatud mõttes poliitiline usutunnistus, mis ühelt poolt värbab liikumisse ja teiselt poolt sobib ühiselt tunnustatud kohustusega ühendama ja kokku keevitama neid, kes on värvatud.

- Adolf Hitler

Ajalooline taust

25-punktiline programm võeti vastu 1920. aastal Baieri pealinnas Münchenis, siis NSDAP veel väike ja fragmenteerunud erakond. Programm oli kombineeritud rahvusliku retoorika, sotsiaalse populismi ja tugeva antikommunistliku ning antisemiitliku sõnumiga. Selle eesmärk oli meelitada nii rahvuslikult meelestatud sõdureid, rahulolematuid töölisi kui ka keskklassi, pakkudes nii „suurriiklikke” eesmärke (nt Versailles' rahulepingu jaotus) kui ka majanduslikke lubadusi (nt monopolide rahastamine või maareformid).

Programmi sisu — peamised teemad ja nõuded

25-punktiline programm ei olnud ainult ideoloogiline manifest, vaid ka valimisprogramme sarnanev tekst, mis kombineeris konkreetseid poliitilisi nõudmisi ja retoorikat. Järgnevalt on toodud ülevaade programmi peamistest teemadest ja lubadustest. See ei ole sõnasõnaline koopia, vaid kokkuvõte, et anda selgem pilt sisust:

  • Rahvuslik ühtsus ja territoriaalne eesmärk: nõuti kõikide (Eesti kontekstist eraldi: Saksamaa) sakslaste ühendamist „Suur-Saksamaa” idees ning Versailles’ lepingu tühistamist ja Saksa suveräänsuse taastamist.
  • Rahvuslus ja kodakondsus: rõhutati „rahvusliku” kodakondsuse põhimõtet — kodanikuks pidid olema vaid „rahvuslikud” sakslased; sõnumis kajastas end ka selge viha „välisvõõra” ja judenduse vastu, mis programmis kajastus kodanikuvõimaluste piiramisena mitte-sakslastele.
  • Rassiline ja antisemiitlik komponent: programm sisaldas andmeid ja viiteid, mis võimendasid antisemiitlikke narratiive (näiteks piirangud juutide õigustele ja osalemisele riigielus), mis hiljem kujunes NSDAP ideoloogia keskseks osaks.
  • Majanduslikud nõudmised: lubati tugevamat riiklikku sekkumist majandusse — suurfirmade ja monopolide rahastamise või ümberjaotamise kontroll, kasumi jaotus töötajatega, suurendada sotsiaalset kaitset (vanaduspensionsüsteem, töötingimused) ning maareformid ja koloniseerimisideed, et tagada „toiduga varustatus”.
  • Võim ja valitsemine: nõuti tugevat, keskset ja autoritaarset riigivõimu, mille ülesanne on säilitada kord ja jõustada rahvuslikke huve; programmis oli selge vastuseis liberaalsele demokraatiale ja marksismile.
  • Sõjaline ja territoriaalne poliitika: vajadus relvastuse taastamise jms, mis oli suunatud Versailles’ piirangute tühistamisele ja sõjalise tugevuse taastamisele.
  • Välispoliitika ja sõjategevuse õiguslust: idee, et riigil peab olema „õigus” laiendada ja tagada oma elamisruum (Lebensraum) — see kujunes hiljem agressiivse ekspansiooni õigustuseks.

Programmi roll erakonna kasvus ja hilisem rakendamine

25-punktiline programm mängis erakonna varases elus kaksikutrolli: see oli nii propaganda- kui ka värbamisvahend — väited sotsiaalsete reformide kohta tõmbasid töölisi, samas kui rangelt rahvuslik ja rassiline retoorika tõmbas ligi konservatiivseid ja militaristlikke ringkondi. Pärast 1933. aasta võimuletulekut ei järgitud programmi kõiki punkte sõna-sõnalt; mõnede sotsiaalsete punktide (nt töökindlust või sotsiaalpoliitikat) rakendati selektiivselt, sageli ettemääratult rassilise ja totalitaarse poliitika kontekstis. Samal ajal jäid programmist pärinevad antisemiitlikud ja ekspansionistlikud ideed kesksel kohal ning need viidi ellu traagiliste ja vägivaldsete tagajärgedega.

Mõju ja pärand

  • Poliitiline mõju: programmist sai ideoloogiline alus, mis koos Hitleri isikliku juhtimisega kujundas natsionaalsotsialistlikku poliitikat 1930. aastate Saksamaal. Seda kasutati ettekäändena repressioonideks, sõjaliseks ekspansiooniks ja rassipoliitikaks.
  • Sotsiaalne mõju: mõned populistlikud majanduslubadused aitasid tõmmata töölisi erakonna ridadesse, kuid tegelik poliitika ja repressioonid tekitasid laialdast kannatusi, eraldamist ja vägivallaõhkkonda.
  • Õiguslik ja rahvusvaheline mõju: programmi rahvuslikku retoorikat ja territoriaalset nõudmist kasutati hiljem õigustuseks poliitika- ja sõjakuritegudele, mis viisid teise maailmasõjani ja genotsiidini.

Tänapäevane käsitlus ja õpetlik väärtus

25-punktiline programm on ajalooline dokument, mis aitab mõista, kuidas demagoogia, sotsiaalne populism ja rassiline õiguslus võivad kombineeruda ja viia autoritaarse režiimini. Tänapäeval kasutatakse programmi analüüsimiseks õppetunde inimõigustest, demokraatia kaitsmisest ja sellest, kuidas poliitilised liikumised suudavad manipuleerida rahulolematusega ühiskonnas.

Kriitiline märkuse järele

Oluline on rõhutada, et programm ei ole neutraalne poliitiline tekst — see sisaldab ideoloogiat, mis toetas ja õigustas diskrimineerimist, vägivalla eskaleerumist ja inimsusevastaseid tegusid. Ajaloolise analüüsi eesmärk on mõista ja selgitada selle sisu ja mõju, mitte õigustada või idealiseerida selle sisu.

Täiendav lugemine

  • Originaali ja Hitleri kommentaare leiab Mein Kampfi teise köite viiendast peatükist (viide algtekstile ja kontekstile).
  • Ajaloolised monograafiad natsionaalsotsialismi tõusust ja poliitikast annavad põhjalikuma ülevaate programmi rakendumisest 1930. aastatel.

Manifest üksikasjalikult

(Tegemist on lihtsa ingliskeelse tõlkega NSDAP 1920. aasta originaalmanifestist; mittevajalik või selgitav tekst on välja jäetud)

  1. Me tahame, et kõik sakslased elaksid "Saksamaal".
  2. Me tahame, et Saksamaad koheldaks samamoodi nagu teisi riike, ja me tahame, et Versailles' rahulepingud tühistataks.
  3. Me tahame maad ja territooriumi (kolooniad), et toita oma rahvast ja asustada meie ülejääv elanikkond.
  4. Ainult sakslased võivad olla Saksamaa kodanikud. Ainult saksa rassi esindajad võivad olla selle riigi liikmed, nende usutunnistus ei ole oluline. Ükski juut ei tohi olla kodanik.
  5. Saksamaal võivad elada ka mittekodanikud, kuid Saksamaal elavatele välismaalastele kehtivad eriseadused.
  6. Ainult kodanikud saavad hääletada parlamendis ja volikogudes või hääletada seaduste üle. Igaüks, kes töötab Saksamaa valitsuses, liidumaa valitsuses või isegi väikeses külas, peab olema Saksamaa kodanik. Me ei anna enam inimestele tööd sellepärast, millises erakonnas nad on, vaid ainult parimad inimesed peaksid saama tööd.
  7. Me arvame, et valitsuse esimene ülesanne on tagada, et igal kodanikul oleks töökoht ja piisavalt süüa. Kui valitsus ei suuda seda teha, tuleks inimesed, kes ei ole kodanikud, sundida Saksamaalt lahkuma.
  8. Keegi, kes ei ole saksa rassist, ei tohiks Saksamaal elada. Me tahame, et kõik, kes ei ole saksa rassist ja kes hakkasid Saksamaal elama pärast 2. augustit 1914, lahkuksid riigist.
  9. Kõigil kodanikel on võrdsed õigused ja kohustused.
  10. Igal kodanikul peaks olema töökoht. Nende töö ei tohiks olla isekas, vaid peaks aitama kõiki. Seetõttu nõuame me
  11. Tööga teenimata sissetulekute kaotamine. Intressi orjuse murdmine
  12. Nii palju inimesi sureb või kaotab sõjas oma vara, et on vale, kui teised inimesed teenivad sõjast raha. Kõigilt, kes sõjast raha teenisid, tuleks see raha ära võtta.
  13. Me tahame, et kõik väga suured ettevõtted kuuluksid valitsusele.
  14. Suured tööstusettevõtted peaksid oma kasumit töötajatega jagama.
  15. Me tahame, et vanaduspensione suurendataks.
  16. Me tahame
    • luua terve keskklass
    • jagada suured kaubamajad osadeks ja lasta väikestel kaupmeestel rentida nende sees ruumi
    • panna riigi- ja linnavalitsused püüdma osta väikekaupmeestelt.
  17. Me tahame muuta maaomandit. Samuti tahame, et
    • seadus, mille kohaselt võib riik võtta maad üle, kui ta seda vajab, ilma et valitsus peaks selle eest maksma;
    • kaotada maarent ja
    • keelata maaga spekuleerimine (maa ostmine lihtsalt selleks, et seda kellelegi teisele suurema raha eest müüa).
  18. Kuritegusid ühiste huvide vastu tuleb karistada surmaga.
  19. Me tahame, et Rooma õigussüsteemi muudetaks Saksa tavaõigussüsteemi vastu.
  20. Me tahame muuta kooli- ja haridussüsteemi, et iga töökas sakslane saaks võimaluse saada kõrgharidust.
    • Õpetatav peaks keskenduma praktilistele asjadele
    • Koolid peaksid õpetama kodanikuühiskonna asju, et lastest saaksid head kodanikud.
    • Kui vaene lapsevanem ei saa maksta, peaks valitsus maksma hariduse eest.
  21. Riik peab kaitsma tervishoiustandardeid
    • emade ja imikute kaitsmine
    • laste töötamise peatamine
    • kohustuslike võimlemis- ja spordialade seaduse kehtestamine ning
    • noorte meeste spordiklubide toetamine.
  22. Me tahame vabaneda vanast armeest ja asendada selle rahvaarmeega, mis hoolitseks tavaliste inimeste, mitte ainult rikaste ohvitseride klassi eest.
  23. Me tahame, et seadus takistaks poliitikuid olemast saksavastased ja ajalehti kirjutamast neist. Et teha saksa rahvuslik ajakirjandus, me nõuame:
    • et kõik saksakeelsete ajalehtede toimetajad ja kirjutajad on rahvuse (saksa rassi) liikmed;
    • Välismaised ajalehed vajavad valitsuse luba. Need ei tohi olla trükitud saksa keeles;
    • Mittesakslased ei saa omada ega kontrollida Saksa ajalehti.
      • iga mittesakslane, kes omab või kontrollib ajalehte, sunnitakse Saksamaalt lahkuma ja ajaleht suletakse,
    • Riiki või valitsust kritiseerivaid ajalehti ei lubata.
    • Kunst ja raamatud, mis toetavad võõraid ideid, tuleks keelata.
  24. Me tahame lubada kõiki religioone riigis, kui need ei riku saksa rassi moraalitunnet. NSDAP on kristlik, kuid ei kuulu ühtegi konfessiooni. NSDAP võitleb juudi omakasupüüdliku vaimu vastu ja usub, et meie rahvas on kõige tugevam ainult siis, kui igaüks seab ühishuvi enne omakasupüüdlikkust.
  25. Me
    • luua Reichile tugev keskvalitsus;
    • anda parlamendile kontroll kogu valitsuse ja selle organisatsioonide üle;
    • moodustada rühmad klassi ja ametikoha alusel, et täita seadusi erinevates Saksamaa liidumaades.

Partei juhid lubavad töötada - kui vaja, siis ohverdada oma elu - selle programmi elluviimiseks.



Küsimused ja vastused

K: Mis on NSDAP 25-punktiline manifest?


V: NSDAP 25 punkti manifest on Anton Drexleri koostatud ja Adolf Hitleri poolt toimetatud ja toetatud 25 punktist koosnev kava, mis on mõeldud 1920. aastal asutatud Natsionaalsotsialistliku Saksa Tööliste Partei (NSDAP) ehk natside partei jaoks.

Küsimus: Kes kirjutas ja toetas NSDAP 25 punkti manifesti?


V: Anton Drexler kirjutas NSDAP 25 punkti manifesti ning seda toimetas ja toetas Adolf Hitler.

K: Millal kirjutati NSDAP 25 punkti manifest?


V: NSDAP 25 punkti manifest kirjutati 1920. aastal.

K: Mis oli NSDAP 25 punkti manifesti eesmärk?


V: NSDAP 25 punkti manifesti eesmärk oli anda umbkaudne ülevaade liikumise eesmärkidest ja värvata Natsionaalsotsialistliku Saksa Tööliste Partei.

K: Kust leiti selgitus 25 punkti eesmärgi kohta?


V: Selgitus 25 punkti eesmärgi kohta leiti Mein Kampfi teise köite viiendast peatükist.

K: Mitu juhtpõhimõtet on NSDAP 25 punkti manifestis?


V: NSDAP 25 punkti manifestis on kakskümmend viis juhtpõhimõtet.

K: Mis on NSDAP 25 punkti manifesti mõttes?


V: Mõnes mõttes on NSDAP 25 punkti manifest poliitiline usutunnistus, mis värbab liikumisele ja sobib selleks, et ühendada ja kokku keevitada neid, kes on värvatud.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3