Referendum
Rahvahääletus või rahvahääletus on üks hääletamise või seaduseelnõude esitamise viis. Mõne mõiste "rahvahääletus" määratluse kohaselt on see teatud tüüpi hääletus riigi põhiseaduse või valitsuse muutmiseks. Teised määratlevad seda vastupidiselt. Austraalia määratleb "referendumit" kui põhiseaduse muutmise hääletust ja "rahvahääletust" kui hääletust, mis ei mõjuta põhiseadust.
Tulemusi on kahte tüüpi
- Kohustuslik - see tähendab, et valitsus peab tegema seda, mida tulemus ütleb.
- Nõuandlik - see tähendab, et hääletustulemus aitab valitsusel teha lõpliku valiku.
Tavaliselt sõltub riigi ajaloost ja põhiseadusest, millist referendumit/plekstiiti kasutatakse. Šveitsis on rahvahääletus tavaliselt kohustuslik, sest rahvast peetakse valitsuse volituste (võimu) allikaks. Näiteks Šveitsi põhisissetuleku kampaania ajal kasutas riik rahvahääletust küsitluse läbiviimiseks.
Ühendkuningriigis on rahvahääletused olnud ainult nõuandvad, sest valitsus ütleb, et otsuseid teevad parlamenti valitud inimesed. Erandiks oli Šotimaa iseseisvuse referendum. See oli õiguslikult siduv, kuid see ei olnud Ühendkuningriigi valijate referendum. See piirdus Šotimaa praeguste elanikega.
Üks näide kavandatavast rahvahääletusest oli 2011. aastal Kreeka peaministri George Papandreou otsus lasta Kreeka rahval hääletada selle üle, kas suurtes võlgades olev riik võtab vastu Euroopa Liidu 130 miljardi euro suuruse päästepaketi. See idee šokeeris euroala riike, sest "ei" võis tähendada Kreeka riigivõla tasumata jätmist ning Euroopa Liidust ja euroalast lahkumist. Hääletus siiski tühistati.
Teine näide oli Euroopa põhiseaduse hääletamine 2005. aastal. Hääletus toimus mõnes riigis. Prantsusmaal ja Madalmaades toimus referendum sel teemal. Mõlemas riigis ütlesid valijad ettepanekule ei ja põhiseadust ei tehtud.
Üheks selliseks näiteks on ka 24. aprillil 2004 Põhja-Küprose Türgi Vabariigis ja Küprose Vabariigis üheaegselt toimunud referendumid ÜRO peasekretäri tervikliku lahenduskava üle. Küprose türgi rahvahääletusel kiitis kava heaks 65%, samas kui Küprose kreeka rahvahääletusel lükati see 75% ulatuses tagasi.
Iiri valitsuse poolt 2009. aastal Lissaboni lepingu poolt hääletamiseks.
Rahvahääletuse probleemid
Paljusid poliitilisi probleeme saab lahendada, kui küsida rahva arvamust, sest argumendi toetajad on sunnitud aktsepteerima rahva otsust. Siiski:
- Kardetakse, et valijatel ei ole piisavalt poliitilisi teadmisi, et nad saaksid tõeliselt aru, mille poolt nad hääletavad.
- Filosoofid Platon ja Madison arvasid, et valijaid veenavad liiga kergesti nende enda sisemised tunded, selle asemel et keskenduda rahva hüvangule. See tähendab, et nad hääletavad egoistlikult.
Küsimused ja vastused
K: Mis on rahvahääletus või referendum?
V: Rahvahääletus või rahvahääletus on üks hääletamise või seaduseelnõu esitamise viis. Seda kasutatakse inimeste arvamuse väljaselgitamiseks teatud küsimustes ning see võib olla õiguslikult siduv või nõuandev, sõltuvalt riigi ajaloost ja põhiseadusest.
K: Kuidas kasutatakse Šveitsis rahvahääletusi/referendumeid?
V: Šveitsis on rahvahääletused tavaliselt kohustuslikud, sest rahvast peetakse valitsuse mandaadi (võimu) allikaks. See tähendab, et igale hääletusele peab järgnema valitsuse tegevus.
K: Kuidas on referendumeid kasutatud Ühendkuningriigis?
V: Ühendkuningriigis on rahvahääletused olnud ainult nõuandvad, mis tähendab, et nende tulemustele ei pea tingimata järgnema valitsuse tegevus. Erandiks oli Šotimaa iseseisvuse referendum, mis oli õiguslikult siduv ainult Šotimaa elanikele.
K: Mis juhtus Kreeka kavandatud rahvahääletusega 2011. aastal?
V: 2011. aastal tegi Kreeka peaminister George Papandreou ettepaneku võtta Euroopa Liidult vastu 130 miljardi euro suurune päästepakett, mis eeldab Kreeka kodanike rahvahääletust. Kuid see hääletus tühistati enne selle toimumist.
K: Mis juhtus, kui Prantsusmaal ja Madalmaades toimus 2005. aastal referendum Euroopa põhiseaduse üle?
V: Kui Prantsusmaa ja Madalmaad korraldasid 24. aprillil 2004 samaaegselt rahvahääletuse ÜRO peasekretäri tervikliku lahenduskava kohta, hääletasid nad mõlemad selle ettepaneku vastu, nii et selle tulemusena ei koostatud põhiseadust.
K: Milline näide on Küprose kohta, et kasutada eraldi samaaegseid rahvahääletusi?
V: Küpros on näide sellest, et eri riikides korraldati samaaegselt eraldi rahvahääletused. 2004. aastal korraldasid nii Põhja-Küprose Türgi Vabariik kui ka Küprose Vabariik hääletused ÜRO peasekretäri tervikliku lahenduskava üle, kus Küprose türklaste referendumil kiitis 65% selle heaks, samas kui Küprose kreeklaste referendumil lükkas 75% selle tagasi.
