Pakistan: demograafia, rahvastiku struktuur ja linnastumise trendid

Pakistani demograafia uurib rahvastiku suurust, koosseisu ja muutusi. Hinnanguliselt oli Pakistani rahvaarv 2008. aasta keskel veidi üle 170 miljoni inimese; 2007. aasta juuli seisuga hinnati seda umbes 169,3 miljonile. Pikk periood kõrgest loomulikust juurdekasvust ning sisseränne on toonud kaasa märgatava elanikkonna kasvu: 20. sajandi teisel poolel ja 21. sajandi algusaastatel kiirenes sündimus ja vähenes suremus, mistõttu elanike arv kasvas kiiresti. Varem oli riigi rahvaarvu kasvutempo üsna kõrge, mis koos sotsiaalsete muutustega on soodustanud kiiret linnastumist ja megalinnade tekkimist. Aastatel 1990–2003 säilitas Pakistan oma ajaloolise liidripositsiooni Lõuna-Aasia üks enim linnastunud riikidest, kus linnaelanikud moodustasid umbkaudu kolmandiku ehk umbes 34% elanikkonnast.

Uuendatud rahvalisund ja kasvutrendid

Algselt planeeritud 2008. aasta rahvaloendus viibis ning järgnevalt toimus riigis põhjalikum loendus 2017. aastal, mille ametlik tulemus näitas oluliselt suuremat rahvaarvu kui 2000ndate alguse hinnangud. See kinnitas, et Pakistan on jätkuvalt kiiresti kasvava rahvaarvuga riik. Riigi püsivaks iseloomulikuks tunnuseks on suur osa noorest elanikkonnast ning suhteliselt kõrge sündimus võrreldes mitmete lääneriikidega, kuigi sündimus on viimastel aastakümnetel vaikselt alanud.

Vanuse- ja sooline struktuur

• Noor elanikkond: Pakistanil on võrreldes paljude arenenud riikidega oluliselt madalam mediaaniga — suur osa elanikkonnast on alla 30 aasta vanused, mis tähendab nii töö- ja haridusvajaduste kui ka potentsiaalse demograafilise dividendi väljakutseid.
• Sugupoolte jaotumine: sooline jaotus on üldjuhul tasakaalus, kuigi eri piirkondades ja vanusegruppides võivad esineda kõikumised, mõjutades tööjõudu ja perestruktuure.
• Perekonna suurus ja fertiilsus: keskmine sünnituse arv ühe naise kohta on viimastel aastakümnetel vähenenud, kuid jääb mitteametlike andmete kohaselt endiselt kõrgeks võrreldes regionalsete naabritega.

Etniline mitmekesisus, keeled ja usk

• Etnilised rühmad: Pakistan on mitmerahvuseline riik. Suurimaid etnilisi gruppe on punžablased, paštunid, sindhid, saraikid, muhajirid (siirdunud Hindustani päritolu) ja beluutsid, aga ka paljud vähemused ning põlisrahvad mägises põhjaosas.
• Keeled: ametlikult on Urdu riigi ühtlustav keel ja inglise laialdaselt kasutatav ametiasutustes; kodustena räägitakse mitut piirkondlikku keelt — pendžabi, paštot, sindhi, saraiki, beluhti jmt.
• Usk: enamik elanikest on moslemid, moodustades suure enamuse; usulised vähemused (kristlased, hindud, sikhid jt) eksisteerivad eriti linnapiirkondades ja teatud provintsides.

Pagulased ja ränne

Pakistanis elab ajalooliselt suur hulk pagulasi, eelkõige Afganistanist pärit inimesi, kelle saabumine toimus peamiselt 1980ndatest alates. Pagulaste olemasolu mõjutab nii teenuseid kui ka tööturgu ja sotsiaalset infrastruktuuri piirkondades, kus nad on koondunud. Lisaks välisrändele on oluline ka sise- ehk regionaalne migratsioon — maal elavad pered liiguvad tööhõive ja parema elatustaseme otsinguil linnadesse.

Linnastumine ja suurlinnad

Linnastumine on üks Pakistanit iseloomustavatest protsessidest: üha rohkem inimesi kolib linnadesse töö, hariduse ja teenuste ligipääsu tõttu. Suurimad linnad on Karachi, Lahore, Faisalabad, Rawalpindi/Islamabad, Peshawar, Multan ja Gujranwala. Mõned neist kasvavad megalinnadena, mis tekitab nii majanduslikke võimalusi kui ka suuri planeerimis- ja teenusepakkumise väljakutseid.

• Elamupiirkonnad ja informaalne asustus: kiire linnastumine on tekitanud suures ulatuses informaalset asustust (nn katchi abadis), kus puuduvad sageli korralik veevarustus, kanalisatsioon ja muud põhilised teenused.
• Infrastruktuuri koormus: transpordi-, tervishoiu- ja haridussüsteemid on paljudes piirkondades ülekoormatud; see nõuab investeeringuid nii kohaliku kui riikliku taseme planeerimisse.

Sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed

• Tööjõuturg: noor elanikkond võib olla majanduskasvu allikas, kui suudetakse luua töökohti ja parandada oskusi; vastasel juhul võib suurel esmase tööotsijate arvul tekkida tööpuudus ja sotsiaalsed pinged.
• Haridus ja tervishoid: nõudlus hariduse ja tervishoiu järele kasvab. Kvaliteetse hariduse ja tervishoiu kättesaadavus on võtmeküsimused inimkapitali arendamisel.
• Urbaniseerumise negatiivsed kõrvalmõjud: linnade laienemine võib suurendada saastet, eluaseme ebakvaliteeti ja ebavõrdsust, kui planeerimine ja teenuste pakkumine ei järgi elanikkonna kasvu.

Poliitika ja tulevikusuundumused

Valitsus ja mitmed organisatsioonid on tunnistanud demograafiliste väljakutsete olulisust ning töötanud erinevate poliitikate ja programmide kallal, sealhulgas pereplaneerimine, tervishoiu parandamine, hariduse kättesaadavuse laiendamine ja linnaplaneerimise algatused. Rahvastiku struktuuri muutused (nt noore tööealise elanikkonna kasv) pakuvad võimalusi majandusarenguks, kuid selleks on vaja sihipärast investeerimist inimkapitali ja töökohtade loomist.

Pakistan jääb demograafiliselt dünaamiliseks ja mitmekülgseks riigiks, kus rahvastiku suurus, nooruse osakaal ja kiire linnastumine kujundavad tugevalt nii sisepoliitikat kui ka majanduslikku arengut.

Küsimused ja vastused

K: Kui suur on Pakistani hinnanguline rahvaarv 2008. aasta keskel?

K: Kui suur oli Pakistani hinnanguline rahvaarv 2007. aasta juulis?

K: Kui palju kasvas Pakistani linnarahvastik aastatel 1951-1998?

K: Milline on Pakistani eeldatav rahvaarv järgmisel kümnendil?

K: Mis on põhjustanud kiire linnastumise ja megalinnade tekkimise Pakistanis?

K: Kui suure osa Pakistani elanikkonnast moodustavad linnaelanikud?

K: Millal toimub Pakistani järgmine rahvaloendus?

Otsing