Hamburgi valitsus: struktuur, ülesanded ja institutsioonid
Hamburgi valitsus jaguneb täidesaatvaks, seadusandlikuks ja kohtuvõimuks.
Valitsemistasandid
Hamburgis on kaks peamist valitsemistasandit:
- linna- või liidumaa tase — kogu linna hõlmav, kus Hamburg tegutseb nii linnana kui ka Saksamaa liiduriigina;
- kohalik haldus — tugineb Hamburgi erinevatele linnaosadele (Bezirke), millel on oma kohaliku tasandi volitused ja esindusorgaanid.
Liiduriigina on linnavalitsusel palju suurem vastutus ja ulatus kui tavalistes linnades: Hamburg täidab nii linnaga seotud ülesandeid (näiteks linna planeerimine, transport) kui ka liiduriigi ülesandeid (näiteks politsei, haridus- ja kultuuripoliitika teatud osad).
Täidesaatev võim
Linnavalitsuse ja riigivalitsuse juht on esimene linnapea (Erster Bürgermeister), kes esindab valitsust ning juhib selle töökorraldust. Tema ülesannete hulka kuulub valitsuse koosseisu ettepanek, poliitikastrateegiate koordineerimine ning Hamburgi esindamine saksa liiduvabariigi ja välissuhetes.
Ministeeriume Hamburgis nimetatakse Behörde (amet) ja valitsuse ministrid kannavad tiitlit senaator (Senator). Iga Behörde vastutab kindla valdkonna eest — näiteks rahandus, sisekaitse, haridus, transpordi- või majandusteemad — ning juhib selle valdkonna administratiivset tööd.
Seadusandlus
Seadusandjaks on liidumaa parlament, mida nimetatakse Hamburgische Bürgerschaft. See parlament:
- arutab ja võtab vastu kohalikke seadusi ning eelarvet;
- kontrollib täidesaatvat võimu (valitsust) ning kinnitab selle juhid ja ametikohad vastavalt riigi põhiseaduslikule korrale;
- esindab kodanikke ja on otsustaja kohalikes poliitilistes küsimustes.
Parlamendiliikmete valimise ja ametiaja kord on määratud liidumaa seadusega ning valimised toimuvad regulaarsete vaheaegade järel — need on avalik-demokraatlikud ja proportsionaalsed, et tagada kodanike esindatus.
Kohalik haldus ja linnaosad
Hamburg on jagatud mitmeks linnaosaks, millel on oma kohaliku tasandi volikogud ja administratiivsed üksused. Need linnaosad tegelevad otsustustega, mis puudutavad otseselt elanike igapäevaelu: kohaliku tasandi planeerimine, sotsiaalteenused, mõningane haldus ning kaasamine otsustusprotsessidesse. Linnaosade tasandil on oluline kodanike ligipääs ja võimalus mõjutada otsuseid oma piirkonnas.
Kohtuvõim
Kohtuharu koosneb erinevatest kohtuastmetest. Hamburgis on olemas nii maakondlikud ja piirkondlikud kohtud kui ka riigi ülemkohus. Kohtusüsteem hõlmab tavaliselt:
- esmaste kohtute tasand (Amtsgericht/maakonnakohtud),
- vahekohtud (Landgericht),
- ülemkohus (Oberlandesgericht) ja muud erikohtud (näiteks töö-, sotsiaal- ja halduskohtud vastavalt riigiõigusele).
Kohtute ülesanne on tagada õigusemõistmine, sõltumatus ja õigusriigi põhimõtete järgimine ning lahendada vaidlusi nii era- kui avalikõiguslikes küsimustes.
Valitsuse asukoht ja esindus
Hamburgi peamine valitsushoone asub Hamburgi raekojas (Rathaus), mis on valitsuse ja paljude ametlike tseremooniate süda. Sealt juhitakse linnavalitsuse igapäevatööd ja sealt koordineeritakse poliitilisi otsuseid.
Kokkuvõte
Hamburgi valitsus on mitmekihiline süsteem, kus linn tegutseb samaaegselt linna- ja liiduriigi tasandil. Struktuur hõlmab:
- täidesaatvat võimu (linnapea ja Behörde koos senaatoritega),
- seadusandlikku organit (Hamburgische Bürgerschaft),
- erinevaid kohtuastmeid õigusemõistmiseks.
Selle ülesanded ulatuvad kohaliku igapäevajuhtimise korraldamisest kuni laiapõhjalise liiduriikliku vastutuse kandmiseni, mistõttu Hamburgi haldusmudel ühendab linnavalitsemise ja osaliselt ka liiduriigi tasandi funktsioone.
Poliitiline süsteem
On olemas selge võimude lahusus.
Seadusandja
Seaduste loomise, muutmise ja ratifitseerimise õigus (seadusandja) on antud parlamendile. Rahvahääletus ja rahvahääletus on võimalik tänu Hamburgi põhiseadusele. Teistes Saksamaa liidumaades nimetatakse parlamenti Landtagiks.
Parlament vastutab muu hulgas seaduste, Erster Bürgermeisteri (esimese linnapea) valimise ja senati (kabineti) kontrollimise eest. Parlament on ühekojaline (ainult üks koda) ja 121 saadikut valitakse iga nelja aasta tagant üldistel, otsestel, vabadel, võrdsetel ja salajastel valimistel.
Juhatuse liige
Täitevorgan on Hamburgi vabade ja hansestadti senat (Senat der Freien und Hansestadt Hamburg). Selle ülesanne on seaduste täitmine. Senat vastutab igapäevase juhtimise eest ja selle haru juht on esimene linnapea. Senat esindab Hamburgi föderaalvalitsuse ja teiste liidumaade või riikide ees.
Senat der Freien und Hansestadt Hamburgi moodustavad Hamburgi esimene linnapea, ministerpresident ja Hamburgi linnapea. Tema asetäitja on teine linnapea. Seadusega on lubatud, et senat ei ole rohkem kui 12-liikmeline. See seadus reguleerib muu hulgas ka Hamburgi kohtunike palka, pensione, tunnistamisest keeldumise õigust ja õiguslikku seisundit. Senaatorid nimetab ametisse esimene linnapea ja seejärel peab nad kinnitama Hamburgi parlament. Esimene linnapea moodustab ministeeriumid vastavalt valitsuserakondade koalitsioonilepingule.
Vt ka: Hamburgi linnapeade nimekiri
Ajalugu
Kuni 1860. aastani oli Hamburgi valitsuse nimi Rath või Rat (nõukogu/nõukogu), mille liikmed olid Ratsherrn (linnapead) ja Bürgermeister (linnapea). Pärast Hamburgi põhiseaduse muutmist 1861. aastal nimetati valitsus Hamburger Senatiks.
Enne esimest maailmasõda valiti kaks linnapead üheks aastaks. Kuni 1997. aastani oli esimene linnapea Primus inter pares oma kolleegide seas senatis, kelle poolt ta valiti. Sellest ajast alates on ta valitud parlamendi poolt ning tal on võimalik nimetada ja vallandada teisi senaatoreid.
Kohtusüsteem
Seaduse tõlgendamine (kohtute) on Hamburgi konstitutsioonikohtu (Hamburgisches Verfassungsgericht) ja veel 17 Hamburgi kohtu ülesanne.
Ülemkohtul on president ja 8 kohtunikku. Linnaparlament valib kohtunikud 6 aastaks ja neid saab uuesti valida ainult üks kord. Pädevuste ajakava põhineb Hamburgi põhiseadusel (artikkel 65) ja Gesetzes über das Hamburgische Verfassungsgericht'i seadusel (§ 14).
Teiste kohtute kutselised kohtunikud nimetab ametisse senat komisjoni ettepanekul.
Hamburgische Bürgerschaft'i (riigikogu) saal
Senati saal
Hamburgi ülemkohus
Ministeeriumid
2011. aastal on üheksa senaatorit, kes täidavad ministrikohti, ja riigipea, esimene linnapea. Senaator on Behörde (tõlkes: "valitsusasutus", mis tähendab siinkohal rohkem ministeeriumi) eesistuja.
- Riigikantselei
Riigikantselei (saksa keeles Senatskanzlei) koordineerib senati tegevust ja toetab linnapea tegevust. Esimene linnapea on selle asutuse juht. 2011. aastal on Hamburgi esimene linnapea Olaf Scholz.
- Koolide ja kutseõppe ministeerium
Ministeerium (saksa keeles Behörde für Schule und Berufsbildung) vastutab Hamburgi koolisüsteemi eest.
- Teadus- ja teadusministeerium
(saksa keeles: Behörde für Wissenschaft und Forschung)
- Siseministeerium
Muuhulgas on Behörde für Inneres (saksa keeles Behörde für Inneres) järelevalveasutus Hamburgi õiguskaitseasutuste, tuletõrje, katastroofide ennetamise ja selle üksuste, elanike registreerimise ametite, riigi valimiste ameti ja Scientology Task Force (saksa keeles Arbeitsgruppe Scientology) üle. 2011. aastal on Michael Neumann (SDP) siseminister.
Rahandusministeerium
(saksa keeles: Finanzbehörde)
2011. aastal on rahandusministeeriumi juht Peter Tschenscher (CDU).
- Majandus- ja tööhõiveministeerium
(saksa keeles: Behörde für Wirtschaft und Arbeit)
2011. aastal juhib ministeeriumi Frank Horch (sõltumatu).
- Linnaarengu ja keskkonnaministeerium
(saksa keeles: Behörde für Stadtentwicklung und Umwelt)
- Justiitsministeerium
Ministeerium (saksa keeles Justizbehörde) vastutab vanglate, kohtute ja seaduste läbivaatamise eest. 2011. aastal on Jana Schiedek (SPD) Hamburgi justiitsminister.
- Sotsiaal-, pere-, tervise- ja tarbijakaitse ministeerium
(saksa keeles: Behörde für Soziales, Familie, Gesundheit und Verbraucherschutz)
- Kultuuri-, spordi- ja meediaministeerium
7. mail 2008 muudeti endine kultuuriministeerium kultuuri-, spordi- ja meediaministeeriumiks (saksa keeles Behörde für Kultur, Sport und Medien), mis vastutab nüüd muu hulgas turismi, Hamburgi riikliku registriameti, muinsuskaitseameti ja Neuengamme koonduslaagri mälestuspaiga eest. Aastal 2005 oli aastaeelarve 212,7 miljonit eurot.
Olaf Scholz 2009. aastal
Õiguskaitse
Kuna õiguskaitse- ja politseiülesanded kuuluvad osaliselt Saksamaa liidumaade pädevusse, on Hamburgil oma politsei. Need jõud koosnevad riigipolitsei Polizei Hamburg, riigi kriminaalpolitseiamet (Landeskriminalamt), kriminaalpolitsei (Kriminalpolizei), Hamburgi sadama liiklust kontrolliv veepolitsei (Wasserschutzpolizei), reservpolitsei (Bereitschaftspolizei), erirelvade ja taktikaüksus (Spezialeinsatzkommando) ja mobiilsed jälitusüksused (Mobiles Einsatzkommando).
Riigipiirivalveamet (Landesamt für den Verfassungsschutz) on Hamburgi siseriiklik luureasutus.
Siseministeerium teostab õiguskaitseasutuste üle õiguslikku ja tehnilist järelevalvet.
Hamburgi politseijaoskonna juhtiv politseiametnik lähetuses Hamburgi raekojas.
Autasud ja auhinnad
Hamburgi vaba ja hansalinna kõrgeim autasu on aukodanik (Ehrenbürgerrecht). Selle annab senat, kui parlament kinnitab senati ettepaneku. Aukodakondsus on võrreldav linna vabaduse aumärgiga.
Vt ka: Hamburgi aukodanike nimekiri
Kuldne raamat koosneb Hamburgi eriti austatud külaliste allkirjadest. Raamat ise on kast, mille lehed ei ole fikseeritud. See on volditud kuldsesse nahka ja on esimese linnapea Carl Friedrich Peterseni (1809 - 1892) perekonna kingitus. 1937. aastal kirjutas raamatusse alla Saksamaa juht Adolf Hitler enne Hamburgis peetud avalikku kõnet. Denasifitseerimise ajal eemaldati raamatust Hitleri leht, nagu ka teiste natside omad, ja see eemaldati raamatust. Ainus allkiri jäi Joseph Goebbelsilt, sest ta kirjutas samale lehele kui endine Saksa president Paul von Hindenburg. Dalai-laama kirjutas Kuldsele raamatule alla oma viienda visiidi ajal Hamburgis 2007. aasta veebruaris.
Kaunistused
Hamburgi kodanikud ei tohtinud teenetemärke saada - ainult medalid või medalid. See seadus oli esialgu seadusega kehtestatud senati liikmetele ja Hamburgi kohtunikele, hiljem laiendas Hamburgi senat seadust valelikult kõigile kodanikele. Seadus pärineb 13. sajandi Hamburgi linnaseadusest. Üks vähestest hansalinna kodanikest, kes sai teenetemärgi, oli ettevõtja Alwin Münchmeyer. Münchmeyer väitis hiljem, et see oli tema "inimkonna kukkumine". Isegi Helmut Schmidt - endine Hamburgi sissenaator ja Saksamaa kantsler - keeldus mitu korda teenetemärgi andmisest, väites, et ta on olnud Hamburgi senaator ja hansalaste traditsioonide kohaselt ei tohi ta teenetemärke kanda.
1843. aastal anti Hamburgi tulekahjumedal vabatahtlikele, kes tulid 5. maist kuni 8. maini 1842. aastal suure tulekahju ajal appi. Kokku anti 4858 medalit, mis anti välja tänulikust Hamburgi sõpradele hädaolukorras, nagu ütleb kiri "Das Dankbare Hamburg Seinen Freunden In Der Noth".
Esimese maailmasõja ajal (1914-1918) oli Hansarist (saksa keeles Hanseatenkreuz) kolme hansalinna Bremeni, Hamburgi ja Lübecki teenetemärk, mis olid Saksa keisririigi liikmesriigid. Iga linnriik kehtestas oma versiooni ristist, kuid kujundus ja autasustamiskriteeriumid olid kõigil sarnased. Hamburgi hansaristi anti välja umbes 50 000 korda.
Medaljonid
2007. aastal andis Hamburgi linn esmakordselt välja Herbert Weichmanni medali, mis on nime saanud esimese linnapea Herbert Weichmanni (ametis 1965-1971) järgi ja millega austatakse "neid - nii juute kui ka mittejuute -, kes on andnud oma panuse juudi ellu Saksamaal". Esimesed laureaadid olid Paul Spiegel (postuumselt), kes oli Zentralrat der Juden juhatuse liige, ja Hinrich Reemtsma, kelle sihtasutus eraldas 500 000 eurot Hamburgi juudi kogukonnakeskuse kolimiseks.
Seotud leheküljed
- Hamburgi linnaosad ja kvartalid
- Diplomaatiliste esinduste loetelu Hamburgis
Küsimused ja vastused
K: Millised on Hamburgi kolm valitsemisharu?
V: Hamburgi valitsus jaguneb täidesaatvaks, seadusandlikuks ja kohtuvõimuks.
K: Mitu valitsemistasandit on Hamburgis?
V: Hamburgis on kaks valitsemistasandit: linnavalitsus ja riigivalitsus.
K: Kes on kogu linna hõlmava ja liidumaa halduse juht?
V: Kogu linna- ja riigihalduse juht on esimene linnapea (Erster Brgermeister).
K: Kuidas nimetatakse Hamburgis ministeeriumi?
V: Hamburgis nimetatakse ministeeriumi Behצrde (amet).
K: Kuidas nimetatakse Hamburgis riigiministrit?
V: Riigiministrit nimetatakse Hamburgis senaatoriks.
K: Kuidas nimetatakse riigikogu seadusandjat?
V: Riigiparlamendi seadusandjat nimetatakse Hamburgische Brgerschaft.
K: Kus asub valitsuse asukoht?
V: Hamburgi valitsuse asukoht on Rathausis.
