Slovakkia (slovaki keeles Slovensko) (ametlik nimi Slovaki Vabariik, Slovenská republika) on riik, millel puudub juurdepääs ookeanile Kesk-Euroopas. Piirneb edelas Austria, lõunas Ungari, idas Ukraina, põhjas Poola ja loodes Tšehhi Vabariigiga. Selle pealinn on Bratislava, mis on maailma ainus pealinn, mis piirneb kahe teise riigiga. Teised peamised linnad on Košice, Banská Bystrica, Žilina, Trenčín, Nitra, Prešov, Bardejov ja Trnava. Slovakkia on Euroopa Liidu liige alates 2004. aastast ja selle ametlik valuuta on euro.

Geograafia ja loodus

Slovakkia pindala on umbes 49 035 km². Riik paikneb peamiselt Karpaatide keskosas — lääneosas asuvad Malé Karpaty (Väikesed Karpaadid), kesk- ja idaosas kõrguvad Nízke Tatry (Madalamad Tatrad) ning Vysoké Tatry (Kõrged Tatrad), mille hulgas asub ka riigi kõrgeim tipp Gerlachovský štít (ligikaudu 2655 m). Suuremad jõed on Doonau ehk Duna (Danube), mis voolab Bratislava kaudu, ning Váh, mis on pikkuse poolest riigi suurim jõgi.

Kliima

Ilm on enamasti parasvöötmeline mandriline: madalikel aladel on soojad suved ja külmad talved, mäestikus on ilm oluliselt jahedam ja talvised tingimused püsivad kauem. Mägedes on suusakuurordid ja talisport populaarne.

Ajalugu lühidalt

Kaasaegne Slovakkia tekkis rahumeelselt 1. jaanuaril 1993, kui lagunes Tšehhoslovakkia. Enne seda oli ala osa erinevatest keskaegsetest ja varauusaegsetest riikidest, mitmesajandiline saksa ja ungari mõju on jätnud tugeva jälje arhitektuuri ja kultuuri. Pärast iseseisvumist liitus Slovakkia 2004. aastal NATO ja Euroopa Liiduga; 2007. aastal liitus Schengeni ruumiga ning euro kasutusele võeti 2009. aastal.

Riigikorraldus ja majandus

  • Poliitiline korraldus: Slovakkia on parlamendivabariik — riigipea on president ja valitsust juhib peaminister. Seadusandlik kogu on ühekojaline Riiginõukogu (Národná rada).
  • Majandus: olulised majandusharud on autotööstus (suured autotehased ja komponentide tootjad), masinatööstus, elektroonika, keemia- ja toidutööstus ning teenindussektor. Turism on tähtis tuluallikas — eriti mägisele loodusele ja spaadele suunatud külastused.
  • Rahvusvaheline majanduspositsioon: liitumine EL-i ja euro kasutuselevõtt on soodustanud kaubandust ja investeeringuid.

Rahvastik, keel ja kultuur

Elanike arv on ligikaudu 5,4 miljonit (hinnanguliselt 2023). Rohkemuse moodustavad slovakid; tähtsamad vähemusrühmad on ungarlased, romad ja kesk- ning ida-Slovakkia etnilised rühmad nagu ruskiinid. Ametlik keel on slovaki. Kohalikud traditsioonid, rahvapärane muusika, rahvariided ja puidust arhitektuur on olulised kultuuriväärtused.

Turism ja vaatamisväärsused

  • Kõrged Tatrad — looduskaitsealad, matkarajad ja suusakeskused.
  • Bratislava vanalinn ja loss — ajalooline linnapilt ning Doonau kaldal paiknev kultuurikeskus.
  • Spiši kindlus (Spišský hrad), Banská Štiavnica, Levoča ja Vlkolínec — mitmed kohad on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja.
  • Luusad koopad ja Slovenský raj (Slovaki paradiis) — matkamiseks sobivad kuristikud, vesiputouksed ja loodusrajad.

Transport ja ühendused

Hea maantee- ja raudteevõrk ühendab suuremaid linnu; Doonau sadamad tagavad laevaliikluse Balkani ja Põhjamere suunas. Peamised lennujaamad asuvad Bratislavas ja Košices; mitmed rahvusvahelised lennud opereerivad ka lähiriikide suurtest linnadest.

Looduskaitse ja rahvuspargid

Slovakkias on mitmeid rahvusparke, nt Tatra rahvuspark (TANAP), Slovenský raj ja Nízke Tatry, mille eesmärk on kaitsta haruldast taimestikku ja loomastikku ning säilitada mägimaastike ökoloogilist tasakaalu.

See ülevaade annab põhiteadmised Slovakkiast — geograafiast, ajaloost, kultuurist ja majandusest —, aga riik pakub huvilisele palju detailsemaid erialaseid ja reisielamusi puudutavaid teemasid.