Saksamaa majandus- ja tehnoloogiaministeerium: ajalugu, ülesanded, struktuur
Süvaülevaade Saksamaa majandus- ja tehnoloogiaministeeriumist — ajalugu, ülesanded, struktuur ja roll majanduse ning tehnoloogia kujundamisel.
Saksamaa Liitvabariigi majandus- ja tehnoloogiaministeerium (saksa keeles Bundesministerium für Wirtschaft und Technologie) on Saksamaa Liitvabariigi liiduministeerium, mis vastutab riikliku majanduspoliitika, tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitika ning nendega seotud reguleerivate ja toetavate meetmete eest. Ministeeriumi juured ulatuvad 1949. aastasse, kui asutati föderaalse majandusministeeriumi (Bundesministerium für Wirtschaft).
Ajalugu
Ministeeriumi nimi ja ülesanded on ajas mitu korda muutunud vastuseks poliitilistele otsustele ja valitsuste kokkulepetele. 1971. aasta mais liideti see lühiajaliselt föderaalse rahandusministeeriumiga, moodustades ühise majandus- ja rahandusministeeriumi — see ühinemine kestis kuni 1972. aasta detsembrini. 1998. aastal toodi teadus- ja arendusvaldkonna tehnoloogiasuunaline osa ministeeriumi haldusalasse ning sellest ajast kasutati nime föderaalse majandus- ja tehnoloogiaministeerium (Bundesministerium für Wirtschaft und Technologie).
Aastatel 2002–2005 toimus taas organisatsiooniline ühinemine, kui majandusministeerium liideti töö- ja sotsiaalministeeriumiga (moodustati föderaalne majandus- ja tööministeerium). Angela Merkeli uus föderaalvalitsus jagas need kaks valdkonda, nii et taas tekkis eraldi majandus- ja tehnoloogiaministeerium. Hilisemates valitsustes on ministeeriumi nimi ja ülesannete rõhuasetus jälle muutunud: pärast 2013. aasta valitsuse reorganiseerimist lisandus energia valdkond ning alates 2021. aastast on vastavalt valitsuse otsustele rõhutatud majanduse ja kliimapoliitika seoseid.
Peamised ülesanded
- Majanduspoliitika kujundamine: majanduskasvu, tööhõive ja ettevõtluskeskkonna toetamine, kaasa arvatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) toetused.
- Tehnoloogia ja innovatsioon: teadus- ja arendustegevuse (R&D) soodustamine, innovatsiooniprogrammid, tööstuse digitaliseerimise toetamine ja tehnoloogiasiirde edendamine.
- Energia- ja kliimapoliitika koordineerimine: sõltuvalt valitsuse korraldusest võib ministeerium vastutada energiapoliitika, energiaturu reguleerimise ja kliimameetmete majanduslike aspektide eest.
- Kaubandus- ja väliskaubanduspoliitika: ekspordi- ja investeerimistoetused, väliskaubanduse regulatsioonide koostamine ning rahvusvaheliste majandussuhete arendamine.
- Turu- ja konkurentsireguleerimine: seadusandlus konkurentsi kaitseks, taristuregulatsioonid (nt võrgusektori regulatsioon) ja turujärelevalve koostöö teiste ametkondadega.
- Eksportkontroll ja sanktsioonid: tehnoloogiaeksporti ja kaitsetehnoloogiat puudutavad load ning rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine majandustegevuses.
Struktuur ja allasutused
Ministeeriumi tippjuht on föderaalminister, keda toetavad poliitilised ja administraatiivsed riigikantslerid (parlamentaar- ja riigikantslerid) ning ametlikud asekantslerid ja osakonnajuhid. Allolev struktuur on üldine ülevaade, konkreetne jaotus võib valitsuste ja koalitsioonilepingute alusel muutuda:
- Ministri büroo (poliitiline juhtimine, esindus)
- Parlamentaarne ja ametlikud asekantslerid (vastutus konkreetsete valdkondade eest)
- Peamised osakonnad/valdkonnad: majanduspoliitika, tööstuspoliitika, tehnoloogia ja innovatsioon, energia- ja kliimapoliitika, väliskaubandus, seadus- ja reguleerimisküsimused, personal ja eelarve.
- Allasutused ja sõltumatud asutused: ministeerium teeb koostööd mitmete ametkondade ja agentuuridega, näiteks Bundesamt für Wirtschaft und Ausfuhrkontrolle (BAFA) ekspordi- ja abiprogrammide haldamisel, Bundesnetzagentur (võrguregulatsioon) jpm. Lisaks on koostöö erinevate teadus- ja arendusasutuste, tööstuse sidusrühmade ning riikliku ja piirkondliku (Länder) tasandi partneritega.
Tähtsus ja koostöö
Ministeerium mängib keskset rolli riikliku majanduse arendamisel, tööstuspoliitika kujundamisel ja ettevõtluskeskkonna parandamisel. See teeb tihedat koostööd teiste föderaalse valitsuse ministeeriumidega (näiteks teadus- ja haridusministrite, rahandusministri, sotsiaalministri ja keskkonnaministriga), samuti Euroopa Liidu institutsioonidega ja rahvusvaheliste partneritega.
Täiendavate üksikasjade (nt konkreetne osakondade jaotus või praeguse valitsuse all olev ametlik nimi) osas muutuvad nüansid sageli koos valitsuste ja koalitsioonide vahetustega; täpseima ja ajakohase informatsiooni leiab ministeeriumi ametlikult veebilehelt ja valitsuse avalikest dokumentidest.
Ajalugu
Ministeeriumil on olnud palju nimesid
- 1917-1919 - Reichswirtschaftsamt - Reichswirtschaftsamt (Reichsmajandusministeerium)
- 1919-1945 - Reichs kaubandus- ja kaubandusministeerium
- 1946-1949 - Majandushaldusasutus
- 1949-1998 - föderaalne majandusministeerium
- 1998-2002 - majandus- ja tehnoloogiaministeerium.
- 2002-2005 - majandus- ja tööministeerium.
- alates 2005. aasta lõpust - majandus- ja tehnoloogiaministeerium
Ministeeriumi struktuur
Oma töö tegemiseks on ministeerium jagatud üheksaks osakonnaks, keskne osakond tegeleb haldusega, teised osakonnad tegelevad teatud poliitikavaldkonnaga. On ka mõned iseseisvad ametid, mis alluvad ministeeriumile.
Ministeeriumi osakonnad
- Z - keskne rajoon
- E - Euroopa asjad
- I - Majanduspoliitika
- II - Keskklassi poliitika
- III - Energiapoliitika
- IV - Tööstuspoliitika
- V - Rahvusvaheline majanduspoliitika
- VI - Kommunikatsiooni- ja postipoliitika
- VII - Tehnoloogiapoliitika
Ametiasutused
- Föderaalne kartelliamet - BKartA, Bonn
- Föderaalne majandus- ja ekspordikontrolliamet - BAFA, Eschborn, Bochum
- Elektri-, gaasi-, telekommunikatsiooni-, posti- ja raudteeamet - BNetzA, Bonn
- Väliskaubanduse föderaalne agentuur - bfai, Köln
- Saksamaa Liitvabariigi materjalide uurimis- ja uurimisinstituut - BAM, Berliin
- Füüsikalise tehnoloogia föderaalinstituut - PTB, Brunswick, Berliin
- Federal Institute of Geowissenschaften ja tooraine - BGR, Hannover, Berliin
Liitvabariigi ministrid
Majandus 1949-1998 (1971/72: majandus- ja rahandusministeerium)
- 1949-1963: Ludwig Erhard, sõltumatu
- 1963-1966: Kurt Schmücker, CDU
- 1966-1972: Karl Schiller, SPD
- 1972: Helmut Schmidt, SPD
- 1972-1977: Hans Friedrichs, FDP
- 1977-1982: Otto Graf Lambsdorff, FDP
- 1982: Lahnstein, SPD
- 1982-1984: Otto Graf Lambsdorff, FDP
- 1984-1988: Martin Bangemann, FDP/DVP
- 1988-1991: Helmut Hausmann, FDP/DVP
- 1991-1993: Jürgen Möllemann, FDP
- 1993-1998: Günter Rexrodt, FDP
Ministeeriumis oli palju nooremaid ministreid, üks, kes on läinud tähtsamale poliitilisele ametikohale, on Norbert Lammert (CDU), kes oli aastatel 1994-1997 parlamendi alaline sekretär. Lammert sai 2005. aastal Bundestagi presidendiks.
Ministeeriumi tippametnikest, keda nimetatakse "väljakujunenud alaliseks sekretäriks", on Klaus von Dohnanyi kõige tuntum. Ta oli alaline sekretär 1968. ja 1969. aastal. Ta on tuntud majandusteadlane ja oli Hamburgi esimene linnapea.
Majandus- ja tehnoloogiaminister 1998-2002
- 1998-2002: Werner Müller, sõltumatu
Föderaalne majandus- ja tööminister 2002-2005
- 2002-2005: Wolfgang Clement, SPD
Föderaalne majandus- ja tehnoloogiaminister alates 2005. aastast
- 2005-2009: Michael Glos, CSU
- 2009: Karl-Theodor zu Guttenberg, CSU
- 2009-2011: Rainer Brüderle, FDP
- 2011-2013: Philipp Rösler, FDP
Majandus- ja energeetikaminister, alates 2013. aastast
- 2013-2017: Sigmar Gabriel, SPD
- 2017-: Brigitte Zypries, SPD
Peakorter
Ministeeriumi peakorter asub Invalidenstrassel Berliin-Mitte linnas. See on hulk hooneid, mis olid varem Kaiser Wilhelmi akadeemia (relvajõudude meditsiinikool) ja vana haigla. Teine ministeeriumi peakorter on vana Gallwitzi kasarmu Bonn-Duisdorfis.
Küsimused ja vastused
K: Mis on föderaalne majandus- ja kliimameetmete ministeerium?
V: Majandus- ja kliimameetmete föderaalministeerium on Saksamaa Liitvabariigi föderaalministeerium.
K: Millal ministeerium asutati?
V: Ministeerium asutati 1949. aastal föderaalse majandusministeeriumi nime all.
K: Kas ministeerium on minevikus läbinud mingeid ühinemisi või eraldamisi?
V: Jah, ministeerium ühendati 1971. aasta mais föderaalse rahandusministeeriumiga, et moodustada föderaalne majandus- ja rahandusministeerium, kuid see kestis ainult 1972. aasta detsembrini. Aastatel 2002-2005 liideti see föderaalse töö- ja sotsiaalministeeriumiga, moodustades föderaalse majandus- ja tööministeeriumi, kuid uus föderaalvalitsus eraldas need kaks valdkonda uuesti.
Küsimus: Millal läks teadus- ja arendusministeeriumi pädevusse tehnoloogiavaldkond?
V: Teadus- ja arendusministeeriumi tehnoloogiavaldkond anti ministeeriumile 1998. aastal, nii et selle nimeks sai föderaalne majandus- ja tehnoloogiaministeerium.
K: Kes oli Saksamaa kantsler, kui ministeeriumi kaks valdkonda eraldati?
V: Ministeeriumi kaks valdkonda jaotati Angela Merkeli uue föderaalvalitsuse ajal.
K: Mis oli ministeeriumi esialgne nimi?
V: Ministeeriumi esialgne nimi oli Saksamaa Liitvabariigi majandusministeerium.
K: Miks muutus ministeeriumi nimi föderaalmajandus- ja tehnoloogiaministeeriumiks?
V: Ministeeriumi nimi muutus föderaalseks majandus- ja tehnoloogiaministeeriumiks 1998. aastal, kui teadus- ja arendusministeeriumi tehnoloogiavaldkond anti ministeeriumile.