Maakoor
Maakoor on Maa kõva välimine kiht. See moodustab vähem kui 1% Maa mahust. Maakoor koosneb erinevatest kivimitüüpidest: vulkaanilised, metamorfsed ja settekivimid.
Maakoore all on mantel. Maakoor ja ülemine mantel moodustavad litosfääri. Litosfäär on jaotatud tektoonilisteks plaatideks, mis võivad liikuda.
Koorik on kahte tüüpi. Üks on mandriline maakoor (maa all) ja teine on ookeaniline koor (ookeani all). Kontinentaalne maakoor on paksem, 30 km kuni 50 km paksune. See koosneb enamasti vähem tihedatest, felsilistest kivimitest, näiteks graniidist. Ookeaniline maakoor on õhem, 5 km kuni 10 km paksune. See koosneb tihedamatest, mafilisematest kivimitest, näiteks basaltist.
Maakoore temperatuur tõuseb sügavusega geotermiliseenergia tõttu. Seal, kus maakoor kohtub mantliga, võib temperatuur olla vahemikus 200 °C kuni 400 °C (752 °F). Maakoor on kõige külmem kiht, sest see on avatud atmosfäärile.
Maa läbilõige tuumast eksosfäärile
Koostis
Vulmakivimid moodustavad üle 90% maakoorest. p47 See ei ole märgatav, sest neid katavad enamasti settekivimid ja metamorfsed kivimid.
Üks silikaatide perekond, feldspaarid, moodustavad umbes poole maakoore materjalist (60% massist) ja kvarts moodustab märkimisväärse osa ülejäänust. Teised levinud mineraalid on vilgukivi ja sarvkivi.
Vaid 8% maakoorest koosneb mittesilikaatsetest mineraalidest, mille hulka kuuluvad karbonaadid, sulfiidid, kloriidid ja oksiidid.
Koore moodustamine
Maa mantel ja maakoor moodustusid umbes 100 miljonit aastat pärast planeedi tekkimist, umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Alguses oli maakoor väga õhuke ja tõenäoliselt muutus see sageli, sest tektoonilised plaadid nihkusid palju rohkem kui praegu. Maakoor oleks hävinud mitu korda Maad tabanud asteroidide tõttu, mis oli hilisema raske pommitamise ajal palju tavalisem.
Vanim ookeaniline basaltkoor on tänapäeval vaid umbes 200 miljonit aastat vana. Suurem osa mandrilisest koorest on palju vanem. Vanimad mandrilise maakoorega kivimid Maal on 3,7-4,28 miljardi aasta vanused kratoonid. Neid on leitud Lääne-Austraalia Narryeri gneissiterraanist, Kanada šilti Loode-Territooriumide Acasta gneissist ja Fennoskandia šilti. Vähemalt 4,3 miljardi aasta vanuseid tsirkoone on leitud Lääne-Austraalia Narryer Gneissi terraanist.
Maa mandrilise maakoorega seotud keskmine vanus on umbes 2,0 miljardit aastat. Enamik enne 2,5 miljardit aastat tagasi tekkinud maakoorekivimeid on kratoonides. Selline vana mandriline maakoor ja selle all olev mantel on vähem tihedamad kui mujal Maal. Need ei hävine kergesti, kui plaadid nihkuvad. Uue mandrilise koore tekkimine on seotud suurte orogeenide ehk mäestiku kujunemise aegadega. See toimub samaaegselt selliste superkontinentide nagu Rodinia, Pangaea ja Gondwana moodustumisega. Maakoore moodustub osaliselt saarekaarte, sealhulgas graniidi ja metamorfsete voldivööde kokkutulekuga. Neid hoiab koos osaliselt koore all olev mantel, mis tekitab mantli, mille peal koorik saab hõljuda.
Küsimused ja vastused
K: Mis on maakoor?
V: Maakoor on Maa kõva välimine kiht.
K: Milline on maakoore koostis?
V: Maakoor koosneb erinevatest kivimitüüpidest, nagu näiteks maavara, metamorfsed ja settekivimid.
K: Mis on litosfäär?
V: Litosfäär on maakoor ja ülemine mantel koos.
K: Mis on tektoonilised plaadid?
V: Tektoonilised plaadid on litosfääri osad, mis võivad liikuda.
K: Mille poolest erineb mandriline maakoor ookeanilisest koorest?
V: Mandriline maakoor on paksem (30 km kuni 50 km) ja koosneb vähem tihedatest, rohkem felsilistest kivimitest, näiteks graniidist. Ookeaniline maakoor on õhem (5 km kuni 10 km) ja koosneb tihedamatest, mafilisematest kivimitest, nagu basalt.
K: Milline on maakoorte temperatuur?
V: Maakoore temperatuur tõuseb sügavusega geotermilise energia tõttu. Seal, kus maakoor kohtub mantliga, võib temperatuur olla 200 °C kuni 400 °C.
K: Miks peetakse maakoort kõige külmemaks kihiks?
V: Maakoor on avatud atmosfäärile, mistõttu peetakse seda kõige külmemaks kihiks.
