Euroopa Liit
Euroopa Liit (lühend: EL) on Euroopa 27 liikmesriigi konföderatsioon, mis loodi 1992-1993 Maastrichti lepinguga. EL kasvas välja Euroopa Majandusühendusest (EMÜ), mis loodi 1957. aasta Rooma lepingutega. EL on loonud ühise majanduspiirkonna, mille üleeuroopalised seadused võimaldavad ELi riikide kodanikel liikuda ja kaubelda teistes ELi riikides peaaegu samamoodi nagu oma kodumaal. Üheksateistkümnes riigis kasutatakse ka sama liiki raha - eurot.
Lissaboni leping on viimane leping, milles on sätestatud, kuidas Euroopa Liitu juhitakse. Iga liikmesriik kirjutas alla, et öelda, et nad kõik nõustuvad sellega, mida selles öeldakse. Kõige tähtsam on see, et selles on kirjas, milliseid ülesandeid ("volitusi") peaks liit tegema liikmete eest ja milliseid ülesandeid peaksid nad ise tegema. Liikmed otsustavad, kuidas liit peaks tegutsema, hääletades ettepanekute poolt või vastu.
ELi eesmärk on lähendada oma liikmesriike, austades inimõigusi ja demokraatiat. Seda teeb ta ühise passistiili, omavahelise ausa kauplemise ühiste eeskirjade, õiguskaitset käsitlevate ühiste kokkulepete ja muude kokkulepete abil. Enamikul liikmetel on ühine valuuta (euro) ja enamik lubab inimestel reisida ühest riigist teise ilma passi esitamata.
Ajalugu
Pärast Teist maailmasõda tahtsid Euroopa riigid elada rahumeelselt koos ja aidata üksteise majandust. Selle asemel, et omavahel söe ja terase pärast võidelda, lõid esimesed liikmesriigid (Lääne)Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Madalmaad ja Luksemburg 1952. aastal ühe Euroopa Söe- ja Teraseühenduse.
1957. aastal allkirjastasid liikmesriigid Itaalias Roomas veel ühe lepingu ja moodustasid Euroopa Majandusühenduse. Nüüd oli tegemist söe-, terase- ja kaubandusühendusega. Hiljem muudeti nimi Euroopa Ühenduseks.
1993. aastal muutis ta Maastrichti lepinguga oma nime Euroopa Liiduks. Nüüd teevad liikmesriigid koostööd mitte ainult poliitikas ja majanduses (süsi, teras ja kaubandus), vaid ka rahas, õiguses (seadused) ja välissuhetes. Schengeni lepinguga avasid 22 ELi liikmesriiki üksteisele oma piirid, nii et inimesed saavad nüüd reisida ühest riigist teise ilma passi või isikutunnistusega. Nüüdseks on juba 16 liikmesriiki asendanud oma riigi vääringu euroga. 2004. aastal sai ELi liikmeks 10 uut riiki, 2007. aastal veel 2 ja 2013. aastal veel 1 riik. Täna on kokku 27 liikmesriiki.
Quai d'Orsay (Pariis). Robert Schuman pidas 1950. aastal kõne, millega alustati Euroopa Söe- ja Teraseühenduse kava.
Vaba liikumine
Euroopa Liidu kodanik võib elada ja töötada ükskõik millises 27 liikmesriigist, ilma et tal oleks vaja tööluba või viisat. Näiteks võib prantslane kolida Kreekasse, et seal töötada või lihtsalt elada, ning tal ei ole vaja Kreeka ametiasutuse luba.
Samamoodi võib ühes liikmesriigis valmistatud tooteid müüa mis tahes teises liikmesriigis ilma erilubade või lisamaksudeta. Sel põhjusel lepivad liikmed kokku tooteohutuse eeskirjades - nad tahavad teada, et teises riigis valmistatud toode on sama ohutu kui see oleks, kui see oleks valmistatud nende riigis.
Peamised institutsioonid
Euroopa Liidu institutsioonid
|
- Seadusandlik (alamkoda) - |
- Annab tõuke ja suuna - |
Euroopa Liidu Nõukogu - Seadusandlik (ülemkoda) - |
| |||
|
| ||||||
|
|
|
|
.svg.png){kind=logo}
|
|
|
| |||
|
| Euroopa Liidu Kohus - kohtusüsteem - |
Euroopa Kontrollikoda |
Euroopa Keskpank - Rahapoliitiline täitevasutus (keskpank) - |
| ||
|
|
|
| ||||
|
|
|
Euroopa Liidu Nõukogu
Euroopa Liidu Nõukogu on peamine otsustusgrupp. Siin kohtuvad liikmesriikide ministrid (välis-, põllumajandus-, justiits-, jne...) ja arutavad nende jaoks olulisi küsimusi.
Enne Lissaboni lepingut (kirjutatud 2007. aastal, rakendatud 2008. aastal) on iga liikmesriik kord kuus kuud nõukogu eesistuja. Näiteks 2007. aasta jaanuarist kuni juulini oli eesistujaks Saksamaa. Sellele eelnenud kuus kuud oli eesistujaks Soome. Nüüd juhib Euroopa Liidu president nõukogu tippkohtumisi. Nõukogu eesistuja on korraldaja ja juht ning teda valitakse ametisse kaheks ja pooleks aastaks. Tal ei ole õigust teha Euroopa Liidu kohta otsuseid, nagu seda teeb Ameerika Ühendriikide president selle riigi puhul.
Suure rahvaarvuga liikmesriikidel (Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik jne) on rohkem hääli kui väikese rahvaarvuga riikidel (Luksemburg, Malta jne), kuid otsust ei saa teha, kui piisavalt palju riike hääletab otsuse vastu.
Kaks korda aastas kohtuvad valitsusjuhid (peaministrid) ja/või riigipead (presidendid), et arutada põhiküsimusi ja teha otsuseid eri küsimustes. See kohtumine on teistsugune ja mitte nii ametlik. Seda nimetatakse Euroopa Ülemkoguks.
Märkus: see ei ole sama, mis Euroopa Nõukogu, mis ei ole Euroopa Liidu osa.
Euroopa Komisjon
Euroopa Komisjon juhib ELi igapäevast tööd ja koostab seadusi nagu valitsus. Komisjoni kirjutatud seadusi arutavad ja muudavad Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu.
Komisjonil on üks president ja 27 volinikku, kelle valib Euroopa Ülemkogu. Komisjoni presidendi nimetab Euroopa Ülemkogu Euroopa Parlamendi nõusolekul.
Komisjon tegutseb nagu valitsuskabinet. Igas liikmesriigis on üks volinik, kuid volinikud on kohustatud esindama pigem ELi kui terviku kui oma koduriigi huve.
Euroopa Parlament
Vt ka: Euroopa Liidu eelarve
Euroopa Parlamendis on kokku 785 liiget (Euroopa Parlamendi liikmed). Nad valitakse oma riigis iga viie aasta tagant Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike poolt. Parlament võib kavandatavaid õigusakte heaks kiita, tagasi lükata või muuta. Samuti võib ta vallandada Euroopa Komisjoni. Sellisel juhul peaks kogu komisjon oma töökohast loobuma.
Euroopa Liidu poliitiline süsteem. Liidul on seitse organit (sinisega).
Parlament on ainus otse valitud organ
Poliitika
ELis on palju arutelusid selle üle, kuidas EL peaks tulevikus arenema ja muutuma.
Euroopa riikide ühinemise peamised põhjused on poliitilised ja majanduslikud:
- Vajadus vältida uut Euroopa sõda pärast Esimest ja Teist maailmasõda.
- Euroopa Nõukogu on kinnitanud vajadust austada inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid ja demokraatiat.
- Vajadus ühise majanduspiirkonna järele.
Liikmesriigid
1951. aastal moodustasid kuus riiki Euroopa Söe- ja Teraseühenduse, mis on praeguse ELi põhiversioon. Seejärel läksid need kuus riiki edasi ja moodustasid 1957. aastal Euroopa Majandusühenduse ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse. Ühendkuningriik ja teised otsustasid mitte ühineda, ja kui Ühendkuningriik muutis oma meelt, takistas Prantsusmaa president Charles de Gaulle liitumist. Kui ta ei olnud enam president, hakkasid Ühendkuningriik ja teisedki ühinema. Praegu on 27 liiget, kuid kõik ei pea heaks ideed, et liituma peaks rohkem liikmeid.
| Asutajad 1957. aastal
Liitus 1973. aastal Liitunud 1981. aastal Vasakule 1985. aastal Liitunud 1986. aastal | Liitunud 1995. aastal Liitunud 2004. aastal Liitunud 2007. aastal Liitunud 2013. aastal
Vasakule jäänud 2020. aastal |
.svg.png){kind=small}
- ↑ Ida-Saksamaa ja Lääne-Saksamaa said 1990. aastal üheks riigiks. Sellest ajast alates on kogu Saksamaa ELi liikmesriik.
- ↑ Gröönimaa liideti Taani osaks, kuid talle anti seejärel teatav võim, et ise valitseda. Selle volitusega otsustas ta lahkuda EMÜ-st.
- ↑ Kuigi Põhja-Küpros on ametlikult Küprose (ja ELi) osa, ei ole see tegelikult Küprose valitsuse kontrolli all ja tema passe ei aktsepteeri ELi liikmed.
Serbia, Montenegro, Makedoonia Vabariik, Türgi ja Island on "kandidaatriigid"; nende liikmeks saamist kaalutakse. Eeldatavasti järgnevad Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo.
Kuna aga Türgis on viimasel ajal toimunud palju poliitilisi probleeme, eriti seoses president Erdogani poolt kümnete tuhandete poliitiliste rivaalide arreteerimisega pärast ebaõnnestunud riigipöördekatset 15. juulil 2016, on ebatõenäoline, et ta saaks lähiajal ELi liikmeks, sest ELi liikmed usuvad, et praegune Türgi valitsus ei austa inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid ega demokraatiat.
Euroopa Liidu liikmesriigid, mis on esile tõstetud helepruuni värviga.
Moto
Euroopa Liidu moto on "Ühinenud mitmekesisuses" (või lihtsas inglise keeles "United in diversity" ehk koos paljude inimtüüpidega).
Moto teistes keeltes:
|
Brexit
23. juunil 2016 toimus Ühendkuningriigis rahvahääletus selle üle, kas jääda või lahkuda EList. Enamik [52% ja 48%] pooldas lahkumist. Suurbritannia lahkumine EList on üldtuntud kui Brexit.
Ühendkuningriigi valitsus käivitas 29. märtsil 2017 Euroopa Liidu lepingu (Lissaboni lepingu) artikli 50. Sellega algasid läbirääkimised ELi kaasliikmetega väljumise tingimuste üle. Nende läbirääkimiste ajakava on kaks aastat, mis tähendas, et Ühendkuningriik jääb ELi liikmeks vähemalt 2019. aasta märtsini. Hiljem pikendati seda tähtaega aga Briti valitsuse taotlusel 31. oktoobrini 2019. Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust 31. jaanuaril 2020 kell 23:00 Greenwichi aja järgi.
Seotud leheküljed
- Euroopa Liidu kodakondsus
- Mitmekeelsus
- Brexit
Küsimused ja vastused
K: Mis on Euroopa Liit?
V: Euroopa Liit (EL) on 27 Euroopa liikmesriigi konföderatsioon, mis loodi Maastrichti lepinguga aastatel 1992-1993. See on loonud ühise majanduspiirkonna, mille üleeuroopalised seadused võimaldavad ELi riikide kodanikel liikuda ja kaubelda teistes ELi riikides peaaegu samamoodi nagu oma riigis.
K: Millal loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ)?
V: EMÜ loodi 1957. aastal Rooma lepingutega.
K: Mis on Lissaboni leping?
V: Lissaboni leping on kõige uuem leping, mis ütleb, kuidas Euroopa Liitu juhitakse. Kõik liikmesriigid kirjutasid alla, et nad kõik nõustuvad sellega, mida selles öeldakse, ning selles on sätestatud, milliseid ülesandeid ("volitusi") peaks täitma liit ja milliseid üksikud liikmed.
K: Kust tuleb nimi "Euroopa"?
V: Nimi "Euroopa" tuleneb ladinakeelsest sõnast Europa, mis tuleneb kreeka keelest ֵὐסנח, sõnadest וὐסע eurys "lai" ja ὤר ops "nägu".
K: Millised on ELi liikmelisuse eesmärgid?
V: ELi liikmelisuse mõned eesmärgid hõlmavad selle liikmesriikide lähendamist, austades inimõigusi ja demokraatiat, ühiste eeskirjade kehtestamist liikmete vahelise õiglase kaubanduse kohta, ühiste kokkulepete sõlmimist õiguskaitse kohta, ühist passistiili ja ühise valuuta (euro) kasutamist.
K: Kas inimesed peavad ELi riikide vahel reisides esitama passi?
V: Enamik liikmeid lubab inimestel reisida ühest riigist teise ilma passi esitamata.
K: Kuidas otsustavad liikmed, kuidas liit peaks tegutsema?
V: Liikmed otsustavad, kuidas liit peaks tegutsema, hääletades ettepanekute poolt või vastu.
