Felsiline ja felsilised kivimid: määratlus, koostis ja näited
Sõna "felsiline" on termin, mida kasutatakse geoloogias silikaatmineraalide, magma ja magmakivimite kohta, mis on rikastatud kergemate elementide, nagu räni, hapnik, alumiinium, naatrium ja kaalium, poolest. Sellised kivimid sisaldavad tavaliselt rohkesti vabu graniiti moodustavaid mineraale ja muid heledaid silikaate ning on üldjuhul heledama värvusega ja madalama erikaaluga (tavaliselt alla 3).
Määratlus ja koostis
Felsilised kivimid on keemiliselt ja mineraalne koostiselt rikkad räni- ja alumiiniumühendite poolest ning neil on kõrge SiO2 sisaldus. Neid eristab:
- suurem osa heledatest silikaatmineraalidest, näiteks graniitis ja teistes felsilistes kivimites levinud kvarts, alumiiniumirikkad ühendid (nt naatrium, kaalium)
- tavalised mineraalid: kvarts, muskoviit, kvartsi kõrval sageli ortoklaas (kusjuures ortoklaas on tihti kirjas ka kui ortoklaas) ja naatriumirikkad plagioklasvälkjad
- keemiliselt asuvad felsilised kivimid spektris vastandina mafilistest kivimitest — felsilised on rämi- ja alumiiniumirikkamad ning raua- ja magneesiumivaesemad
Tekstuur, värvus ja tihedus
Felsilised kivimid on tavaliselt heledat kuni roosakat või kahvatuhallikat värvi. Tekstuur võib olla:
- grosseerunud (sügavalt tardunud intrusiivid nagu graniit — suured, nähtavad kristallid)
- peen- või klaasjas (ekstrusiivsed vulkaanilised ekvivalendid nagu rhyoliit või obsidiaan — väiksemad kristallid või klaasmass)
Nende erikaal on üldiselt alla 3, mis tuleneb kergemate elementide rohkusest võrreldes mafiliste kivimitega, mis sisaldavad rohkem rauda ja magneesiumi.
Näited ja liigitus
Üldised felsiliste kivimite näited on:
- graniit — tuntuim felsiline intrusiiv; rikas kvartsi ja alkali-välkude poolest
- rhyoliit — graniidi vulkaaniline ekvivalent, peeneteraline või klaasmassiga
- dabsiit ja muud räni-rikkad kivid — vahel liigitatakse vahevormid eredate ja tumedate mineraalide suhte järgi
Geoloogilises liigituses pannakse kivimid tihti järjestusse felsilistest kuni ultramafaalseteni, kasutades mineraalide protsente ja keemilist koostist.
Tekkeolud ja geograafiline seos
Felsilised magmad tekivad tavaliselt mannari ja kontinentaalse koore kontekstis, kus sulavad materjalid on rikastatud räni ja alkalimetallidega. Nad seostuvad sageli põhjakihtide sulamise või diferentseerumise (magma kristallilise eraldumise) protsessidega. Felsilised intrusiivid moodustuvad aeglasel tardumisel sügaval maakoores, ekstrusiivid aga pealispinnal vulkaanilise tegevuse käigus.
Tuvastamine väljaspool laborit
- Värv: heledam kui keskmine kivim
- Mineraalid: nähtav kvarts ja alkali-välkud (ortoklaas), harva rohkesti tume mafiitset materjali
- Tihedus: kerge kuni mõõdukas (erikaal alla 3)
- Tekstuur: suuri kristalle nähes viitab aeglasele tardumisele (intrusiiv)
Kasutus ja tähtsus
Felsilised kivimid on majanduslikult olulised:
- graniit on laialdaselt kasutatav ehitus- ja monumentmaterjalina
- kvartsi ja feldspaatide (nt ortoklaas, plagioklasvälkjad) mineraale kasutatakse klaasi-, keraamika- ja elektroonikatööstuses
- mõned felsilised kivimid sisaldavad ka väär- ja poolvääriskive ning nende teadmine aitab määrata maakihi arengulugu ja magmade päritolu
Kokkuvõte
Felsilised kivimid on räni- ja alumiiniumirikkad, heledad magmakivimid, millele on iseloomulikud kõrge SiO2 sisaldus, kvartsi ning alkali- ja naatriumirikkate plagioklastennihte sisaldavad mineraalid. Nad moodustavad ühe otsa magmakivimite spektris vastandina mafilistele kivimitele ja on oluline osa maakoore ehitusest ning majanduslikest ressurssidest.
Põlevkivivulkaanilise kivimi fragment, nagu seda on näha petrograafilises mikroskoobis. Mõõtkava on millimeetrites.
Yosemite'i rahvuspargi graniidi lähivaade
Rhyolite'i näidis
Põlevkivide klassifikatsioon
Selleks, et kivim saaks liigitada felsiliseks, peab see üldiselt sisaldama üle 75% felsilisi mineraale, nimelt kvartsi, ortoklaasi ja plagioklaasi. Kivimeid, milles on üle 90% felsilisi mineraale, võib nimetada ka leukokraatilisteks, mis tähendab "heledat värvi".
Kivimi tekstuur määrab seega felsilise kivimi põhinimetuse.
| Kalju tekstuur | Felsilise kivimi nimi |
| Pegmatiit | Graniitpegmatiit |
| jämedateraline (faneeriline) | |
| jämedateraline ja porfüriitiline | Porfüriitiline graniit |
| Peeneteraline (afaniitne) | Rhyolite |
| Peeneteraline ja porfüriitiline | Porfüüriitiline rioliit |
| Püroklastiline | Rioliitiline tuff või brektsia |
| Vesikulaarsed | Pimsskivi |
| Amygdaloidi | Puudub |
| Obsidiaan või portselanit |
Küsimused ja vastused
K: Mida tähistab geoloogias mõiste "felsiline"?
V: Mõiste "felsiline" viitab silikaatmineraalidele, magmadele ja magmakivimitele, mis on rikastatud kergemate elementide, näiteks räni, hapniku, alumiiniumi, naatriumi ja kaaliumi poolest.
K: Millised on felsiliste kivimite omadused?
V: Felsilised kivimid on tavaliselt heleda värvusega ja nende erikaal on väiksem kui 3.
K: Milline on kõige levinum felsiline kivim?
V: Kõige tavalisem felsiline kivim on graniit.
K: Millised on peale graniidi veel mõned felsilised kivimid?
V: Teised felsiliste kivimite liigid on kvarts, muskoviit, ortoklaas ja naatriumirikkad plagioklasvälkjad.
K: Kuidas on felsilised kivimid keemiliselt võrreldavad mafiliste kivimitega?
V: Keemia poolest on felsilised kivimid kivimispektri teisel pool mafiliste kivimite spektrit.
K: Milliseid mineraale ja elemente leidub tavaliselt felsilistes kivimites?
V: Felsilised kivimid on rikastatud kergemate elementidega, nagu räni, hapnik, alumiinium, naatrium ja kaalium, ning sisaldavad silikaatmineraale.
K: Kuidas on felsiliste kivimite erikaal võrreldes teiste kivimitüüpidega?
V: Felsiliste kivimite erikaal on väiksem kui 3, mis on madalam kui mõnede teiste kivimitüüpide puhul.
