Slovakkia

Ajalugu

Keldid hakkasid asustama alates 450. aastast eKr. Biatec-nimelised mündid kujutavad endast esimest kirjakasutust Slovakkias. Aastatuhandete vahetusel hakkasid piirkonda vallutama paljud erinevad germaani hõimud, nagu kvadid ja markomannid. Rooma impeerium rajas Doonau jõe äärde mitmeid eelposte. Nad võitlesid isegi germaani hõimude vastu, kusjuures kõige põhjapoolsem kohalolek oli Trenčínis (Laugaritio) markomannide sõdade ajal.

Suur-Morava oli algul pidevas tülis Ida-Frangiaga ja 10. sajandi alguses Aasiast saabunud magyaridega. Magyarid vallutasid 906. aastal Suur-Morava ja rajasid Ungari vürstiriigi, mille tulemusena loodi hiljem 1000. aastal Ungari Kuningriik. Slovakid elasid jätkuvalt põhjas, samas kui enamik ungarlasi asus lõunas.

Mongolite sissetungid 1241. aastal tõid kaasa tohutu rahvastikukaotuse. Ungari kuningad hakkasid kutsuma teisi asunikke, näiteks sakslasi 13. sajandil, ja kuningriiki hakkasid saabuma paljud teised, 14. sajandil vlaakid Rumeeniast ja juudid.

16. sajandil okupeeris Osmanite impeerium kuningriigi lõunaosa, sealhulgas kaks tähtsamat linna, Buda (pealinn) ja Székesfehérvár (kroonimispealinn). Paljud Ungari aadlikud kolisid Slovakkiasse ja kuningas kolis Bratislavasse (sel ajal Pressburg, Pozsony). Osmanite vastu peetud sõjad ja Habsburgide vastane ülestõus põhjustasid palju hävingut. Pärast seda, kui osmanid hakkasid Ungarist tagasi tõmbuma, oli Bratislava jätkuvalt pealinn kuni 1848. aastani, mil see viidi tagasi Budapesti.

Austria-Ungari topeltmonarhia loomine võimaldas Ungari valitsusel algatada poliitika, millega suruti maha muude keelte kui ungari keele õpetamine riigikoolides. Samuti takistati muude keelte kui ungari keele ametlikku kasutamist. Sel ajal tekkis slovakide seas rahvuslik liikumine. Osa sellest liikumisest ühendas jõud Tšehhi rahvusliku liikumise osaga. Esimese maailmasõja ajal veenis see liikumine tulevasi võitjariike, et nad tunnustaksid pärast sõda uut Tšehhoslovakkia riiki.

Tänase Slovakkia territoorium oli Tšehhoslovakkia osa aastatel 1918-1938 ja 1945-1989. Tšehhoslovakkia oli üks riikidest, mis tekkis pärast Austria-Ungari lagunemist Esimese maailmasõja lõpus 1918. aastal. Tšehhoslovakkia lagunes 1939. aastal, kui Slovakkia kuulutas Hitleri mõjul ja survel oma iseseisvuse välja ja sai iseseisvaks riigiks. Riik eksisteeris ka Teise maailmasõja ajal. See oli üheparteiline totalitaarne riik, mis oli natsi-Saksamaa nukuliitlane. Selle režiimi ajal võitles riik sõjas natsi-Saksamaa poolel ja küüditas holokausti raames umbes 70 000 oma juudi kodanikku natside hävituslaagritesse.

Tšehhoslovakkia territoorium vabastati Nõukogude Liidu poolt Teise maailmasõja lõpus 1945. aastal. Pärast vabastamist taasühendati Tšehhoslovakkia ja see eksisteeris lühikest aega demokraatliku riigina. Kommunistlik partei sooritas 1948. aastal edukalt riigipöörde ja valitses Tšehhoslovakkiat totalitaarse üheparteiriigina, mis oli Nõukogude Liidu satelliit. 1989. aastal kukutati kommunistliku partei üheparteivalitsus sametrevolutsiooni käigus, mis oli kodanike poolt tänavatel korraldatud suurte ja rahumeelsete meeleavalduste seeria.

Tšehhoslovakia sai taas demokraatlikuks riigiks. Siiski jagunes see 1. jaanuaril 1993 kaheks iseseisvaks riigiks (Slovakkia ja Tšehhi Vabariik), mida hakati nimetama sametiseks lahutuseks. Alates 1. maist 2004 on Slovakkia Euroopa Liidu liige.

Geograafia

Slovakkia on sisemaa. See on tuntud eelkõige oma mägisuse poolest, kusjuures põhjas asuvad Karpaadid ja lõunas peamiselt erinevad madalikud. Kõrgeim mäestik on Tatra mäed, mille kõrgeim tipp on Gerlachovi tipp (slovaki keeles Gerlachovský štít; 2654 m). Suuremad Slovakkia jõed peale Doonau on Váh ja Hron.

Slovakkia kliima on madalatel kõrgustel niiske kontinentaalne (Dfb Koeppeni kliimaklassifikatsiooni järgi), sooja suve ja pilvise, külma ja niiske talvega. Suurtel kõrgustel on see subarktiline ja alpine.

Slovaia reljeef

Demograafia

Slovakkias elab umbes 5,5 miljonit inimest. Enamik inimesi on slovakid (86%), kuid Slovakkia lõunapoolsetes piirkondades elavad ungarlased (10%), mõnedes omavalitsustes on isegi ungari enamus (näiteks Komárno või Dunajská Streda), kirdeosas räägitakse ruteenikeelt või ukraina keelt. Vähemuses olev romi elanikkond räägib romi keele variante ja on hajutatud peamiselt idaosas.

Slovakkia põhiseadus tagab usuvabaduse. Enamik slovakke on roomakatoliiklased (69%), järgnevad ateistid (13%). Teised usundid on luterlus, kreeka õigeusk ja kalvinism. Slovakkias on umbes 5000 moslemit ja 2000 juuti.

Hlavná ulica (peatänav) Košices

Transport

• Raudtee: Slovakkias on 3662 km raudteed, millest 3512 km on standardse rööpmelaiusega. Raudteevõrk on praegu moderniseerimisel.
• Tee: Teed: Slovakkias on 42 993 km maanteid, millest 316 km on kiirteed (2003). Kiirteede võrk on praegu ehitamisel.
• Õhk: Slovakkias on 6 rahvusvahelist lennujaama, millest kõige tähtsamad asuvad Bratislavas ja Košices, teised on Sliači, Popradi, Žilina ja Piešťany lähedal.
• Mereväelane: Slovakkial puudub otsene juurdepääs merele. Kõige olulisem veetee on Doonau, mille sadamad asuvad Bratislavas ja Komárnos. Doonau ja Reini-Main-Doonau kanal ühendavad Slovakkiat Põhjamere ja Mustaga.

Haldusosakond

Slovakkias on praegu 8 piirkonda:

1. Bratislava piirkond (Bratislavský kraj) (pealinn Bratislava)
2. Trnava piirkond (Trnavský kraj) (pealinn Trnava)
3. Trenčíni piirkond (Trenčiansky kraj) (pealinn Trenčín)
4. Nitra piirkond (Nitriansky kraj) (pealinn Nitra)
5. Žilina piirkond (Žilinský kraj) (pealinn Žilina)
6. Banská Bystrica piirkond (Banskobystrický kraj) (pealinn Banská Bystrica)
7. Prešovi piirkond (Prešovský kraj) (pealinn Prešov)
8. Košice piirkond (Košický kraj) (pealinn Košice)

Need jagunevad omakorda mitmeks piirkonnaks. Praegu on Slovakkias 79 ringkonda.

Slovakkia piirkonnad

Seotud leheküljed

• Slovakkia jõgede loetelu
• Slovakkia olümpiamängudel
• Slovakkia jalgpallikoondis
• Slovakkia meeste jäähokikoondis