Hamburgi esimene linnapea (Erster Bürgermeister): amet, valimine, ajalugu

Hamburgi esimene linnapea (Erster Bürgermeister) — amet, valimise kord ja rikkalik ajalugu: senat, Bürgerschafti roll ja 1997. aasta muutused.

Saksa: Erster Bürgermeister on Hamburgi esimene linnapea. Ta on Hamburgi senati (valitsuse) esimees. Erster Bürgermeister on Hamburgi ministerpresident.

Amet ja ülesanded

Esimese linnapea ametikoht on Hamburgi vabariigi (Freie und Hansestadt Hamburg) valitsuse (senati) juhtimine. Tema peamised ülesanded on:

• Senati juhtimine: juhtida senaadi istungeid ja koordineerida valitsuse poliitikat;
• Administratiivne juhtimine: organiseerida riigihaldust ning vastutada valitsuse otsuste elluviimise eest;
• Esindusülesanded: esindada Hamburgi nii Saksamaa liiduvabariigi institutsioonides (näiteks delegatsioonide juhtimisel Bundesratis), rahvusvahelistes kontaktides kui ka avalikkuse ees;
• Nimetamis- ja vabastamisõigus: nimetada ja vabastada ametist teisi senaatoreid ning jaotada vastutusalad—see õigus sõltub tänapäeva praktikas sageli Bürgerschaf­ti (linnaparlamendi) kinnitustest;
• Poliitiline vastutus: kandma vastutust senaadi poliitika eest ja olema Bürgerschaftile poliitiliselt vastutav; tema jätkamine ametis sõltub parlamendi toetusest.

Valimine ja ametiaeg

Esimene linnapea valitakse pärast Bürgerschafti (Hamburgi osariigi parlamendi) valimisi. Praktikas esitab parlamendis kõige tugevam fraktsioon või koalitsioon kandidaadi, keda Bürgerschaft ametlikult valib. Ametiaeg ei ole fikseeritud isiklikult, vaid sõltub parlamentarismist: linnapea jääb ametisse seni, kuni tal on Bürgerschafti toetus. Tavaliselt kestab Bürgerschafti koosseisu ametiaeg neli aastat, mistõttu on linnapea ametiaeg tihti seotud parlamendi koosseisuga.

Enne 1997. aastat valis senat ise oma esimese linnapea; põhiseaduse muudatuse järel on valimine viidud Bürgerschaf­ti otsusesse. Linnapea võidakse ametist vabastada ka ennetavalt parlamendi enamusotsusega (usaldushääletus või umbusaldus).

Ajalugu ja areng

Hamburgi valitsemine ulatub tagasi keskaega ja Hansaliidu aega, kui linnadel oli suur sõltumatus ning tugevad omavalitsusstruktuurid. Kaasaegne ametikord ja senati ülesehitus said selgema kuju 19. sajandi konstitutsiooniliste reformidega; 28. septembri 1860. aasta põhiseadus fikseeris senati kui riigi juhtorgani ning esimese linnapea kui senati presidendi positsiooni.

Ajalooliselt on Erster Bürgermeisteri roll ja nimetused muutunud koos poliitiliste ja õiguslike reformidega: bürokraatia kasv, demokraatlike protsesside tugevnemine ning Saksa föderaalsete suhete areng on mõjutanud, kuidas linnapea nimetatakse, kinnitatakse ja poliitiliselt vastutusele võetakse.

Võrdlus teiste linnade ja osariikidega

Hamburg on üks kolmest Saksamaa linn-riigist (Bremen ja Berlin lisaks), kus linnapea roll sarnaneb liiduvabariigi ministerpresidentiga. Erster Bürgermeister vastab valitsuse juhi rollile, samas kui linnasisestes institutsioonides on tegelikult erinevad kohti ja protokollipositsioonid: näiteks Bürgerschaf­ti esimees juhib parlamendi tööd ja täidab legislatiivset rolli.

Praktiline tähendus kodanikele

Esimene linnapea mõjutab otseselt kohalikke poliitikaid — majandus- ja tööhõivepoliitikat, haridust, linnaehitust, avalikku transporti ja sotsiaalteenuseid. Linnapea suunas tehtavad otsused määravad suure osa linnarahvale nähtavast igapäevasest poliitikast ja haldusotsustest.

Lisaks on Erster Bürgermeister Hamburgi ametlik esindaja rahvusvahelistel kohtumistel ja riigi tasandi läbirääkimistel, mis annab sellele ametikohale ka laiemat mõju väljaspool linna piire.

Otsing