Hamburgi valitsus jaguneb täidesaatvaks, seadusandlikuks ja kohtuvõimuks.
Valitsemistasandid
Hamburgis on kaks peamist valitsemistasandit:
- linna- või liidumaa tase — kogu linna hõlmav, kus Hamburg tegutseb nii linnana kui ka Saksamaa liiduriigina;
- kohalik haldus — tugineb Hamburgi erinevatele linnaosadele (Bezirke), millel on oma kohaliku tasandi volitused ja esindusorgaanid.
Liiduriigina on linnavalitsusel palju suurem vastutus ja ulatus kui tavalistes linnades: Hamburg täidab nii linnaga seotud ülesandeid (näiteks linna planeerimine, transport) kui ka liiduriigi ülesandeid (näiteks politsei, haridus- ja kultuuripoliitika teatud osad).
Täidesaatev võim
Linnavalitsuse ja riigivalitsuse juht on esimene linnapea (Erster Bürgermeister), kes esindab valitsust ning juhib selle töökorraldust. Tema ülesannete hulka kuulub valitsuse koosseisu ettepanek, poliitikastrateegiate koordineerimine ning Hamburgi esindamine saksa liiduvabariigi ja välissuhetes.
Ministeeriume Hamburgis nimetatakse Behörde (amet) ja valitsuse ministrid kannavad tiitlit senaator (Senator). Iga Behörde vastutab kindla valdkonna eest — näiteks rahandus, sisekaitse, haridus, transpordi- või majandusteemad — ning juhib selle valdkonna administratiivset tööd.
Seadusandlus
Seadusandjaks on liidumaa parlament, mida nimetatakse Hamburgische Bürgerschaft. See parlament:
- arutab ja võtab vastu kohalikke seadusi ning eelarvet;
- kontrollib täidesaatvat võimu (valitsust) ning kinnitab selle juhid ja ametikohad vastavalt riigi põhiseaduslikule korrale;
- esindab kodanikke ja on otsustaja kohalikes poliitilistes küsimustes.
Parlamendiliikmete valimise ja ametiaja kord on määratud liidumaa seadusega ning valimised toimuvad regulaarsete vaheaegade järel — need on avalik-demokraatlikud ja proportsionaalsed, et tagada kodanike esindatus.
Kohalik haldus ja linnaosad
Hamburg on jagatud mitmeks linnaosaks, millel on oma kohaliku tasandi volikogud ja administratiivsed üksused. Need linnaosad tegelevad otsustustega, mis puudutavad otseselt elanike igapäevaelu: kohaliku tasandi planeerimine, sotsiaalteenused, mõningane haldus ning kaasamine otsustusprotsessidesse. Linnaosade tasandil on oluline kodanike ligipääs ja võimalus mõjutada otsuseid oma piirkonnas.
Kohtuvõim
Kohtuharu koosneb erinevatest kohtuastmetest. Hamburgis on olemas nii maakondlikud ja piirkondlikud kohtud kui ka riigi ülemkohus. Kohtusüsteem hõlmab tavaliselt:
- esmaste kohtute tasand (Amtsgericht/maakonnakohtud),
- vahekohtud (Landgericht),
- ülemkohus (Oberlandesgericht) ja muud erikohtud (näiteks töö-, sotsiaal- ja halduskohtud vastavalt riigiõigusele).
Kohtute ülesanne on tagada õigusemõistmine, sõltumatus ja õigusriigi põhimõtete järgimine ning lahendada vaidlusi nii era- kui avalikõiguslikes küsimustes.
Valitsuse asukoht ja esindus
Hamburgi peamine valitsushoone asub Hamburgi raekojas (Rathaus), mis on valitsuse ja paljude ametlike tseremooniate süda. Sealt juhitakse linnavalitsuse igapäevatööd ja sealt koordineeritakse poliitilisi otsuseid.
Kokkuvõte
Hamburgi valitsus on mitmekihiline süsteem, kus linn tegutseb samaaegselt linna- ja liiduriigi tasandil. Struktuur hõlmab:
- täidesaatvat võimu (linnapea ja Behörde koos senaatoritega),
- seadusandlikku organit (Hamburgische Bürgerschaft),
- erinevaid kohtuastmeid õigusemõistmiseks.
Selle ülesanded ulatuvad kohaliku igapäevajuhtimise korraldamisest kuni laiapõhjalise liiduriikliku vastutuse kandmiseni, mistõttu Hamburgi haldusmudel ühendab linnavalitsemise ja osaliselt ka liiduriigi tasandi funktsioone.





