Läti on riik Põhja-Euroopas. Pealinn on Riia. See on üks Balti riikidest koos Eesti riigi põhjaosas ja Leedu riigi lõunaosas. Läti idanaabrid on Venemaa ja Valgevene. Läti jaguneb neljaks osaks, mida nimetatakse Kurzeme, Vidzeme, Zemgale ja Latgale.
Lätist pärit inimesi nimetatakse lätlasteks. Nad räägivad läti keelt, mis on natuke sarnane leedu keelega, kuigi mitte piisavalt lähedane, et sellest aru saada.
Geograafia ja loodus
Läti asub Läänemere idarannikul ning on tuntud oma liivarandade, metsade ja arvukate jõgede poolest. Riigi suurim jõgi on Daugava, olulised on ka Gauja ja Venta. Suurim järv on Lubāns. Maastik on enamasti madal ja tasasel tasandikul paiknev; kõrgeim punkt on Gaiziņkalns (312 m). Metsad katavad märkimisväärse osa territooriumist ning bioloogiline mitmekesisus on suur, sealhulgas mitu kaitseala ja rahvusparki nagu Gauja rahvuspark.
Kliima
Lätil on parasvöötme meri- ja mandrilise mõjuga kliima. Talved on jahedamad ja niiskemad kui lääne pool Läänemere ääres, suved on suhteliselt pehmed. Sademete hulk jaguneb aasta peale üsna ühtlaselt, kuid rannikualadel on kliima veidi stabiliseeritum tänu mere lähedale.
Ajalugu (lühike ülevaade)
Läti ajalugu hõlmab rikkaid perioode: muistsetest läti hõimudest kuni keskaja ristirüütlite ja Saksa rüütlite võimu alla sattumiseni (Liivimaa). Hiljem kuulusid selle maa osad Poola-Leedu ühendriigi, Rootsi ja lõpuks Vene impeeriumi koosseisu. 20. sajandi alguses kuulutas Läti end iseseisvaks 1918. aastal. Pärast teist maailmasõda okupeeriti riik Nõukogude Liidu poolt, kuni ta taastati iseseisvaks 1991. aastal. 21. sajandi alguses liitus Läti Euroopa Liidu ja NATO-ga (2004), mis mõjutas tugevalt riigi poliitilist ja majanduslikku suunda.
Kultuur ja keel
Läti kultuur on tugevalt seotud rahvatraditsioonidega: laulu- ja tantsupühad, rahvalaulud (dainas) ning käsitöö on olulised identiteedi osad. Riia on tuntud oma ilusa Art Nouveau arhitektuuri poolest. Religiooniliselt on Lätis segunenud luterlik, katoliku ja õigeusu traditsioon ning kohal on ka uskumatud sekulaarse kultuuri kihid.
Keel ja rahvused: ametlik keel on läti. Lisaks lätlastele elab riigis märkimisväärne venekeelne vähemus ning väiksemad grupid (näiteks poolakad ja leedulased). Pärast taasiseseisvumist on riik kehtestanud programmipõhise poliitika, mille eesmärk on tugevdada läti keele kasutamist avalikus elus ja hariduses.
Maa- ja linnad
- Riia (Riia) — pealinn ja suurim linn, kultuuri- ja majanduskeskus.
- Jūrmala — populaarne rannapuhkuse sihtkoht rannikul.
- Rundāle loss, Cēsise ja Sigulda linnad ning Gauja oru loodus ja ajaloolised paigad — olulised turismimagnetid.
Majandus ja transport
Läti majandus põhineb teenustel (sh logistika ja finantsteenused), tööstusel (puit- ja toiduainetööstus) ning põllumajandusel. Riia sadam on oluline transiitsõlm Läänemere piirkonnas. Transport hõlmab head maanteevõrku, raudteid ja meresadamaid; õhutranspordis on keskne tähtsus Riia lennujaamal.
Kultuurisündmused ja pärand
Läti laulu- ja tantsupidu on UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjas — see on suur rahvuspüha, kus osalevad tuhanded lauljad ja tantsijad. Rahvustoidud nagu rukkileib, lätipärased soojad pirukad (pīrāgi), suitsutatud liha ja erinevad latgalike magustoidud on osa igapäevastest traditsioonidest.
Haridus ja teadus
Lätis on toimiv haridussüsteem, mitmed ülikoolid (näiteks Riia Ülikool) ning aktiivne teadus- ja arendustegevus, eriti IT- ja tehnoloogiavaldkondades. Noorte kõrge haridustase on üks riigi tugevusi.
Praktiline teave külastajale
- Keel: ametlikult läti keel; linnades räägitakse sageli ka vene või inglise keelt.
- Valuuta: euro (EUR).
- Parim aeg külastamiseks: suvi rannikualadel ja kevad-sügis linnatuuriks; talveperiood sobib lumiste looduseelamuste otsimiseks.
Läti on mitmekülgne riik, kus kokku saavad looduse rahu, tugev rahvakultuur ja rikkalik ajalugu. See pakub nii linnakultuuri ja arhitektuuri kui ka rahulikku looduspuhkust ning jätkuvalt arenevat majandust ja elukeskkonda.