Helmut Schmidt – Lääne-Saksamaa kantsler ja poliitik (1918–2015)

Helmut Schmidt — Lääne‑Saksamaa kantsler 1974–1982: sõjaveteranist majandusteadlane ja sotsiaaldemokraat, mõjukas riigimees, kes kujundas Saksamaa ja Euroopa poliitikat.

Helmut Heinrich Waldemar Schmidt (23. detsember 1918 - 10. november 2015) oli saksa poliitik. Ta oli Saksamaa Liitvabariigi kantsler aastatel 1974-1982.

Helmut Schmidt sündis 1918. aastal Hamburgis. Ta lõpetas kooli 1937. aastal abituriga. Seejärel pidi ta astuma tööteenistusse ja hiljem armeesse. Teise maailmasõja lõpus oli ta ülemleitnant. Ta sattus 1945. aastal sõjavangi.

Pärast vabanemist hakkas ta uurima makromajandust. Ta lõpetas oma õpingud 1949. aastal. Seejärel asus ta tööle Hamburgi ametiasutustes.

Schmidt astus 1949. aastal Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse. Aastal 1953 sai ta esimest korda Bundestagi liikmeks. Aastatel 1961-1965 oli ta Hamburgi liidumaa valitsuse senaator.

Aastatel 1969-1972 oli ta Lääne-Saksamaa kaitseminister. Aastatel 1972-1974 oli ta rahandusminister.

Pärast seda, kui Willy Brandt loobus Bundeskantsleri ametist, valiti uueks kantsleriks Helmut Schmidt.

2013. aasta juulis avastati, et Schmidt ostis 38 000 sigaretti, kuna kartis, et need on Euroopas keelatud.

Schmidt suri Hamburgis 10. novembril 2015 tüsistuste tagajärjel, mis tekkisid operatsiooni tagajärjel, millega raviti verehüübe vasakpoolses küljes. Ta oli 96-aastane.

Varajane elu, haridus ja sõjajärgne tegevus

Helmut Schmidt kasvas üles Hamburgis ja teenis noorukina Teise maailmasõja ajal Saksa relvajõududes. Pärast sõda jätkas ta õpinguid ja keskendus makromajanduse uurimisele; 1949. aastal lõpetas ta oma akadeemilised õpingud ning see avas talle ukse avalikesse ametitesse ja teadustöösse. Pärast ülikooli asus ta tööle Hamburgi administratsioonis, kus ta omandas praktilisi kogemusi avaliku halduse ja majanduspoliitika valdkonnas.

Poliitiline karjäär ja riigiametid

Schmidt liitus 1949. aastal Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse (SPD) ja sai kiiresti tähtsaks tegelaseks erakonna töös. Alates 1953. aastast oli ta Bundestagi liige, kust ta tegutses nii majandus- kui ka julgeolekupoliitika küsimustes. Aastatel 1961–1965 kuulus ta Hamburgi liidumaa valitsusse senaatorina, kus ta vastutas linna majandus- ja sotsiaalküsimuste eest.

Aastatel 1969–1972 oli ta Lääne-Saksamaa kaitseminister. Aastatel 1972–1974 juhtis ta riigi rahandust ministrina (rahandusminister), kus ta omandas tuntust pragmaatilise ja otsustava otsustusvõimega poliitikuna.

Kantslerina (1974–1982)

Kui Willy Brandt loobus Bundeskantsleri ametist, valiti uueks kantsleriks Helmut Schmidt. Kantslerina keskendus ta majanduse stabiliseerimisele, energeetikakriiside ja inflatsiooni ohjamisele ning külma sõja kontekstis kindla julgeoleku- ja välispoliitika hoidmisele. Tema valitsus juhtis Saksamaad 1970. aastate majanduskriiside ajal ning püüdis ühendada sotsiaalset õigluse ja majandusliku vastutustundega poliitikaid.

Schmidt oli tuntud ka kui kriisijuht: tema ametiajal tuli riigil toime tulla 1970. aastate terrorismilainega (nn „Saksamaa sügis”), mil ta otsustavalt tegutses riikliku julgeoleku tagamiseks. Samuti jätkas ta Brandti algatatud idapoliitikat (Ostpolitik) ning toetas Euroopa integratsiooni ja transatlantilisi suhteid.

Kaotus ja hilisem avalik tegevus

1982. aastal kaotas Schmidt valitsuse, kui koalitsioon muutus ja ta langes hiljem toimunud konstruktiivse umbusaldushääletuse tulemusel valitsusest; tema järglaseks sai Helmut Kohl. Pärast kantsleriametit jäi Schmidt avalikku elu aktiivselt mõjutama: ta kirjutas mitmeid raamatuid ja kolumne, osales avalikes aruteludes ning oli hinnatud riigimees ja nõuandja nii Saksamaal kui ka rahvusvaheliselt. Ta oli tuntud oma selge sõnumi, pragmaatiliste seisukohtade ja terava analüütilise meelega.

Isiklik ja pärand

Schmidt oli eraelus tagasihoidlik, ent avalikkusele tuntud kui terava huumorimeelega ja haritud riigimees. Tema armastus poliitika, majanduse ja rahvusvaheliste suhete vastu kestis kogu elu. Kuulus anekdoot on tema 2013. aasta sigarettideostu avalikuks tulek — teada tuli, et ta ostis 38 000 sigaretti, kuna kartis, et need on Euroopas keelatud.

Schmidt suri Hamburgis 10. novembril 2015 tüsistuste tagajärjel pärast operatsiooni, millega raviti verehüübe vasakpoolses küljes. Ta oli 96-aastane. Tema pärandina jääb mäletusse praktiline, kriisiolukordi rahulikult juhtiv ja Euroopa ning transatlantilisi suhteid väärtustanud liider.

Küsimused ja vastused

K: Millal sündis Helmut Schmidt?

K: Millega ta tegeles pärast kooli lõpetamist 1937. aastal?

K: Millal sattus ta sõjavangi?

K: Mida ta õppis pärast vangistusest vabanemist?

K: Millal astus Schmidt Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse?

K: Millisel ametikohal oli ta aastatel 1961-1965?

K: Mis põhjustas tema surma 96-aastaselt?

Otsing