Hamburgi valitsus

Poliitiline süsteem

On olemas selge võimude lahusus.

Seadusandja

Seaduste loomise, muutmise ja ratifitseerimise õigus (seadusandja) on antud parlamendile. Rahvahääletus ja rahvahääletus on võimalik tänu Hamburgi põhiseadusele. Teistes Saksamaa liidumaades nimetatakse parlamenti Landtagiks.

Parlament vastutab muu hulgas seaduste, Erster Bürgermeisteri (esimese linnapea) valimise ja senati (kabineti) kontrollimise eest. Parlament on ühekojaline (ainult üks koda) ja 121 saadikut valitakse iga nelja aasta tagant üldistel, otsestel, vabadel, võrdsetel ja salajastel valimistel.

Juhatuse liige

Täitevorgan on Hamburgi vabade ja hansestadti senat (Senat der Freien und Hansestadt Hamburg). Selle ülesanne on seaduste täitmine. Senat vastutab igapäevase juhtimise eest ja selle haru juht on esimene linnapea. Senat esindab Hamburgi föderaalvalitsuse ja teiste liidumaade või riikide ees.

Senat der Freien und Hansestadt Hamburgi moodustavad Hamburgi esimene linnapea, ministerpresident ja Hamburgi linnapea. Tema asetäitja on teine linnapea. Seadusega on lubatud, et senat ei ole rohkem kui 12-liikmeline. See seadus reguleerib muu hulgas ka Hamburgi kohtunike palka, pensione, tunnistamisest keeldumise õigust ja õiguslikku seisundit. Senaatorid nimetab ametisse esimene linnapea ja seejärel peab nad kinnitama Hamburgi parlament. Esimene linnapea moodustab ministeeriumid vastavalt valitsuserakondade koalitsioonilepingule.

Vt ka: Hamburgi linnapeade nimekiri

Ajalugu

Kuni 1860. aastani oli Hamburgi valitsuse nimi Rath või Rat (nõukogu/nõukogu), mille liikmed olid Ratsherrn (linnapead) ja Bürgermeister (linnapea). Pärast Hamburgi põhiseaduse muutmist 1861. aastal nimetati valitsus Hamburger Senatiks.

Enne esimest maailmasõda valiti kaks linnapead üheks aastaks. Kuni 1997. aastani oli esimene linnapea Primus inter pares oma kolleegide seas senatis, kelle poolt ta valiti. Sellest ajast alates on ta valitud parlamendi poolt ning tal on võimalik nimetada ja vallandada teisi senaatoreid.

Kohtusüsteem

Seaduse tõlgendamine (kohtute) on Hamburgi konstitutsioonikohtu (Hamburgisches Verfassungsgericht) ja veel 17 Hamburgi kohtu ülesanne.

Ülemkohtul on president ja 8 kohtunikku. Linnaparlament valib kohtunikud 6 aastaks ja neid saab uuesti valida ainult üks kord. Pädevuste ajakava põhineb Hamburgi põhiseadusel (artikkel 65) ja Gesetzes über das Hamburgische Verfassungsgericht'i seadusel (§ 14).

Teiste kohtute kutselised kohtunikud nimetab ametisse senat komisjoni ettepanekul.

Hamburgische Bürgerschaft'i (riigikogu) saal


Senati saal


Hamburgi ülemkohus

Ministeeriumid

2011. aastal on üheksa senaatorit, kes täidavad ministrikohti, ja riigipea, esimene linnapea. Senaator on Behörde (tõlkes: "valitsusasutus", mis tähendab siinkohal rohkem ministeeriumi) eesistuja.

• Riigikantselei

Riigikantselei (saksa keeles Senatskanzlei) koordineerib senati tegevust ja toetab linnapea tegevust. Esimene linnapea on selle asutuse juht. 2011. aastal on Hamburgi esimene linnapea Olaf Scholz.

• Koolide ja kutseõppe ministeerium

Ministeerium (saksa keeles Behörde für Schule und Berufsbildung) vastutab Hamburgi koolisüsteemi eest.

• Teadus- ja teadusministeerium

(saksa keeles: Behörde für Wissenschaft und Forschung)

• Siseministeerium

Muuhulgas on Behörde für Inneres (saksa keeles Behörde für Inneres) järelevalveasutus Hamburgi õiguskaitseasutuste, tuletõrje, katastroofide ennetamise ja selle üksuste, elanike registreerimise ametite, riigi valimiste ameti ja Scientology Task Force (saksa keeles Arbeitsgruppe Scientology) üle. 2011. aastal on Michael Neumann (SDP) siseminister.

Rahandusministeerium

(saksa keeles: Finanzbehörde)

2011. aastal on rahandusministeeriumi juht Peter Tschenscher (CDU).

• Majandus- ja tööhõiveministeerium

(saksa keeles: Behörde für Wirtschaft und Arbeit)

2011. aastal juhib ministeeriumi Frank Horch (sõltumatu).

• Linnaarengu ja keskkonnaministeerium

(saksa keeles: Behörde für Stadtentwicklung und Umwelt)

• Justiitsministeerium

Ministeerium (saksa keeles Justizbehörde) vastutab vanglate, kohtute ja seaduste läbivaatamise eest. 2011. aastal on Jana Schiedek (SPD) Hamburgi justiitsminister.

• Sotsiaal-, pere-, tervise- ja tarbijakaitse ministeerium

(saksa keeles: Behörde für Soziales, Familie, Gesundheit und Verbraucherschutz)

• Kultuuri-, spordi- ja meediaministeerium

7. mail 2008 muudeti endine kultuuriministeerium kultuuri-, spordi- ja meediaministeeriumiks (saksa keeles Behörde für Kultur, Sport und Medien), mis vastutab nüüd muu hulgas turismi, Hamburgi riikliku registriameti, muinsuskaitseameti ja Neuengamme koonduslaagri mälestuspaiga eest. Aastal 2005 oli aastaeelarve 212,7 miljonit eurot.

Olaf Scholz 2009. aastal

Õiguskaitse

Kuna õiguskaitse- ja politseiülesanded kuuluvad osaliselt Saksamaa liidumaade pädevusse, on Hamburgil oma politsei. Need jõud koosnevad riigipolitsei Polizei Hamburg, riigi kriminaalpolitseiamet (Landeskriminalamt), kriminaalpolitsei (Kriminalpolizei), Hamburgi sadama liiklust kontrolliv veepolitsei (Wasserschutzpolizei), reservpolitsei (Bereitschaftspolizei), erirelvade ja taktikaüksus (Spezialeinsatzkommando) ja mobiilsed jälitusüksused (Mobiles Einsatzkommando).

Riigipiirivalveamet (Landesamt für den Verfassungsschutz) on Hamburgi siseriiklik luureasutus.

Siseministeerium teostab õiguskaitseasutuste üle õiguslikku ja tehnilist järelevalvet.

Hamburgi politseijaoskonna juhtiv politseiametnik lähetuses Hamburgi raekojas.

Autasud ja auhinnad

Hamburgi vaba ja hansalinna kõrgeim autasu on aukodanik (Ehrenbürgerrecht). Selle annab senat, kui parlament kinnitab senati ettepaneku. Aukodakondsus on võrreldav linna vabaduse aumärgiga.

Vt ka: Hamburgi aukodanike nimekiri

Kuldne raamat koosneb Hamburgi eriti austatud külaliste allkirjadest. Raamat ise on kast, mille lehed ei ole fikseeritud. See on volditud kuldsesse nahka ja on esimese linnapea Carl Friedrich Peterseni (1809 - 1892) perekonna kingitus. 1937. aastal kirjutas raamatusse alla Saksamaa juht Adolf Hitler enne Hamburgis peetud avalikku kõnet. Denasifitseerimise ajal eemaldati raamatust Hitleri leht, nagu ka teiste natside omad, ja see eemaldati raamatust. Ainus allkiri jäi Joseph Goebbelsilt, sest ta kirjutas samale lehele kui endine Saksa president Paul von Hindenburg. Dalai-laama kirjutas Kuldsele raamatule alla oma viienda visiidi ajal Hamburgis 2007. aasta veebruaris.

Kaunistused

Hamburgi kodanikud ei tohtinud teenetemärke saada - ainult medalid või medalid. See seadus oli esialgu seadusega kehtestatud senati liikmetele ja Hamburgi kohtunikele, hiljem laiendas Hamburgi senat seadust valelikult kõigile kodanikele. Seadus pärineb 13. sajandi Hamburgi linnaseadusest. Üks vähestest hansalinna kodanikest, kes sai teenetemärgi, oli ettevõtja Alwin Münchmeyer. Münchmeyer väitis hiljem, et see oli tema "inimkonna kukkumine". Isegi Helmut Schmidt - endine Hamburgi sissenaator ja Saksamaa kantsler - keeldus mitu korda teenetemärgi andmisest, väites, et ta on olnud Hamburgi senaator ja hansalaste traditsioonide kohaselt ei tohi ta teenetemärke kanda.

1843. aastal anti Hamburgi tulekahjumedal vabatahtlikele, kes tulid 5. maist kuni 8. maini 1842. aastal suure tulekahju ajal appi. Kokku anti 4858 medalit, mis anti välja tänulikust Hamburgi sõpradele hädaolukorras, nagu ütleb kiri "Das Dankbare Hamburg Seinen Freunden In Der Noth".

Esimese maailmasõja ajal (1914-1918) oli Hansarist (saksa keeles Hanseatenkreuz) kolme hansalinna Bremeni, Hamburgi ja Lübecki teenetemärk, mis olid Saksa keisririigi liikmesriigid. Iga linnriik kehtestas oma versiooni ristist, kuid kujundus ja autasustamiskriteeriumid olid kõigil sarnased. Hamburgi hansaristi anti välja umbes 50 000 korda.

Medaljonid

2007. aastal andis Hamburgi linn esmakordselt välja Herbert Weichmanni medali, mis on nime saanud esimese linnapea Herbert Weichmanni (ametis 1965-1971) järgi ja millega austatakse "neid - nii juute kui ka mittejuute -, kes on andnud oma panuse juudi ellu Saksamaal". Esimesed laureaadid olid Paul Spiegel (postuumselt), kes oli Zentralrat der Juden juhatuse liige, ja Hinrich Reemtsma, kelle sihtasutus eraldas 500 000 eurot Hamburgi juudi kogukonnakeskuse kolimiseks.

Seotud leheküljed

• Hamburgi linnaosad ja kvartalid
• Diplomaatiliste esinduste loetelu Hamburgis