Litosfäär
Litosfäär on planeedi Maa tahke kest. See tähendab maakoort ja ülemise mantli osa, mis käitub elastselt pikema aja jooksul.
Litosfääri all asub astenosfäär, mis on ülemise mantli nõrgem, kuumem ja sügavam osa. See osa võib voolata.
Litosfäär on juhtiv kate konvektiivse mantli peal: see vähendab soojuse liikumist läbi Maa, Litosfäär (vanakreeka keeles λίθος [lithos] - "kivine" ja σφαίρα [sphaira] - "kera") on maapealse planeedi või loodusliku satelliidi jäik,[1] kõige välimine kest, mis on määratletud tema jäikade mehaaniliste omaduste järgi. Maal koosneb see maakoorest ja ülemise mantli osast, mis käitub elastselt tuhandete aastate või pikema aja jooksul. Kiviplaneedi välimine kest, maakoor, on määratletud selle keemia ja mineraloogia alusel.
Maa väljalõige
Litosfääri tektoonilised plaadid.
Litosfääri tüübid :-
On olemas kahte tüüpi litosfääri:
- Ookeaniline litosfäär, mis on seotud ookeanilise koorega ja esineb ookeanibasseinides. Ookeaniline litosfäär on tavaliselt umbes 50-100 km paksune.
- kontinentaalne litosfäär, mis on seotud mandrilise koorega. Kontinentaalne litosfäär on umbes 40 km kuni 200 km paksune, millest umbes 40 km on maakoore paksus.
Litosfäär jaguneb tektoonilisteks plaatideks, mis liiguvad üksteise suhtes järk-järgult.
Ookeaniline litosfäär pikeneb vananedes ja eemaldub ookeani keskosa harjalt. Selline paksenemine toimub juhtiva jahtumise tõttu, mis muudab kuuma astenosfääri litosfääri mantliks ja põhjustab ookeanilise litosfääri vanusega suurenevat tihedust. Ookeaniline litosfäär on mõned kümned miljonid aastad vähem tihe kui astenosfäär, kuid pärast seda muutub üha tihedamaks kui astenosfäär.
Kui kontinentaalne plaat ühineb ookeanilise plaadiga subduktsioonivööndis, vajub ookeaniline litosfäär alati kontinentaalse alla.
Uus ookeaniline litosfäär tekib pidevalt ookeanide keskosas ja läheb subduktsioonivööndites tagasi mantlisse. Selle tulemusena on ookeaniline litosfäär palju noorem kui mandriliitosfäär: vanim ookeaniline litosfäär on umbes 200 miljonit aastat vana, samas kui mandriliitosfääri osad on miljardeid aastaid vanad.
Teine iseloomulik tunnus litosfäärile on selle voolavusomadused. Tektoonilist liikumist põhjustavate madala intensiivsusega pikaajaliste pingete mõjul on litosfäär nagu jäik kest. See muutub peamiselt purunemise teel ("rabe purunemine"). Astenosfäär (litosfääri all olev mantli kiht) on soojuspehmendatud ja kohandub plastiliste muutustega ("deformatsioon").
Ookeaniline litosfäär koosneb peamiselt basaltist ja gabbrost. Kontinentaalne litosfäär koosneb graniidist ja gneissist.
Seotud leheküljed
- Biosfäär
- Plaaditektoonika
Küsimused ja vastused
K: Mis on litosfäär?
V: Litosfäär on planeedi Maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja ülemisest mantlist.
K: Mis on astenosfäär?
V: Astenosfäär on ülemise mantli nõrgem, kuumem ja sügavamal asuv osa, mis võib voolata.
K: Kuidas mõjutab litosfäär soojuse liikumist läbi Maa?
V: Litosfäär moodustab konvektiivse mantli peal juhtiva kaane, mis vähendab soojuse liikumist läbi Maa.
K: Milline on sõna "litosfäär" päritolu?
V: Sõna "litosfäär" tuleneb vanakreeka sõnadest "λίθος" (lithos), mis tähendab "kivim", ja "σφαίρα" (sphaira), mis tähendab "kera".
Küsimus: Milline on Maa litosfääri koostis?
V: Maa litosfäär koosneb maakoorest ja ülemise mantli sellest osast, mis käitub pika aja jooksul elastselt.
K: Kuidas on määratletud maakoor?
V: Maakoore määratletakse selle keemia ja mineraloogia alusel.
K: Kuidas on määratletud maapealset tüüpi planeedi või loodusliku satelliidi välimine kest?
V: Maapealse planeedi või loodusliku satelliidi välimine kest, mida nimetatakse litosfääriks, on määratletud selle jäikade mehaaniliste omaduste alusel.
