Urdu keel ehk lashkari on üks peamisi Lõuna-Aasias kõneldavaid keeli, eriti Pakistanis. Urdu on Pakistani riigikeel ja laialt kasutatav lingua franca riigi eri piirkondades. Seda räägitakse Pakistanis ja India hallatavas Kashmiris, kus see on ametlik keel. Urdu on tunnustatud keel ka Indias, eriti osariikides nagu Telangana, Andhra Pradeshi, Delhi, Bihari ja Uttar Pradeshi osariikides. Kõnekeelena on see sageli vastastikku arusaadav hindi keelega (ühine alusena tuntud kui hindustani).
Päritolu ja ajalugu
Urdu tekkis keskajal Põhja-India mitmekeelsete ühiskondade ja sõjaväeosakondade kokkupuutest; selle varamu põhineb hindustani keelel, millele on tugeva mõju avaldanud pärsia, araabia ja türgi laensõnad ning kultuurid. Keele kujunemist tõi kaasa eelkõige Mogulite riigi (Mughal) periood, mil pärsia kirjakeel ja kultuurisegustus mõjutasid kohalikku kõnepruuki. Ajavahemikus 18.–19. sajandil vormus klassikaline kirjandus- ja poeetiline urdu, mis rikastas keele varandust veelgi.
Kirjapilt ja registrid
Urdu kirjutatakse tavaliselt pärsia-araabia päritolu Nastaliq-kirjas (vasakult paremale suunaga eripärase kalligraafiaga). India kontekstis kasutatakse mõnikord ka Devanagari tähestikku harvemal kujul ning tänapäeval leiab laialdaselt ka roomipõhist transkriptsiooni internetis ja sotsiaalmeedias. Keelel on mitu registreid: igapäevane kõne (hingustani), kirjanduslikud ja poeetilised kujundid ning kõrgem ametlik/võõrsõnu kasutav variant, mis laenab palju sõnavara pärsia ja araabia keeltest.
Staatus ja levik
Urdu on Pakistanis tähtis riigikeel ning seda kasutatakse meedias, hariduses, valitsemises ja kultuuris. Indias on urdu tunnustatud üht-teist tähendava vähemus- ja regionaalse keelena ning see on ametlikult toetatud mitmetes osariikides (vt ülal nimetatud osariigid). Keelt kõneldakse lisaks Põhja-Indiale ka lõunapoolsetes piirkondades, kus on ajaloolisi urdu kõnelejate kogukondi (näiteks Deccani/Dakhini variandid).
Kultuuriline mõju ja kirjandus
Urdul on rikas kirjandus- ja poeesipärand: kuulus on urdu ghazal ja nazm-poeesia mitu sajandit kestnud traditsioon. Märkimisväärsed luuletajad ja kirjanikud nagu Mirza Ghalib, Allama Iqbal ja Faiz Ahmed Faiz on andnud suurt panust islami-poeetilisse pärandisse. Urdu on mõjutanud ka filmi- ja muusikatööstust; Bollywoodi laulusõnade ja dialoogi juures on urdu levinud ning rikastab etenduskunsti.
Suhted hindiga ja mõistmine
Igapäevane kõnevariant urdust ja hindiit on suuresti vastastikku arusaadav — aluseks on sama lihtsustatud kõnevorm ehk hindustani. Erinevus kasvab ametlikumas ja kirjanduslikumas keelekasutuses: urdu kasutab rohkem pärsia-araabia päritolu sõnavara ja kirjutatakse teise kirjatähestikuga, hindi aga laenab rohkem sanskritipäraseid sõnu ja kirjutatakse Devanagari kirjas.
Dialektid ja variandid
Urdul on mitmeid piirkondlikke variante, sh Põhja-India ja Pakistani linnakeeled ning lõunapoolne Dakhini (Deccani), mida räägitakse näiteks
- Telangana ja Andhra Pradeshi piirkondades (vt ülal nimetatud osariigid).
- Linnadialektid Delhis ja Lucknow's (klassikalise rekhta-traditsiooni keskused).
Tänapäev ja tulevik
Urdu on jätkuvalt elujõuline nii emakeelena kui ka teise keelena paljude jaoks Lõuna-Aasias ning suurlinnades ja diasporaas maailmas. Samas seisab keel silmitsi väljakutsetega nagu skriptiõppe ja nooremate põlvkondade keelepraktika muutumine. Digiajastu ja sotsiaalmeedia on avanud uusi võimalusi urdu säilitamiseks ja levitamiseks, sealhulgas online-kirjandus, ajakirjandus ja meelelahutus.
Märkus: Urdu nimetuseks kasutatakse sageli ka termini "lashkari", mis pühendab vihje keele ajaloolisele rollile väe- ja linnastunud segakeelena.
