Urdu

Ajalugu

Urdu keel arenes välja 11. sajandil Delhi ümbruses, Urdu keel tuleneb Shauraseni Prakriti keele Apabramsa keelest, Urdu keel on hindustani keele peamine vorm, Urdu keele nime päritolu on Chagatai keele sõna armee, urdu keel. Urdu põhikeelt räägitakse samamoodi nagu tänapäeva hindi keelt, kuid hindi keel kasutab traditsioonilist devanagari kirjaviisi (sanskriti keelest), samas kui urdu keel kasutab pärsia-araabia tähestikku ja tugineb suuresti pärsia keele sõnavarale. Poeet Ghulam Hamadani Mushafi lõi 1780. aastal selle keele jaoks termini urdu. See hakkas aga võõrandama India/Pakistani kahte suurt kultuuri, moslemeid ja hindusid. Hindud hakkasid rääkima ja kirjutama hindi keelt, moslemid aga hakkasid rääkima urdu keelt. See tõi kaasa ka vajaduse "puhastada" urdu keelt kõigist selle sanskriti sõnadest ja viis hindi keele kõnelejad soovisid vabaneda pärsia sõnadest, mis jäid nende keelde. 1882. aastal väitis Arya Samaj, et, urdu keel peaks kirjutama devanagari kirjas, mis käivitas vaidluse nimega, Hindi-Urdu vaidlus, ja teeb lõhe urdu keele, urdu keele moslemite ja hindi keele hindude jaoks.

Suhted pärsia keelega

Erinevused

Urdu keele tähed on tuletatud pärsia/farsi tähestikust, mis on tuletatud araabia tähestikust. Urdu keeles esinevad veel järgmised tähed: ٹ ,ڈ ,ڑ (ṫ, ḋ, ṙ). Tähestiku rikastamiseks loodi kaks tähte helide ه (h) ja ی (y) jaoks. Nende tähtede lisamisega olemasolevatele pärsia keele tähtedele muutus urdu tähestik Põhja-India ja Pakistani elanikele sobivamaks.

Sarnasused

Urdu keelt kirjutatakse paremalt vasakule nagu farsi keelt. Urdu keelt kirjutatakse ka pärsia kalligraafia stiilis Nasta' liq. Nastaliq-stiil on kirjaviis, mille leiutas Mīr ʿAlī of Tabrīz, väga kuulus kalligraaf Timuridide perioodil (1402-1502).

Formaalsuse tasemed

Mitteametlik

Urdu keele vähem formaliseeritud registrit on nimetatud rekhta (ریختہ, ), mis tähendab "jämedat segu". Urdu keele ametlikumat registrit nimetatakse mõnikord zabān-e-Urdu-e-mo'alla (زبان اردو معلہ [zəbaːn eː ʊrd̪uː eː moəllaː]), "laagri ja õukonna keeleks".

Kohalikus tõlkes nimetatakse seda lashkari zabāniks (لشکری زبان [lʌʃkɜ:i: zɑ:bɑ:n]), mis tähendab "sõjaväe keelt" või "sõjaväe keelt" või "hordide keelt". Seda võib lühendada lashkari keeleks.

Urdu keeles kasutatava sõna etümoloogia otsustab enamasti, kui ilus või hästi tehtud on teie kõne. Näiteks eristaksid urdu keele kõnelejad پانی pānī ja آب āb, mis mõlemad tähendavad näiteks "vett", või آدمی ādmi ja مرد mard, mis tähendab "mees". Esimene sõna on ad tuletis Aadamast (آدم) araabia tähendab Aadamast ja seda võib kasutada nii mehe kui ka naise kohta inimese asemel. Teine sõna مرد mard viitab soole või võib kasutada ka meesterahva kohta.

Kui sõna on pärsia või araabia päritolu, peetakse kõnetaset ametlikumaks. Kui pärsia või araabia keele grammatilisi konstruktsioone, näiteks izafat, kasutatakse urdu keeles, peetakse kõnetaset samuti formaalsemaks ja korrektsemaks. Kui sõna on päritud sanskriti keelest, peetakse kõnetaset rohkem kõnekeelseks ja isiklikuks. Põhjuseks on ehk mogulite (türklaste ) mõju Indiale, kes pidasid sanskriti keelt madalamaks keeleks kui pärsia või urdu keelt ennast. Pikemat aega oli pärsia keel ka mogulite poolt okupeeritud territooriumide ametlik keel.

Ametlik

Urdu keel on väidetavalt hästi kujundatud keel; selles kasutatakse palju sõnu, mis näitavad austust ja viisakust. Seda sõnavarast tulenevat viisakuse rõhutamist nimetatakse urdu keeles aadab ( viisakas ) ja mõnikord takalluf (ametlik). Neid sõnu kasutatakse enamasti vanemate või inimeste poole pöördumisel, kellega ei ole veel kohtutud. Nii nagu prantsuse keeles Vous ja Tu. Õppides prantsuse keelt ja teisi keelevorme on sarnane formaalne keelekonstruktsioon olemas. Kogu grammatiline ülesehitus näib olevat peaaegu identne prantsuse keele struktuuriga. Lausete moodustamise ja struktureerimise reeglid on identsed

Lashkari Zabān ("Pataljoni keel") pealkiri nastaliqi kirjas.

Poeetika

Kaks väga lugupeetud luuletajat, kes ei ole kuulsad mitte ainult India subkontinendil, vaid ka paljudes teistes kogukondades kogu maailmas, on Mirza Ghalib ja Sir Mohammad Iqbal. 

Mirza Ghalib

Ghalib (1797-1869) on kuulus oma klassikalise satiiri ja sarkasmi poolest, nagu on näha järgmises värsis;

(ladina/rooma tähestik):

Umer bhar hum yun hee ghalati kartey rahen Ghalib

Dhool ch-herey pei thee aur hum aaina saaf karte rahe

(tõlge):

Oo Ghalib (ise) kogu oma elu tegin ma ikka ja jälle samu vigu,

Olin hõivatud peegli puhastamisega, kui mustus oli mu näol. 

Sir Mohammad Iqbal

Iqbal (1877-1938) oli luuletaja ja aktiivne poliitik. Ta keskendus oma luuletustes kannatava moslemikogukonna olukorra väljatoomisele. Oma luuletustes tõi ta väga julgelt esile puuduvaid voorusi ja väärtusi moraalselt korrumpeerunud ühiskonnas. Vaatamata algul suurele vastuseisule, jättis ta lõpuks tohutu mõju. Teda nimetatakse ka "Ida poeediks" ja "islami poeediks". Tema loomingut ilmestavad järgmised värsid;

(ladina/rooma tähestik):     

Aapne bhe khafa mujh sei beganey bhe na khush

Mein zeher -e-halahal ku kabhi keh na saka qand

(tõlge):

Ma ei suutnud hoida õnnelikuna ei oma lähedasi ega võõraid,

sest ma ei saaks kunagi nimetada mürka kommi tükiks.  

Paljud peavad Iqbali inspireerivaks luuletajaks. Ta mängis suurt rolli Pakistani liikumises, kusjuures paljud väidavad, et just tema oli selle algataja.

Tavalised sõnad/väljendid urdu keeles

Inglise keeles	Urdu (hääldus ladina tähestiku abil)
hea	acha
Bad	Bura Kharab
Õnnelik	Khush
Kurb	Odaas
Tere (Rahu olgu sinuga - araabia keelest)	as-salam-alaikum
Kuidas teil läheb?	Aap kaisey hein?
Mul on kõik korras.	mein sahin hu
Okei	Acha Sahee
Kas te oskate inglise keelt?  (Kui räägid mehega)	Aap angreezi bool saktein hein?
Kas te oskate inglise keelt? (Naissoost inimesega rääkides)	Aap angreezi bol sakteen hein?
Täna on hea ilm.	Aaj mausam ach ha hei.
Kus on lennujaam ?	hawai adda kidr hei?

Muud allikad

• Encyclopædia Britannica Nastaʿlīq script