Saksamaa föderaalvalitsus (Bundesregierung): kantsler, ministrid ja ülesanded
Saa selge ülevaade Saksamaa föderaalvalitsuse struktuurist, kantsleri ja ministrite rollidest, ülesannetest ja otsustusprotsessist – põhiseaduslikud volitused ja töökorraldus lihtsas keeles.
Bundesregierung, mida mõnikord nimetatakse Bundeskabinetiks või föderaalkabinetiks, on Saksamaa Liitvabariigi valitsus, mis koosneb kantslerist ja föderaalministritest.
Kabineti ülesanded on loetletud põhiseaduse artiklites 62–69. Nendes sätetes on ka ette nähtud ametivanne, mille minister peab andma enne ametisse asumist ja milles kinnitatakse ustavus põhiseadusele ning kohustus täita oma ülesandeid ausalt.
Kantsleri roll ja volitused
Kantsler vastutab föderaalvalitsuse haldustegevuse ja poliitilise juhtimise eest, kuid haldustöö suurema osa korraldusest on delegeeritud föderaalkantselei juhile (Bundeskanzleramt). Kantsler määrab kindlaks föderaalvalitsuse üldise poliitika ning selle, mida iga ministeerium peaks tegema. See võime määratleda valitsuse "suunad" põhineb põhiseadusest tuleneval pädevusel ning seda mõistetakse sageli saksa terminitega nagu Richtlinienkompetenz või Kanzlerprinzip.
Asekantsler (Vizekanzler) on tavaliselt üks ministritest, keda koalitsioon valib kantsleri asetäitjaks; ta asendab kantslerit ajutise töövõimetuse korral või täidab kantsleri ülesandeid selle äraolekul.
Ministrid, pädevused ja tööjaotus
Liitvabariigi ministrid on vastutavad selle eest, mis toimub nendeenda ministeeriumides, ja selle eest, et ministeerium järgiks kantsleri üldisi ideid. Seda riigikorralduslikku jaotust nimetatakse ministeeriumipõhimõtteks (saksa keeles Ressortprinzip).
Kui kaks või enam föderaalministrit on eriarvamusel selles, mida tuleks teha või kuidas toimida, otsustab föderaalvalitsus enamuse otsusega. See kollektiivne otsustamise põhimõte on tuntud kui koostööpõhimõte (saksa keeles: Kollegialprinzip). Praktikas lahendatakse olulised erimeelsused kas kabineti tasandil või koalitsioonipartnerite läbirääkimiste kaudu, tihti lähtudes valimis- või koalitsioonilepingu sätetest.
Föderaalministrid korraldavad oma ministeeriumite tööd ning vastutavad seadusandlike algatuste ettevalmistamise eest oma pädevusalas. Ministrid esindavad ka Saksamaad rahvusvahelistes valdkondades, mis kuuluvad nende ametikoha alla (nt välissuhted, majandus, keskkond jms).
Valimine, ametisse nimetamine ja pensionid
Kantsler valitakse Bundestagis Föderaalpresidendi ettepanekul; föderaalministrid nimetab ametisse Föderaalpresident kantsleri soovitusel. See tagab, et ministrid koosnevad põhiliselt kantsleri toetusgrupist/koalitsioonist, kuid ametlikult on nende määramine presidendi akt.
Saksamaa Liitvabariigi ministriseaduse (Bundesministergesetz) kohaselt võib föderaalvalitsuse pensionile jäänud liige saada vanaduspensioni, kui ta on olnud ministrina ametis vähemalt kaks aastat. Arvestatakse ka aega, mille isik on veetnud nooremministrina (USA mõistes "Undersecretary", Saksamaal sageli nimetatud parlamendi alalisteks sekretärideks ehk Parlamentarische Staatssekretäre), ning samuti varasemat liikmelisust liidumaa (osariigi) valitsuses. Täpsemad pensioni- ja hüvitissätted on reguleeritud kehtivates seadustes ja võivad sõltuda teenistusajast ning muudest tingimustest.
Ametnikud, sekretärid ja kabineti töökorraldus
Parlamendi alalised sekretärid (Parlamentarische Staatssekretäre) ja riigisekretärid (Staatssekretäre) ei ole föderaalvalitsuse täieõiguslikud liikmed ega osale kabineti hääletustes, kuid toetavad ministre administratiivsete, poliitiliste ja parlamendisuhete ülesannete täitmisel. Nad aitavad ministritel valmisteha seadusandlust, esindada ministeeriumi parlamendis ja juhivad ministeeriumi igapäevast tööd koos ametkonna kõrgemate ametnikega.
Üldjuhul koguneb föderaalkabinet iga kolmapäev kell 9.30 hommikul föderaalkantseleis (Bundeskanzleramt) Berliinis. Kabinetikoosolekud on töökorralduslikud kohtumised, kus arutatakse poliitilisi ettepanekuid, koordineeritakse seaduseelnõude sõnastust ning tehakse ühiseid otsuseid. Kõik kabineti arutelud kuuluvad reeglina ministrisaladuse alla, et tagada valitsuse töö efektiivsus ja konfidentsiaalsus.
Praktiline tähendus ja poliitiline kontekst
Föderaalkabineti otsused kujundavad riigi poliitikat ja mõjutavad igapäevaelu valdkondi nagu tervishoid, haridus, majandus, sotsiaalpoliitika ja väline esindatus. Kuna Saksamaa valitsemissüsteem on tavaliselt koalitsioonipõhine, mängivad olulist rolli ka koalitsioonilepingud ning ministrite poliitilised kuuluvused — need määravad sageli ära prioriteedid ja kompromissid valitsuse sees.
Kokkuvõttes on Bundesregierung keskne täidesaatev organ, kus kantsleri suunised, ministrite vastutus oma valdkondades ja kabineti kollektiivne otsustamine loovad alusreeglid Saksa föderaalvalituse toimimiseks.
Merkeli kolmas kabinet
Merkeli kolmandas kabinetis (2013-2018) on ainult CDU-CSU ja SPD liikmed.
| Osakond | Ametiisik | Partei |
| CDU | ||
| Välisministeerium ja asekantsler | Sigmar Gabriel | SPD |
| Brigitte Zypries | SPD | |
| Sisustus | Thomas de Maizière | CDU |
| Õiguskaitse ja tarbijakaitse | Heiko Maas | SPD |
| Rahandus | Wolfgang Schäuble | CDU |
| Töö- ja sotsiaalküsimused | Andrea Nahles | SPD |
| Toit ja põllumajandus | Christian Schmidt | CSU |
| Kaitsevägi | Ursula von der Leyen | CDU |
| Perekonnaasjad, eakad, naised ja noored | Katarina Barley | SPD |
| Tervis | Hermann Gröhe | CDU |
| Transport ja digitaalne infrastruktuur | Alexander Dobrindt | CSU |
| Keskkond, looduskaitse, ehitus ja tuumaohutus | Barbara Hendricks | SPD |
| Haridus ja teadusuuringud | Johanna Wanka | CDU |
| Majanduskoostöö ja areng | Gerd Müller | CSU |
| Föderaalne eriülesannete minister ja föderaalse kantselei juht | Peter Altmaier | CDU |
Juristid föderaalvalitsuses
Selles tabelis on loetletud nende föderaalvalitsuse liikmete arv ja protsent, kes olid juristid. Saksamaal nimetatakse valimiste vahelist aega "seadusandlikuks perioodiks". Ühendkuningriigis nimetataks seda parlamendiks või Ameerika Ühendriikides kongressiks.
| Seadusandlik periood | Täielikult kvalifitseeritud juristid | ||
| Number | Protsentuaalne osakaal | ||
| 1. (1949–1953) | 6 of 14 | 42.9% | |
| 2. (1953–1957) | 5 20-st | 25.0% | |
| 3. (1957–1961) | 7 of 18 | 38.9% | |
| 4. (1961–1965) | 8 of 21 | 38.1% | |
| 7 of 22 | 31.8% | ||
| 5. (1965–1969) | 7 of 22 | 31.8% | |
| 20-st 6 | 30.0% | ||
| 6. (1969–1972) | 4 16-st | 25.0% | |
| 7. (1972–1976) | 8 18-st | 44.4% | |
| 4 16-st | 25.0% | ||
| 8. (1976–1980) | 4 16-st | 25.0% | |
| 9. (1980–1983) | 8 17-st | 47.1% | |
| 8 17-st | 47.1% | ||
| 10. (1983–1987) | 8 17-st | 47.1% | |
| 11. (1987–1990) | 9 of 19 | 47.4% | |
| 12. (1990–1994) | 20-st 6 | 33.3% | |
| 13. (1994–1998) | 9 of 18 | 50.0% | |
| 14. (1998–2002) | 3 16-st | 18.8% | |
| 15. (2002–2005) | 6 of 14 | 42.9% | |
| 16. (2005–2009) | 6 16-st | 37.5% | |
| 17. (2009–2013) | 7 of 16 | 43.8% | |
| 18. (2013-2018) | 9 16-st | 56,2% | |
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on Bundesregierung?
V: Bundesregierung, tuntud ka kui Bundeskabinett või föderaalkabinet, on Saksamaa Liitvabariigi valitsus.
K: Kes moodustavad Bundesregierungi?
V: Bundesregierung koosneb kantslerist ja föderaalministritest.
Küsimus: Millised on mõned kabineti ülesanded, mis on loetletud põhiseaduse artiklites 62-69?
V: Põhiseaduse artiklites 62-69 on loetletud kabineti liikmete mitmesugused kohustused, sealhulgas ametivande andmine ja iga ministeeriumi üldise poliitika kujundamine.
K: Kes vastutab föderaalvalitsuse haldustegevuse eest?
V: Föderaalvalitsuse haldustegevuse eest vastutab kantsler, kuid see töö on delegeeritud föderaalkantselei juhile.
K: Mis juhtub, kui kaks ministrit on millegi suhtes eriarvamusel?
V: Kui kaks ministrit on millegi suhtes eriarvamusel, siis teevad föderaalvalitsuse liikmed enamuse otsuse - seda protsessi nimetatakse koostööpõhimõtteks (Kollegialprinzip).
K: Kas endised liikmed, kes on vähemalt kaks aastat ametis olnud, saavad pensionihüvitisi?
V: Jah - vastavalt liiduministri seadusele (Bundesministergesetz) võivad pensionile jäänud liikmed, kes on ametis olnud vähemalt kaks aastat, saada vanaduspensioni. See hõlmab ka nooremministri (riigisekretäri) või riigiministrina töötatud aega.
Küsimus: Millal tavaliselt koguneb föderaalkabinet?
V: Üldjuhul koguneb föderaalkabinet igal kolmapäeval kell 9.00 hommikul föderaalkantseleis.
Otsige