Regionaalkeel

Piirkondlik keel on keel, mida räägitakse piirkonnas, mis on osa suuremast rahvusriigist.

Rahvusvaheliselt tähendab Euroopa piirkondlike või vähemuskeelte harta "piirkondlikud või vähemuskeeled" keeled, mis on:

mida riigi territooriumil traditsiooniliselt kasutavad selle riigi kodanikud, kes moodustavad riigi ülejäänud elanikkonnast arvuliselt väiksema rühma, ja
mis erinevad selle riigi ametlikust keelest (ametlikest keeltest)

Piirkondlik keel erineb poliitilise staatuse poolest selle riigi ametlikust keelest, kus seda räägitakse. Piirkondlikke keeli tunnustab ja kaitseb mõnikord piirkondlik valitsus või riik: paljud riigid üle maailma tunnustavad piirkondlikke keeli ja annavad neile staatuse, nagu näiteks Valloonia, Hispaania, Itaalia või Šveits. Teistel juhtudel ei anna riik riigi ametliku keele staatust; nii on see Prantsusmaa piirkondlike keelte puhul, mida võib küll õppida, kuid mida ei saa kasutada valitsuses ega üheski avalikus teenistuses, kus ametlikuks keeleks on ainult prantsuse keel.

Seisund ja suundumused

Mõnel juhul võib mõni piirkondlik keel olla teise riigi peamine või ametlik keel; Euroopas on see nii Valle d'Aostas prantsuse keele või Austrias sloveeni keele puhul.

Staatuse muutmine võib toimuda kas riigi siseste seaduste või poliitiliste ja territoriaalsete muutuste kaudu.

Esimene näide on Belgia, kus alates iseseisvumisest 1831. aastal oli ametlikuks keeleks ainult prantsuse keel. Aastal 1878 lubati provintsides ja piirkondades, kus räägiti flaami keelt, kasutada kas prantsuse või flaami keelt; 1938. aastal sai Belgia põhjaosa ametlikuks keeleks flaami keel.

Teise juhtumi puhul võib näiteks tuua Nõukogude Liidu killustumise, kus mõned piirkondlikud keeled, nagu läti, rumeenia või gruusia keel, said pärast killustumist moodustatud uute riikide ametlikeks keelteks: Läti, Moldova ja Gruusia.

Föderaalses riigis võib provintsi, piirkonna või osariigi ametlik keel olla piirkondlik keel teistes osades. Nii on see näiteks Kanadas, kus prantsuse keel on Quebeci provintsis ametlik keel, kuid teistes provintsides on see piirkondlik keel.

Seotud leheküljed

Vähemusrahvuse keel
Provintsi keel
Riigikeel
Ametlik keel

Küsimused ja vastused

K: Mis on piirkondlik keel?

V: Piirkondlik keel on keel, mida räägitakse konkreetses piirkonnas, mis on osa suuremast rahvusriigist.

K: Mida tähendab mõiste "regionaal- või vähemuskeeled" Euroopa regionaal- või vähemuskeelte harta kohaselt?

V: Mõiste "piirkondlikud keeled või vähemuskeeled" tähendab keeli, mida traditsiooniliselt kasutavad riigi territooriumil selle riigi kodanikud, kes moodustavad riigi ülejäänud elanikkonnast arvuliselt väiksema rühma ja mis erinevad selle riigi ametlikust keelest (ametlikest keeltest).

K: Kuidas erineb piirkondlik keel riigi ametlikust keelest (ametlikest keeltest)?

V: Piirkondlik keel erineb riigi ametlikust keelest (ametlikest keeltest) poliitilise staatuse poolest.

K: Kas piirkondlikud keeled on alati valitsuse või riigi poolt tunnustatud ja kaitstud?

V: Piirkondlikke keeli tunnustab ja kaitseb mõnikord piirkondlik valitsus või riik.

K: Kas Prantsusmaal saab piirkondlikke keeli õppida?

V: Jah, Prantsusmaal võib piirkondlikke keeli õppida, kuid neid ei saa kasutada valitsuses ega üheski avalikus teenistuses, kus ametlikuks keeleks on ainult prantsuse keel.

K: Millised riigid tunnustavad ja annavad piirkondlikele keeltele staatuse?

V: Paljud riigid üle maailma tunnustavad piirkondlikke keeli ja annavad neile staatuse, näiteks Valloonia, Hispaania, Itaalia ja Šveits.

K: Milline on kriteerium, mille alusel saab keelt pidada piirkondlikuks või vähemuskeeleks?

V: Regionaal- või vähemuskeelena käsitletava keele kriteeriumiks on, et seda keelt kasutavad riigi territooriumil traditsiooniliselt selle riigi kodanikud, kes moodustavad riigi ülejäänud elanikkonnast arvuliselt väiksema rühma, mis erineb selle riigi ametlikust keelest (ametlikest keeltest).