Maakoor on Maa kõva välimine kiht, mis moodustab vähem kui 1% kogu Maa mahust. See kiht on eluks vajalik — pinnal tekivad mullad, salvestuvad joogivesi ja seal paiknevad enamik inimtegevuse allikaid (mineraalid, nafta, maavarad). Maakoor koosneb erinevatest kivimitüüpidest: vulkaanilised, metamorfsed ja settekivimid, mis kõik kajastavad Maapinna geoloogilist ajalugu.

Maakoori suhted teiste kihtidega

Maakoore all asub mantel. Maakoor ja ülemine mantel moodustavad litosfääri, mis on jaotunud liikuvateks tektoonilisteks plaatideks. Plaadid liiguvad, põrkavad kokku, libisevad üksteise kõrval või lahknevad — need protsessid tekitavad maavärinaid, mäestike ning vulkaanilist tegevust.

Maakoori tüübid

  • Mandriline (kontinentaalne) maakoor — tavaliselt paksem (ligikaudu 30–50 km, mõnel kohal ka üle 70 km) ja vähem tihe. See koosneb suuremas osas vähem tihedatest, felsilistest kivimitest, näiteks graniidist. Mandriline maakoor võib olla väga vana (mõned aluspõhjad on üle miljardi aasta vanad).
  • Ookeaniline maakoor — õhem (tavaliselt 5–10 km) ja tihedam. See koosneb enamasti tihedamatest, mafilisematest kivimitest, näiteks basaltist. Ookeaniline koor tekib pidevalt merepõhjaääres toimuvatel laialdumisvöönditel ja on geoloogiliselt noorem (tavaliselt < ~200 miljonit aastat).

Koostis ja kivimid

Maakoori peamised kivimitüübid on:

  • Vulkaanilised (tahkunud magmakivimid) — nt basalt ja graniit; moodustuvad magma tardumisel.
  • Metamorfsed — tekivad olemasolevate kivimite muutumisel temperatuuri ja rõhu toimel (nt gneiss, šist).
  • Settekivimid — moodustuvad setetest, mis ladestuvad vee või õhu mõjul (nt liivakivi, lubjakivi, savikivi); just settekivimites tekivad sageli nafta- ja gaasikogumid.

Maakoori mineraalne koostis sisaldab sageli kvarts, feldspaat, mika ja muid silikaatmineraale. Kontinentaalse koore profiil võib olla kihiline: ülemised osad on sageli felsilised ja raskemini lagunevad; alumised võivad sisaldada rohkem mafilisi komponente.

Füüsikalised omadused

  • Tihend: kontinentaalne maakoor on keskmiselt umbes 2,7 g/cm³, ookeaniline umbes 3,0 g/cm³ — see tiheduse erinevus aitab seletada maarindete (isostaasi) ja plaaditektoonika protsesse.
  • Piir mantliga: maakoore ja mantli vahelist piiri nimetatakse Mohorovičić'i erinevuseks (Moho) — see on seismiliste lainekiiruste järsk muutus, mida kasutatakse koore uurimisel.
  • Vanus: kontinentaalne maakoor võib olla miljardeid aastaid vana; ookeaniline koor tekib ja taaskasutatakse suhteliselt kiiresti (tekkel <-> sukeldumisel).

Temperatuur ja soojus

Maakoore temperatuur tõuseb sügavusega tänu Maa sisemisele soojusele (geotermiliseenergia) ja soojusülekandele mantlist. Tüüpiline geotermiline gradient on umbes 20–30 °C/km, kuid see varieerub sõltuvalt piirkonnast ja geoloogilisest olukorrast. Seega pinnast 10 km sügavusel võib temperatuur olla mõnes piirkonnas mõnesaja kraadi jagu.

Seal, kus maakoor kohtub mantliga, võib temperatuur olla vahemikus 200 °C kuni 400 °C (752 °F) kuni palju kõrgem — täpne väärtus sõltub koore paksusest ja soojusvoost. Maakoor on üldiselt Maa kõige külmem kiht, sest selle pind on otseses kontaktis atmosfäärile ja jahtub seetõttu suhteliselt külmaks võrreldes alumiste kihtidega.

Tektoonilised protsessid ja dünaamika

Litosfääri plaadid, mille hulka maakoor kuulub, liiguvad ja suhtlevad erinevatel piiridel:

  • Divergentsed piirid — plaadid lahknevad; ookeaniline koor tekib merepõhjaäärtes (mid-ocean ridges).
  • Konvergentsed piirid — plaadid põrkuvad; üks plaat võib sukelduda teise alla (subduktsioon), põhjustades vulkaanilist aktiivsust ja mäestike tekkimist.
  • Transformpiirid — plaadid libisevad kõrvuti, tekitades maavärinaid (nt San Andrease murrang).

Inimesele tähtsad aspektid

  • Maakoore sisaldab enamikku kaevandatavaid maavarasid: metalle (raud, vask, kuld), mineraale, kivimitööstuse tooraineid.
  • Settekivimites paiknevad fossiilkütused (nafta, maagaas) ja põhjaveevarud, mis on eluliselt tähtsad.
  • Tektoonilised protsessid mõjutavad riske — maavärinad ja vulkaanipursked võivad põhjustada inimkahju ja keskkonnamuutusi.
  • Geotermiline energia pakub taastuvvõimalusi soojuse ja elektri tootmiseks sügava kuumuse kujul.

Kokkuvõttes on maakoor suhteliselt õhuke kuid geoloogiliselt ja eluliselt väga oluline kiht: see moodustab elu toetusstruktuuri, kannab endas Maa ajalugu ning mõjutab kliimat, maastikke ja inimtegevust.