Sisemajanduse koguprodukt (SKP): definitsioon, arvutamine ja tüübid

Majandusteaduses on sisemajanduse koguprodukt (SKP) üldtunnustatud mõõdik selle kohta, kui palju mingi riik või territoorium teatud aja jooksul toodab kaupu ja osutab teenuseid. Lihtsustatult on SKP kogu majanduses teatud perioodil loodud lõplike kaupade ja teenuste rahaline väärtus; see aitab hinnata majanduse suurust ja kasvutempot.

SKP arvutamise põhimõte

SKP-d saab arvutada mitmel viisil, mis annavad teineteist täiustava ülevaate majandusest:

Tootmisviis (produktsioonipõhine): liidetakse kõigi majandusharude brutolisandväärtus ehk tootmisahelates loodud väärtused;
Sissetulekuviis: liidetakse töötasud, ettevõtete kasumid, amortisatsioon ja maksud miinus toetused — ehk kogu majanduse genereeritud tulu;
Kulutusviis: liidetakse kõik majanduse kulutused: tarbimine, investeeringud, valitsuse kulutused ja netoekspordi mõju (ekspordi miinus impordi). See on levinud kõikidele tuttav võrrand:

G D P = C + I + G + ( X - M ) {\displaystyle GDP=C+I+G+(X-M)} $GDP=C+I+G+(X-M)$

Komponendid selgitatud

C (tarbimine) — majapidamiste ja mittetulunduslike organisatsioonide lõpptarbimine.
I (investeeringud) — ettevõtete ja valitsuse investeeringud põhivarasse (nt masinad, hooned) ning varude muutused.
G (valitsuse kulutused) — valitsuse tarbimine ja brutoinvesteeringud (avalikud teenused, infrastruktuur). G ei ole maksud miinus toetused; maksud mõjutavad SKP-d pigem sissetuleku kaudu.
X - M (netoekspordi efekt) — ekspordi väärtus miinus impordi väärtus; kui import on suurem kui eksport, vähendab see SKP-d.

Nominaalne ja reaalne SKP

On oluline eristada kahte peamist SKP liiki:

Nominaalne SKP võtab arvesse kaupade ja teenuste jooksvaid hindu, seega peegeldab nii tootmise muutust kui hinna muutust.
Reaalne SKP on hinnamuutustega korrigeeritud SKP (inflatsiooniga kohandatud) ja annab parema ülevaate tegelikust tootmise kasvust. Näide: kui hinnad tõusevad 2% ja nominaalne SKP kasvab 5%, siis reaalne SKP kasv on 3%.

Lisaks kasutatakse sageli SKP-d ostujõu pariteediga (PPP), et võrrelda elatustaset riikide vahel, elimineerides valuutakursside ja hinnatasetest tulenevaid moonutusi.

SKP elaniku kohta

Riigi SKP jagatuna riigi elanike arvuga annab SKP elaniku kohta. See on levinud statistika elatustaseme võrdlemisel, sest näitab keskmist majanduslikku tulu inimese kohta. Kuid see ei kajasta tulujaotust — kõrge SKP elaniku kohta ei tähenda tingimata, et elanikkond oleks ühtlaselt heal järjel.

SKP kasutus ja olulisus

SKP aitab jälgida majanduse kasvu või langust (majandustsükkel).
Seda kasutatakse riikide majandusliku jõu ja potentsiaali võrdlemiseks ning poliitikakujunduses (nt eelarveplaneerimises, rahapoliitikas).
Rahvusvahelised organisatsioonid (IMF, Maailmapank) avaldavad SKP-andmeid, mis mõjutavad investeerimisotsuseid ja rahvusvahelist krediidihinnangut.

Piirangud ja kriitika

SKP on väärtuslik, kuid mitte täiuslik mõõdik heaolule. Peamised piirangud:

Ei mõõda tulujaotust ega ebavõrdsust;
ei kajasta mitteturu tööd (nt kodune hooldus) ega musta majandust täielikult;
ei võta arvesse keskkonnakahjusid ega loodusressursside ammendumist (kliimakulud, reostus); suur SKP võib tulla keskkonnakahju arvelt;
ei mõõda inimeste subjektiivset heaolu, tervist ega hariduse kvaliteeti.

Alternatiivid ja täiendavad indikaatorid

Heaolu täielikumaks hindamiseks kasutatakse SKP kõrval ka teisi mõõdikuid, näiteks:

Inimese arengutaseme indeks (HDI);
Gini koefitsient (sissetulekute ebavõrdsuse mõõt);
Rohelised majandusnäitajad ja jätkusuutlikkuse indeksid; ning
Õnne- ja heaoluuuringud, mis mõõdavad subjektiivset elukvaliteeti.

Praktilisi märkusi

SKP-d avaldatakse tavaliselt kvartali- ja aastaandmetena. Majandusteadlased vaatavad lisaks SKP tasemele ka SKP kasvu protsendina ning strukturaalseid komponente (nt tarbimine vs investeeringud), et mõista, millest kasv tuleneb.

Ameerika Ühendriikidel on maailma suurim SKP. Euroopas on suurim SKP tavaliselt Saksamaal, Aafrikas on tihti suurima SKP-ga riikide hulgas Nigeeria ning Aasias on suurim SKP Hiinal.

Kuigi SKP on kasulik makromajanduslik vahend, tuleb seda kasutada koos teiste indikaatoritega, et saada terviklik pilt riigi majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast.

Rahvamajanduse koguprodukt

SKP mõõdik erineb rahvamajanduse koguproduktist (RKT) selle poolest, et RKT = SKP + netotulu teistes riikides asuvatest varadest (netotulu laekumine).

Nominaalne SKP

Kui sisemajanduse koguprodukti hinnatakse jooksevhindades, nimetatakse seda nominaalseks SKPks. See sisaldab hinnamuutusi, mistõttu see erineb reaalsest SKPst. Need muutused võivad olla tingitud inflatsioonist või hinnakõikumistest. Seda saab mõõta kolmel erineval viisil. Tulumeetodil kasutatakse ettevõtete ja üksikisikute kogu sissetulekut ühe aasta jooksul. Kulude meetodi puhul kasutatakse kõigi ühe aasta jooksul ostetud kaupade turuväärtust. Tootmismeetod põhineb ühe aasta kogutoodangul.

Küsimused ja vastused

K: Mis on SKP?

V: Sisemajanduse kogutoodang (SKP) on majanduslik näitaja, mis näitab teatud aja jooksul mingi koha kogutoodangut.

K: Kuidas SKPd arvutatakse?

V: Riigi SKP arvutamiseks liidetakse kokku kõik tarbimiskulutused (C), kõik investeeringud (I), kõik valitsemiskulutused miinus maksud (G) ja ekspordi väärtus miinus import (X - M). Seda näitab võrrand SKP=C+I+G+(X-M).

Küsimus: Mida tähendab, kui riigi SKP väärtus on kõrge?

V: Riiki, mille SKP väärtus on suur, võib nimetada suureks majanduseks.

Küsimus: Milliste riikide majandused on oma piirkonnas kõige suuremad?

V: Ameerika Ühendriikidel on suurim SKP maailmas, Saksamaal on suurim Euroopas, Nigeerias Aafrikas ja Hiinas Aasias.

K: Mis juhtub, kui riigi SKP on kahel järjestikusel kvartalil negatiivne?

V: Kui see juhtub, loetakse seda ebatervislikuks seisundiks, mida nimetatakse majanduslanguseks.

K: Mis on nominaalne ja reaalne SKP?

V: Nominaalne SKP on kõikide (uute ja lõplike) kaupade peale kulutatud raha kogusumma majanduses, samas kui reaalne SKP võtab arvesse hinnamuutusi, kohandades seda inflatsiooniga.