Doonau (Danube) — Euroopa teine pikim jõgi, kulgeb 10 riigi kaudu

Doonau (Danube) — 2860 km, Euroopa teine pikim jõgi, voolab läbi 10 riiki kuni Musta mereni. Avastage Doonau ajalugu, tähtsad linnad (Viin, Budapest, Belgrad) ja delta.

Doonau (ladinakeelne nimi Hister) on Euroopa teine pikim jõgi (Volga on pikim). See on Euroopa Liidu pikim jõgi.

Jõe pikkus on 2860 km. Brigach ja Breg ühinevad Donaueschingenis (Musta metsa lähedal), et "moodustada" Doonau. Doonau voolab läbi või moodustab osa 10 riigi piirist: Saksamaa, Austria, Slovakkia, Ungari, Horvaatia, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ja Ukraina. Jõgi suubub Musta merre Doonau delta kaudu.

Suuremad linnad on Ulm, Regensburg Saksamaal; Linz, Viin Austrias; Bratislava Slovakkias, Budapest Ungaris; Vukovar Horvaatias; NoviSad ja Belgrad Serbias.

Doonau on nimetatud paljudes teistes keeltes: Esperanto Danubo, bulgaaria Дунав (Dunav), saksa ja plattdüütši Donau, kreeka Dounavis, vanakreeka Ister, ungari Duna, türgi Tuna, ladina Danuvius või Danubius, rumeenia Dunăre, horvaadi Dunav, serbia Дунав, slovaki Dunaj, ukraina Dunay.

Doonau on oluline veetee. Ookeanilaevad võivad sõita kuni Brăilani Rumeenias. Jõelaevad võivad sõita Kehlheimi Baierimaal. Väiksemad laevad võivad sõita Ulmini.

Doonaul on ehitatud kolm kunstlikku veeteed:

Lisainfo voolu ja lisajõgede kohta

Doonau voolab lääne-kagusuunas ja selle valglaskond katab suurt osa Kesk- ja Ida-Euroopast – ligikaudu umbes 800 000 km². Jõkke suubub palju suuremaid lisajõgesid, mis annavad olulise panuse vooluhulka ja maismaa äravoolule. Mõned tuntumad lisajõed on:

• Inn (liitub Doonauga Passaus, Saksamaal)
• Drava (läbib Austriat, Sloveeniat, Horvaatiat)
• Tisza (suur lisajõgi Ida-Euroopas)
• Sava (liitub Doonauga Belgradi piirkonnas)
• Morava, Isar ja teised väiksemad harujõed

Doonau delta ja loodus

Doonau delta Rumeenias on üks suurimaid ja bioloogiliselt mitmekesisemaid deltasid Euroopas. Delta on osaliselt looduse ja osaliselt inimtegevuse kujundatud maastik, kus leidub rohkesti rändlinde, kalaelu ja märgalasid. Suur osa Doonau deltatest on kaitse all ning see on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimekirja (osaliselt), olles tähtis elupaik paljudele liikidele.

Majanduslik ja transpordi tähtsus

Doonau on oluline transpordikoridor: selle kaudu viiakse kaubavedu Kesk-Euroopast Musta merre ja tagasi. Jõel toimuvad intensiivsed reiside jaubareisid (river cruises), kaubalaevandus ning kohalik kalandus. Mitmed sadamad (nt Brăila, Galați Rumeenias) on tähtsad kaubanduskeskused. Jõel on ehitatud sadamaid, ankrulaid ja sadamataristut, mis toetavad tööstust ja logistikat.

Hüdroenergeetika ja õiguslik koostöö

Doonau kallastel on mitu hüdroelektrijaama ja hüdroprojekti, millest tuntumad on Iron Gates tammid Serbia ja Rumeenia piirialal. Teised suured projektid, näiteks Gabčíkovo–Nagymaros, on ajalooliselt olnud ka poliitiliselt vastuolulised ja tekitanud keskkonnaalaseid arutelusid. Jõge reguleeritakse osaliselt tammide, kanalite ja laevateede abil, et tagada navigeeritavus ja energia tootmine.

Rahvusvaheline koostöö Doonau kaitseks ja haldamiseks toimub mitmete organisatsioonide kaudu, näiteks International Commission for the Protection of the Danube River (ICPDR), mis koordineerib reovee-, veekaitse- ja äärmuslike ilmastikuolukordadega seotud tegevusi Doonau jõevalglaskonnas.

Keskkonnaprobleemid ja kaitse

Nagu paljudel suurtel jõgedel, on Doonaul keskkonnaprobleeme: tööstus- ja põllumajandusreostus, häiringud elupaikadele, invasiivsed liigid ning kliimamuutuse mõjud (muutused vooluhulgades, sagedasemad üleujutused või põuaperioodid). Samas toimuvad ka taastamis- ja kaitseprojektid, mis püüavad parandada vee kvaliteeti, taastada märgalaalaid ja säilitada elurikkust.

Tehisveeteed Doonau seoses

Lisaks looduslikule voolule on Doonaugga seotud mitu olulist inimtekkelise laevatatava veeteega, mis parandavad ühendust teiste veekogudega ja lühendavad mereteid:

• Main–Doonau kanal (Main–Donau–Kanal) – ühendab Doonaud ja Reini kaudu Põhjamerega ning loob kontinentaalse vesilüli Saksamaal.
• Doonau–Musta mere kanal (rom. Canalul Dunăre–Marea Neagră) – Rumeenias ehitatud kanal, mis lühendab ja lihtsustab ligipääsu Mustale merele, vältides mõningaid deltaosade keerukaid lõike.
• Sulina kanal – üks Doonau delta kunstlikult süvendatud harusid, mida hoitakse avatud laevanduseks ja mis juhib osa väljuvast veest Sulina suudme kaudu Musta merre.

Kultuur ja ajalugu

Doonau on sajandeid olnud kultuuriliselt ja ajalooliselt tähtis: selle kallastel on mitmeid arheoloogilisi paiku, ajaloolisi linnu ja kaitsestruktuure ning see on esinenud paljudes kunstiteostes, lauludes ja kirjanduses. Jõgi on olnud piiriks, kaubateeks ja ka inspiratsiooniallikaks paljudele rahvastele, kes on selle kallastel elanud.

Doonaul on seega kompleksne roll Euroopas: ta on looduslik jõgi, rahvusvaheline veetee, majanduslik ressursi allikas ning ökoloogilise mitmekesisuse ja kultuuripärandi kandja. Jõe jätkusuutlik korraldus nõuab riikidevahelist koostööd, keskkonnakaitset ja hoolikat planeerimist.

Küsimused ja vastused

K: Milline on Euroopa suuruselt teine pikim jõgi?

K: Kui pikk on Doonau jõgi?

K: Kus algab ja kus lõpeb Doonau?

K: Milliseid riike läbib Doonau või moodustab osa nende piirist?

K: Millised suuremad linnad asuvad selle kallastel?

K: Kas sinna on ehitatud kunstlikke veeteid?

Otsing