Valgevene

Ajalugu

Enne Esimest maailmasõda

Sellest piirkonnast on leitud nii Homo erectuse kui ka neandertallase jäänuseid. Ajavahemikul 5000-2000 eKr elasid siin Bandkeramiki kultuurid. Kimmerlased olid piirkonnas 1000 aastat eKr. Aastaks 500 eKr kolisid siia slaavlased. Hunnid ja avarid tulid siia umbes 400-600 eKr. Nad ei suutnud slaavlasi liigutada.

Piirkond, mis praegu on Valgevene, asustati esimest korda slaavi hõimude poolt 6. sajandil. Nad puutusid kokku varanglastega, kes olid skandinaavia sõdalaste ja kaupmeeste rühmad. Nad moodustasid Kiievi-Vene 862. aastal.

Kui Kiievi-Vene valitseja Jaroslav I Tark suri, jagunes riik. Hiljem liideti osa neist Leedu suurvürstiriigiga. Leedu sõlmis liidu Poolaga. Liit lõppes 1795. aastal. Valgevene maa läks Vene impeeriumile. Maa jäi Venemaale, kuni läks Esimese maailmasõja ajal Saksa keisririigi koosseisu.

Alates esialgsest iseseisvumisest

Valgevene ütles, et nad olid Saksamaast vabad 25. märtsil 1918. Nad moodustasid Valgevene Rahvavabariigi. Siis algas Poola-Nõukogude sõda. Vene võimu all olevast Valgevene osast sai 1919. aastal Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Seejärel liideti see Leedu-Valgevene Sotsialistliku Nõukogude Vabariigiga. Teised maad jagati Poola ja Nõukogude Liidu vahel pärast sõja lõppu 1921. aastal. Valgevene NSV sai 1922. aastal Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu asutajaliikmeks. Tänapäevase Valgevene lääneosa jäi Poola osaks.

1939. aastal tungisid Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liit Poolasse. See oli Teise maailmasõja algus. Osa Poolast liideti Valgevene Nõukogude Sotsialistlikule Vabariigile. Need on nüüd Lääne-Valgevene.

Natsi-Saksamaa tungis 1941. aastal Nõukogude Liitu. BSSR oli Teises maailmasõjas kõige raskemini kannatanud Nõukogude vabariik. Selle aja jooksul hävitas Saksamaa 209 vabariigi 290 linnast, 85% vabariigi tööstusest ja üle miljoni hoone. Hukkunuid oli kaks kuni kolm miljonit. Valgevene rahvaarv jõudis sõjaeelsele tasemele alles 1971. aastal.

Jossif Stalin tahtis, et Valgevene NSV oleks rohkem venelane. Nõukogude Liidu teistest osadest saadeti venelasi valitsusse. Valgevene keele kasutamine oli piiratud. Pärast Stalini surma 1953. aastal jätkas Nikita Hruštšov seda plaani.

1986. aastal tekkis Valgevene NSV-s tuumaenergia, mis tulenes Tšernobõli elektrijaama plahvatusest naaberriigis Ukraina NSV-s.

Valgevene ütles, et ta oli vaba 27. juulil 1990. Kommunistliku partei toetusel muudeti riigi nimi 25. augustil 1991 Valgevene Vabariigiks.

Geograafia

Valgevene on sisemaa ja enamasti tasane. Seal on palju soist maad. Valgevenes on palju ojasid ja 11 000 järve. Riiki läbib kolm suurt jõge: Neman, Pripjat ja Dnepri.

Kõrgeim punkt on 345 meetri kõrgusel asuv Dzyarzhynskaya Hara. Valgevene kliima on hemiboreaalne niiske kontinentaalne kliima (Dfb Koeppeni kliimaklassifikatsioonis).

Loodusvarade hulka kuuluvad turbavarud, vähesed nafta- ja maagaasivarud, graniit, dolomiit (lubjakivi), mergel, kriit, liiv, kruus ja savi. Umbes 70% naaberriigi Ukraina 1986. aasta Tšernobõli tuumakatastroofist pärit kiirgusest jõudis Valgevene territooriumile. Põllumaad on jätkuvalt mõjutatud kiirguse langusest.

Strusta järv Vitebski oblastis

Poliitika

Valgevene on presidentaalne vabariik. Seda juhivad president ja Rahvusassamblee.

Inimõigused

Lukašenka on kirjeldanud end kui "autoritaarse valitsemisstiili" omanikku. Lääne riigid on kirjeldanud Valgevenet Lukašenka juhtimisel kui diktatuuri. Euroopa Nõukogu on peatanud Valgevene liikmelisuse alates 1997. aastast ebademokraatliku hääletamise tõttu.

Sõjaline

Valgevene relvajõududel on kolm haru: maavägi, õhujõud ja kaitseministeeriumi ühisstaap. Kaitseministeeriumi juhib kindralleitnant Juri Žadobin. Aleksandr Lukašenka (presidendina) on ülemjuhataja.

Divisjonid

Valgevene on jagatud kuueks piirkonnaks. Need on nimetatud nende halduskeskusteks olevate linnade järgi.

Piirkonnad (koos halduskeskustega):

1. Bresti piirkond (Brest)
2. Gomeli piirkond (Gomel)
3. Grodno piirkond (Grodno)
4. Mogiljovi piirkond (Mogiljov)
5. Minski piirkond (Minsk)
6. Vitebski piirkond (Vitebsk)

Eriline haldusüksus:

1. Minski linn

Valgevene piirkonnad

Majandus

Suurem osa Valgevene majandusest on riigi kontrolli all. Seda on kirjeldatud kui "nõukogude stiilis". Riik sõltub Venemaa impordist, sealhulgas naftast. Alates 1994. aastast olid Valgevene peamised ekspordiartiklid rasketehnika (eriti traktorid), põllumajandustooted ja energiatooted.

Demograafia

2009. aasta rahvaloenduse andmetel on elanike arv 9 503 807. Etnilised valgevenelased moodustavad 83,7% Valgevene kogurahvastikust. Järgmised suurimad etnilised rühmad on: Venelased (8,3%), poolakad (3,1%) ja ukrainlased (1,7%). Riigi pealinnas ja suurimas linnas Minskis elab 2009. aasta seisuga 1 836 808 elanikku. Gomel, kus elab 481 000 inimest, on suuruselt teine linn ja Homieli oblasti pealinn. Teised suured linnad on Mogilev (365 100), Vitebsk (342 400), Hrodna (314 800) ja Brest (298 300). Muude Valgevene kohtade kohta vt Valgevene asulate loetelu.

Kultuur

Kirjandus

Valgevene kirjandus sai alguse 11.-13. sajandi religioossetest pühakirjadest. 16. sajandil tõlkis Polotski elanik Francysk Skaryna Piibli valgevene keelde. Valgevene kirjanduse uusaeg algas 19. sajandi lõpus. Üks oluline kirjanik oli Janka Kupala. Mitmed luuletajad ja kirjanikud läksid pärast Valgevene natside okupeerimist eksiili. Nad ei naasnud enne 1960. aastaid. Valgevene kirjanduse viimane suur elavnemine toimus 1960. aastatel Vasil Bykaŭ ja Uladzimir Karatkjevitši romaanide avaldamisega.

Muusika

19. sajandil tegi poola helilooja Stanisław Moniuszko Minskis elades oopereid ja kammermuusika teoseid. 19. sajandi lõpus moodustasid Valgevene suuremad linnad oma ooperi- ja balletitrupid.

Minski Riiklik Akadeemiline Balletiteater sai 1996. aastal Benois de la Dance'i auhinna kui maailma parim balletitrupp. Rockmuusika on viimastel aastatel muutunud populaarsemaks, kuigi Valgevene valitsus on püüdnud piirata raadios edastatava välismaise muusika hulka. Alates 2004. aastast saadab Valgevene artiste Eurovisiooni lauluvõistlusele.

Kleit

Valgevene traditsiooniline riietus on pärit Kiievi-Vene perioodist. Jaheda kliima tõttu valmistati riided kehasoojuse hoidmiseks ja need olid tavaliselt valmistatud linast või villast.

Köök

Valgevene köök koosneb peamiselt köögiviljadest, lihast (eriti sealihast) ja leivast. Toidud on tavaliselt kas aeglaselt keedetud või hautatud. Tüüpiline valgevenelane sööb kerget hommikusööki ja kahte korralikku toidukorda, kusjuures õhtusöök on päeva suurim söögikord. Valgevenes süüakse nisu- ja rukkileiba. Rukkileiba on rohkem, sest nisu kasvatamiseks on tingimused liiga karmid. Külalislahkuse näitamiseks pakub võõrustaja külalist või külalist tervitades leiba ja soola. Valgevenes on populaarsed joogid vene nisuvodka ja kvassi, kvassi on kääritatud linnase- või rukkijahust valmistatud jook. Kvassile võib lisada ka viilutatud köögivilju, et valmistada külma suppi nimega okroshka.

Maailma kultuuripärandi objektid

Valgevenel on neli maailmapärandi objekti: Mir'i lossikompleks, Nesvizhi loss, Belovezhskaya Pushcha (jagatud Poolaga) ja Struve geodeetiline kaar (jagatud üheksa teise riigiga).