Sõna "felsiline" on termin, mida kasutatakse geoloogias silikaatmineraalide, magma ja magmakivimite kohta, mis on rikastatud kergemate elementide, nagu räni, hapnik, alumiinium, naatrium ja kaalium, poolest. Sellised kivimid sisaldavad tavaliselt rohkesti vabu graniiti moodustavaid mineraale ja muid heledaid silikaate ning on üldjuhul heledama värvusega ja madalama erikaaluga (tavaliselt alla 3).

Määratlus ja koostis

Felsilised kivimid on keemiliselt ja mineraalne koostiselt rikkad räni- ja alumiiniumühendite poolest ning neil on kõrge SiO2 sisaldus. Neid eristab:

  • suurem osa heledatest silikaatmineraalidest, näiteks graniitis ja teistes felsilistes kivimites levinud kvarts, alumiiniumirikkad ühendid (nt naatrium, kaalium)
  • tavalised mineraalid: kvarts, muskoviit, kvartsi kõrval sageli ortoklaas (kusjuures ortoklaas on tihti kirjas ka kui ortoklaas) ja naatriumirikkad plagioklasvälkjad
  • keemiliselt asuvad felsilised kivimid spektris vastandina mafilistest kivimitest — felsilised on rämi- ja alumiiniumirikkamad ning raua- ja magneesiumivaesemad

Tekstuur, värvus ja tihedus

Felsilised kivimid on tavaliselt heledat kuni roosakat või kahvatuhallikat värvi. Tekstuur võib olla:

  • grosseerunud (sügavalt tardunud intrusiivid nagu graniit — suured, nähtavad kristallid)
  • peen- või klaasjas (ekstrusiivsed vulkaanilised ekvivalendid nagu rhyoliit või obsidiaan — väiksemad kristallid või klaasmass)

Nende erikaal on üldiselt alla 3, mis tuleneb kergemate elementide rohkusest võrreldes mafiliste kivimitega, mis sisaldavad rohkem rauda ja magneesiumi.

Näited ja liigitus

Üldised felsiliste kivimite näited on:

  • graniit — tuntuim felsiline intrusiiv; rikas kvartsi ja alkali-välkude poolest
  • rhyoliit — graniidi vulkaaniline ekvivalent, peeneteraline või klaasmassiga
  • dabsiit ja muud räni-rikkad kivid — vahel liigitatakse vahevormid eredate ja tumedate mineraalide suhte järgi

Geoloogilises liigituses pannakse kivimid tihti järjestusse felsilistest kuni ultramafaalseteni, kasutades mineraalide protsente ja keemilist koostist.

Tekkeolud ja geograafiline seos

Felsilised magmad tekivad tavaliselt mannari ja kontinentaalse koore kontekstis, kus sulavad materjalid on rikastatud räni ja alkalimetallidega. Nad seostuvad sageli põhjakihtide sulamise või diferentseerumise (magma kristallilise eraldumise) protsessidega. Felsilised intrusiivid moodustuvad aeglasel tardumisel sügaval maakoores, ekstrusiivid aga pealispinnal vulkaanilise tegevuse käigus.

Tuvastamine väljaspool laborit

  • Värv: heledam kui keskmine kivim
  • Mineraalid: nähtav kvarts ja alkali-välkud (ortoklaas), harva rohkesti tume mafiitset materjali
  • Tihedus: kerge kuni mõõdukas (erikaal alla 3)
  • Tekstuur: suuri kristalle nähes viitab aeglasele tardumisele (intrusiiv)

Kasutus ja tähtsus

Felsilised kivimid on majanduslikult olulised:

  • graniit on laialdaselt kasutatav ehitus- ja monumentmaterjalina
  • kvartsi ja feldspaatide (nt ortoklaas, plagioklasvälkjad) mineraale kasutatakse klaasi-, keraamika- ja elektroonikatööstuses
  • mõned felsilised kivimid sisaldavad ka väär- ja poolvääriskive ning nende teadmine aitab määrata maakihi arengulugu ja magmade päritolu

Kokkuvõte

Felsilised kivimid on räni- ja alumiiniumirikkad, heledad magmakivimid, millele on iseloomulikud kõrge SiO2 sisaldus, kvartsi ning alkali- ja naatriumirikkate plagioklastennihte sisaldavad mineraalid. Nad moodustavad ühe otsa magmakivimite spektris vastandina mafilistele kivimitele ja on oluline osa maakoore ehitusest ning majanduslikest ressurssidest.