Graniit on vulkaaniline kivim, mida leidub laialdaselt Maal. Täpsemalt on tegu intrusiivse (sügav) kõvendi­kivimiga: magma tungib maakoore sisse, jaheneb aeglaselt ja kristalliseerub sügaval all. Graniidi värvus võib olla tumehallist kuni helehallini, pruunist kuni roosani — värv sõltub suurima osa moodustavatest mineraalide tüübist ja suhtarvust.

Teke ja struktuur

Graniit tekib siis, kui sügavuses olev magma sulab ja hakkab väga aeglaselt jahtuma. Aeglase jahtumise tõttu moodustuvad suured, nähtavad mineraalkristallid — graniit on tüüpiliselt jäme­kristalliline (phaneriti­ne) kivim. Sellised intruse massid võivad olla üksikute põõsaste (stock), suuremate bathooli­tide või plutonitena, mis jooksevad kokku ja moodustavad maakoores suuri graniitkehasid.

Magma jahtudes kristalliseeruvad erinevad mineraalid eri temperatuuridel. Tulemuseks on segakivim, milles võib eristada suuri kvartsikilde, väljakujunenud feldspaatkristalle ja tumedaid plaate või traate moodustavaid tumeid mineraale. Kui graniit on lõigatud ja poleeritud, on selle kristallid ja tekstuur kergesti näha.

Mineraalne koostis

Graniit koosneb peamiselt räni- ja hapetest mineraalidest. Tavalised komponendid on:

  • kvarts — klaasjas, hallikas või läbipaistev mineraal, mis annab graniidile jäikuse ja kõvaduse;
  • maasik — (link säilitatud originaalteksti sõnaga) tavaliselt esindab see feldspaatide rühma; graniidis leidub nii kaaliumfeldspaati kui ka plagioklaasi;
  • sarvkivi — tumedam mineraal (amfiboolide või muu rühma esindaja), mis annab kivimile mustikaid või tumedamaid laike;
  • mõnikord ka vilgukivi — peened laterad või plaadikesed (biotiit või muskoviit), mis lisavad läiget;
  • muu hulka kuuluvad ka teised silikaadid ja väiksemates kogustes metalle sisaldavad mineraalid.

Koostiselt on graniit rikas räni- (SiO2) ja alumiiniumühendite poolest; tüüpiline räni sisaldus on kõrge (võib olla ~65–75% SiO2 sõltuvalt tüübist).

Levik ja tektoonika

Graniit moodustab suure osa maakoorest ning on eriti levinud mandrilises koores ja mandrilaatadel. Kuigi see tekib maakoore all, võib tektooniliste liikumiste tõttu graniit pinnale tõusta ja avalduda põues ning pinnalähedastes kalendrites. Kui plaadid liiguvad ja painduvad, painutatakse ja lükatakse graniitkiht ülespoole — selliste protsesside tagajärjel võivad tekkida ka suuremad graniitmäed ja eksponeerumised mäestikes.

Graniidi tüübid ja omadused

Erinevad graniidid eristuvad mineraalide suhtarvude ja tekstuuri järgi. Mõned tunnused:

  • värvus: liigub roosast ja heledast kuni tumeda halli ja mustani;
  • tekstuuri: jäme­kristalliline, mõnikord porfüüriline (suured kristallid peenes maatriksis);
  • mehaanilised omadused: kõva, kulumiskindel ja tihe — sageli kasutatakse ehitusmaterjalina;
  • keemiline vastupidavus: suhteliselt vastupidav ilmastikulisele lagunemisele, kuid teatud tingimustes (happeline vihm) võib lagunemine kiireneda.

Kasutusalad

Graniit on olnud inimeste seas hinnatud materjal juba tuhandeid aastaid. Peamised kasutusalad on:

  • ehitusmaterjal ja fassaadid — tänu vastupidavusele ja esteetilisele väljanägemisele;
  • tasapinnad ja tööpinnad (köögitasapinnad, lauaplaadid) — poliituna on graniit dekoratiivne ja kulumiskindel;
  • marmorimise ja monumentide materjal (hauakivid, skulptuurid) — pikaealisus ja ilmastikukindlus;
  • purustatud graniit — teede alusmaterjal, betooni täitematerjal ja drenaažimaterjal;
  • kaunistuskivid ja parkimisplatside sillutuskivid.

Keskkonnamõju ja töötlemine

Graniidi kaevandamine mõjutab maastikku — karjäärid muudavad reljeefi ja võivad mõjutada vee voolamist ning elupaiku. Töötlemisel kasutatakse lõikamist, lihvimist ja poleerimist, mis nõuab energiat ja vett; aglomeratsioonide käitlemine peab arvestama tolmu ja jäätmetega. Samas on graniit väga vastupidav ja pikaealine materjal, mis võib vähendada korduvehitamise vajadust.

Kokkuvõte

Graniit on Maal laialdaselt levinud, jäme-kristalliline intrusiivne kivim, mis tekib aeglaselt jahtuvast magmast. Selle mineraalne koosseis (näiteks kvarts, maasik, sarvkivi, vilgukivi) määrab värvuse ja omadused. Tänu kõvadusele ja ilmastikukindlusele on graniit tähtis ehitus- ja dekoratiivmaterjal ning oluline osa maakoore geoloogilisest ehitusest.