Lahore — Pakistan: Pandžabi pealinn ja Aedade linn

Lahore (urdu keeles لاہور) on Pakistani suuruselt teine linn ja üks riigi ajaloolisi keskusi. See on Pandžabi provintsi pealinn ning tuntud ka kui "aedade linn" tänu arvukatele parkidele ja haljasaladele. Lahore paistab silma rikkaliku kultuuri, elava tänavaelu ja aktiivse kunstielu poolest. Linn on Pakistani kultuurisüda ja seal asub oluline urdu-keelne filmitööstus Lollywood. Lahore paikneb ligikaudu 60 km (35 mi) läänes Amritsarist, Indiast, ning kliimalt on piirkond poolkuiv – BSh Koeppeni kliimaklassifikatsioonis, talved on jahedamad ja niiskemad, suved kuumad ja kuivemad.

Lahore ajalugu ulatub mitu sajandit tagasi. Linn oli tähtis kultuuri- ja võimu keskus Mogulite impeeriumi ajal, mis on jätnud maastikule muljetavaldavad arhitektuurilised mälestised. Hiljem kuulus Lahore Sikhiriigile ja seejärel Briti India koloniaalvõimule, kuni 1947. aasta poliitiliste muutuste ja India ja Pakistan vahelise eraldumisega sai linnast üks uue riigi olulisemaid linnu. Ajaloolised käänud, fortid ja muuseumid peegeldavad seda kihilist minevikku.

Peamised vaatamisväärsused ja mälestised hõlmavad näiteks:

  • Lahore Fort (Shahi Qila) – suur ja ajalooline fort, kus on mitmeid paleesid, väravaid ja kunstipäraseid detaile.
  • Badshahi mošee – üks suurimaid moguliajast pärit mošeesid, tuntud oma monumentaalsuse ja dekoratiivsete kujunduste poolest.
  • Shalimar aiad – ajaloolised terrass- ja dekoratiivaiad, mis kujutavad mogulite aedade traditsiooni.
  • Wagah värav – asub India piiri lähedal; seal toimub igapäevane lipu langetamise ja piduliku kerge paraadi tseremoonia.
  • Mitmed muuseumid, kunstigaleriid ja religioossed paigad, mis annavad ülevaate linna mitmekesisusest.

Kultuuriliselt on Lahore oluline kirjanduse, muusika, teatri ja kunsti keskus. Linnas kõlavad nii urdu kui pandžabi keeles teatrietendused ja luuleõhtud ning traditsioonilise ja kaasaegse muusika kontserdid. Lahori köök on kuulus oma rikkalike ja vürtsikate roogade poolest: katkevahemikus leidub nii tänavatoitu (näiteks hakka, nihari, halwa puri) kui ka pidulikke einetusi. Traditsiooniline õhtukohvikukultuur ja tee- ning söögikohad on lahutamatu osa linnamelust.

Lahore on tähtis haridus- ja teaduskeskus: siin asuvad vanad ja mainekad kõrgkoolid ning ülikoolid, mis meelitavad tudengeid üle kogu riigi. Samuti on linn oluline tööstus- ja kaubanduskeskus — tekstiili-, trüki- ja meediaettevõtted ning teenindussektor annavad märkimisväärse panuse kohalikku majandusse.

Elu Lahore’is on segu traditsioonilisest ja moodsast: vanalinnas leidub tihedat käsitöö- ja turuaktiivsust, samal ajal kerkivad eeslinnadesse modernsed kaubanduskeskused ja infrastruktuuriprojektid. Linnas toimuvad aastaringi mitmed pidustused ja religioossed tähtpäevad; ajalooliselt on suur ja värvikas Basant-festival (lohisõlmede ja vabalt lendavate tuuleloftide päev), kuid selle läbiviimine on viimastel aastatel olnud piirangute tõttu juriidiliselt ja ohutusega seotud küsimusi.

Taristu osas teenindab linna Allama Iqbal International Airport ning Lahore on oluline raudtee- ja maanteesõlmpunkt. Viimastel aastatel on rakendatud ka linnasisest ühistransporti ja metroolahendusi, et vähendada liikluskoormust ja parandada ühendusi linna erinevate osade vahel.

Tuntud kui "aedade linn", pakub Lahore rohkelt avalikke parke ja haljasalasid, kus residentidel ja külastajatel on võimalik puhata ja kultuurisündmuseid nautida. Kombinatsioon ajaloost, arhitektuurist, toidukultuurist ja kaasaegsest linnamelust teeb Lahorest ühe Pakistan'i kõige hingestatud ja külalislahkemast linnast.

Quaid-e-Azami raamatukogu Lawrence'i aias, The Mall, LahoreZoom
Quaid-e-Azami raamatukogu Lawrence'i aias, The Mall, Lahore

Origins

Legendi kohaselt asutas linna tuhandeid aastaid tagasi Lava või Lav, jumaluse Rama (Ramayana kangelane) poeg. Selle esialgne nimi oli kas "Lav-garh" (Lav/Lava kindlus) või "Lavapuri" (Lava/Lava koht), mis hiljem muudeti "Lavhuriks" või "Lahoriks" ja seejärel "Lahore'iks".

Ajaloolaste ja arheoloogide sõnul oli Lahore mitme hinduistliku dünastia pealinn alates umbes 300-250 eKr. Tõenäoliselt oli esimene neist dünastiatest Gujari hõimu Loh (või Lav) dünastia. Mõned inimesed usuvad ka, et see linn on sama, mida Ptolemaios mainib oma Geographias.

Vana "müüridega ümbritsetud linn" oli vana, päris Lahore, mis hiljem laienes eri suundades. Delhi sultanaadi kuningad ja seejärel muhameedlased tegid seal üsna palju tööd. Enamik linna uuematest piirkondadest ja eeslinnadest pärineb hilisemast Briti Raj'ist aastatel 1849-1947.

Ajalooline tähtsus

Lahore on ajalooliselt oluline koht Lõuna-Aasia subkontinendil. Mogulite impeeriumi ajal ehitatud kuulsate ehitiste hulka kuuluvad Badshahi mošee, Lahore'i kindlus ja Shalimari aiad. See oli 19. sajandi alguses Sikhide impeeriumi pealinn. Paljusid linna vanu esemeid ja ajaloolisi aardeid aegade jooksul saab näha kuulsas Lahore'i muuseumis, mis ehitati hiljem, 19. sajandil Briti India valitsemise ajal.

Lahore on oluline ka seetõttu, et ta oli hiljem Pakistani liikumise keskus, ning siin võttis Üle-India Moslemiliidu töökomitee vastu kuulsa 1940. aasta Lahore resolutsiooni, mis viis lõpuks 1947. aastal iseseisva Pakistani riigi loomisele. Selle sündmuse mälestuseks on Iqbali pargis asuv Minar-e-Pakistani hoone.

Lahorist põhja pool, Ravi jõe lähedal, asub Shah Dara vana eeslinn, mida peetakse ajalooliselt oluliseks, sest siin asuvad mogulite keisri Jahangiri ja tema naise Nur Džahani hauad. Varajase inglise reisimehe Thomas Coryati sõnul, kes külastas Lahore'i selle "kuldajal" Jahangiri valitsemise ajal, oli see tollal tõenäoliselt maailma parim linn ja "ületas isegi Konstantinoopoli suurust" (see oli isegi suurem kui Konstantinoopol).

Öine vaade Badshahi mošeele LahorisZoom
Öine vaade Badshahi mošeele Lahoris

Haridus

Lahore on Pakistani parim hariduskeskus. Vanal Punjabi ülikoolil on linnas kaks ülikoolilinnakut. Teised vanad ja kuulsad kõrgkoolid on Government College University (GCU), Forman Christian College ja Kinnaird College for Women. Siin asub ka National College of Arts, mis on spetsialiseerunud kaunite kunstide instituut.

Linnas asub ka Pakistani kõige prestiižsem keskkool ja kolledž, Aitchison College Lahore. Muude asutuste hulka kuuluvad Central Model School, St Anthony's School, Beaconhouse School System, Lahore College of Arts and Sciences (LACAS) ja Lahore Grammar School ning Lahore linnas asub ka maailmakuulus King Edward Medical University.

Kultuurielu

Lahore on Pakistani kultuuriline, kirjanduslik ja kunstiline süda. Siin on mõned parimad toidud kogu India subkontinendil Gawalmandi toidutänaval, mis asub vana müüridega ümbritsetud linna lähedal, ning mitu märkimisväärset kultuurikeskust, nagu Alhamra teater, Punjabi kunstinõukogu, Lahore muuseum, Shakir Ali muuseum, Fakir Khana muuseum ja Rafi Peeri teatritrupp. Lawrence'i aiad, Lahore on veel üks Briti aegadest pärit paik, mida tasub külastada. Kuulus Heera Mandi vanas Taxali värava piirkonnas on samuti osa Lahore ajaloolisest kultuurist. Anarkali Bazaar on samuti suurepärane koht traditsiooniliste ostude tegemiseks.

Lahore on Pakistanis oluline ka kultuurilise ja usulise sallivuse keskus. Linnas ei ole palju usufanaatikuid ega äärmuslasi, erinevalt mõnest muust riigi osast. Peamine põhjus on paljude kuulsate sufi pühakute tugev mõju, kes elasid siin minevikus. Mõnede neist pühakodasid (matmispaiku) külastavad endiselt paljud inimesed. Eriti kuulsad on Hazrat Daata Sahib ja Mian Mir Sahib.

Seotud leheküljed

  • Märkimisväärsete Lahoris'e nimekiri

Täiendav lugemine

  • Griffin ja Massey, Chiefs and Families of Note in the Punjab, uuendatud väljaanne 1910-11.
  • WG Osborne, The Court and Camp of Runjeet Singh, London, 1846.
  • Lady Emily Eden, Up the Country, uus väljaanne, London, 1983.
  • Hakim Ahmad Shuja, Lahore ka Chelsea (Urdu), Lahore, 1969.
  • Ian Talbot, Jagatud linnad: Lahore ja Amritsar: 1947-1957, Karachi, 2005. aasta väljaanne.
  • FS Aijazuddin, Lahore: Sajandi illustreeritud vaated, Lahore, n.d.
  • WJ Glover, Making Lahore Modern: Constructing and Imagining a Colonial City, Karachi, 2011.
  • B. Gascoine, The Great Mughals, London, 1971.
  • M. Athar Tahir, Punjabi portreed, Lahore, 1992.
  • Isobel Shaw, Pakistani käsiraamat 1988.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3