Ravi jõgi — Kashmirist Pakistani: Lahore, Punjab, Induse lisajõgi (720 km)

Ravi jõgi — 720 km pikk Induse lisajõgi Kashmirist Pakistani: Lahore'i idakallas, ajaloolised hauad, Pandžabi veed ja Induse veelepingu mõjukas roll.

Ravi jõgi (urdu keeles راوی), (sanskriti keeles रवि, pándžabi keeles ਰਾਵੀ), voolab läbi Kashmirist Pakistanisse ning on üks viiest jõest, mis annavad Pandžabi nime (tähendus „viie jõega maa“). See on ka üks viiest peamisest Induse lisajõest, mis moodustavad Induse vesikonna olulise osa.

Geograafia ja kulg

Ravi saab alguse Himaalaja jalamil Himachal Pradeshi Chamba rajoonis ja kulgeb algselt loodesse. Lähedal Dalhousiele pöördub jõgi edelasse, lõikab läbi Dhaola Dhar'i mäestiku kuru ning siseneb Punjabi tasandikku Madhopuri ümbruses. Edaspidi voolab Ravi mõnda aega India–Pakistani piiri lähedal, seejärel jätkab liikumist Pakistani territooriumil, kus lõpuks ühineb Chenabi jõega. Jõe kogupikkus on ligikaudu 720 km.

Ajalooline ja kultuuriline tähendus

Ravi oli Vana‑Indias tuntud ka nimega Parushani või Iravati ning antiiksete kreeklaste kirjeldustes figureeris ta kui Hydraotes. Jõel on olnud suur tähtsus piirkondlikus ajalookulutuuris, hargnedes mitmeks kinnitudes ja põllumajanduslike alade elustamiseks kasutatud kanaliteks.

Inimtegevus, linnad ja arhitektuur

Ravi kallastel asuvad mitmed olulised linnad. Seda kutsutakse tihti ka "Lahore jõeks", sest suur linn Lahore paikneb jõe idakaldal. Läänekaldal on kuulus Shahdara, kus paiknevad ajaloolised hauakambritest kompleksid, sealhulgas Jahangiri haud ja Noor Jahani haud. Jõe vesi on elutähtis kohaliku põllumajanduse, linnade veevarustuse ja mõnel juhul tööstuse jaoks.

Veehaldus ja rahvusvaheline leping

Ravi veed on reguleeritud India ja Pakistani vahelise Induse veelepingu (Indus Waters Treaty) ning sellega seotud Induse vesikonna projektide kohustustega. Vastavalt lepingule on Ravi ja Beas jõgede veed määratletud peamiselt India kasutusse, samas kui Chenab ja Jhelum on peamiselt Pakistani kasutuses — see jagunemine mõjutab nii infrastruktuuri planeerimist kui ka poliitilisi läbirääkimisi.

Kasutusalad ja keskkonnaprobleemid

• Peamine kasutus on irrigatsioon: piirkonna põllukultuurid sõltuvad Ravi kanalitest ja tammidest.
• Linlik reostus, eriti Lahore ümbruses, ning tööstus– ja kanalisatsioonireove mõjutavad vee kvaliteeti ja ökosüsteeme.
• Monsoonhooajal esinevad üleujutused ja vooluhulkude kõikumine, mis nõuavad hüdro‑ ja kagujuhtimismeetmeid.
• Ehitusprojektid, tammid ja kanalid on muutnud jõe sedimenteerumist ja elupaiku, mis omakorda mõjutab kalastikku ja rannikualade ökoloogiat.

Omanäolised faktid

Ravi on oluliselt mõjutanud piirkondlikku ajalugu, inimasustust ja põllumajandust. Jõe ääres paiknevad mitmed ajaloolised mälestised ja kultuurikohad, mistõttu on kogumlik väärtus nii looduse kui ka pärandi seisukohast tähtis. Induse veeleping on sätestanud raamid, mis püüavad tagada vee õiglast ja pikaajalist kasutust naaberriikide vahel, kuigi veejagamise teemad võivad endiselt tekitada poliitilisi pingeid.

Ravi jõgi on seega olulise geograafilise, majandusliku ja kultuurilise tähtsusega jõgi Lõuna‑Aasias, mille elujõulisus sõltub nii regionaalsest koostööst kui ka jätkusuutlikust keskkonnahaldusest.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Ravi jõgi?

K: Millised olid Ravi jõe iidsed nimed?

K: Kust saab Ravi jõgi alguse?

K: Kui pikk on jõe kogupikkus?

K: Milline leping reguleerib selle vee jaotamist?

K: Millised linnad asuvad mõlemal pool seda jõge?

Otsing