Klaas
Klaas on kõva materjal, mida saab valmistada mitmel kujul. Tavaliselt on see läbipaistev, kuid seda saab valmistada ka värvilistes toonides. Klaas koosneb peamiselt ränidioksiidist; ainult ränidioksiidist valmistatud klaasi nimetatakse räniklaasiks.
Akende ja pudelite valmistamiseks kasutatav klaas on teatud tüüpi, mida nimetatakse lubjasoodaklaasiks ja mis koosneb umbes 75% ränidioksiidist (SiO2), naatriumoksiidist (Na2O) naatriumkarbonaadist (Na2CO3), kaltsiumoksiidist, mida nimetatakse ka lubjaks (CaO), ja mitmetest väiksematest lisaainetest.
Proportsioone muutes ja erinevaid koostisosi lisades saab valmistada palju erinevaid klaase. Värvilist klaasi valmistatakse väikeste koguste metallioksiidide lisamisega. Näiteks sinist värvi annab väike kogus koobaltoksiidi.
Kristallklaasi valmistatakse plii- ja tsinkoksiidide lisamisega. See ei ole tegelikult kristall, sest kogu klaas on mittekristalliline tahke aine. Kristallklaasi nimetatakse lihvitud klaasiks, kui see on käsitsi lihvitud:
"Lihvitud klaas" on klaas, mis on kaunistatud täielikult käsitsi, kasutades selleks pöörlevaid rattaid. Lõiked tehakse klaasi muidu täiesti siledale pinnale töötajate poolt, kes hoiavad ja liigutavad klaastükki vastu eri suurusega metall- või kivirattaid".
Kuna klaasi kasutatakse läätsede valmistamiseks, tähendab sõna "prillid" sageli prilliklaase.
Müüt, et klaas on tegelikult vedelik, tuleneb asjaolust, et vanad majade ja kirikute aknad (200-300 aastat vanad) on mõnikord veidi ebakorrektsed: altpoolt paksemad kui ülaltpoolt. See on tegelikult tingitud klaasivalmistamise protsessist minevikus, mille tulemusena oli klaasplaat ühest servast paksem kui teisest. Mõistlik oli paigaldada aknad nii, et akna alumine serv oli paksem. Mõnikord võib leida akna, mille paks serv on üleval.
Klaasi saab üha uuesti ja uuesti ringlusse võtta. Klaaspudeleid ja -purke saab hõlpsasti taaskasutada, et valmistada uusi klaaspudeleid ja -purke või kasutada neid tööstuses täitematerjalina (ehitusmaterjal) või liivana.
· 
Rooma klaaskruus 4. sajandist pKr.
· 
Klaas veega.
Klaaskuulikas, mille sees on värvilised klaaskujundid
Edo-Kiriko, traditsiooniline lihvitud klaasi käsitöö Asakusas, Tokyos, Jaapanis. Klaas koosneb kahest kihist, värvilisest kihist väljaspool läbipaistvat kihti.
Küsimused ja vastused
K: Millest on valmistatud klaas?
V: Klaas koosneb peamiselt ränidioksiidist ja konkreetselt lubjasoodaklaas koosneb ränidioksiidist (SiO2), naatriumoksiidist (Na2O) naatriumkarbonaadist (Na2CO3), kaltsiumoksiidist, mida nimetatakse ka lubjaks (CaO), ja mitmetest väiksematest lisaainetest.
K: Kuidas saab klaasile lisada erinevaid värve?
V: Klaasile saab lisada erinevaid värve, lisades väikestes kogustes metallioksiide. Näiteks sinist värvi annab väike kogus koobaltoksiidi.
K: Mida tähendab mõiste "lihvitud klaas"?
V: Lihvitud klaas tähendab klaasi, mis on kaunistatud täielikult käsitsi, kasutades pöörlevaid rattaid, mis teevad lõiked muidu siledale pinnale.
K: Kust pärineb müüt, et klaas on vedelik?
V: Müüt, et klaas on tegelikult vedelik, tuleneb asjaolust, et vanad majade ja kirikute aknad (200-300 aastat vanad) on mõnikord veidi ebakorrapärased, kuna nende valmistamise käigus on need minevikus olnud ühest servast paksemad kui teisest.
K: Milleks kasutatakse sageli klaase?
V: Kuna klaasi kasutatakse läätsede valmistamiseks, viitab "prillid" sageli prillidele või prillidele.
K: Kas kristall on tegelikult kristall?
V: Ei, kristallklaas ei ole tegelikult kristall, sest kõik klaasiliigid on mittekristallilised tahked ained.
K: Kas uute klaasitükkide valmistamisel võib kasutada ringlussevõetud materjale? V: Jah, ringlussevõetud materjale, nagu pudelid ja purgid, saab hõlpsasti taaskasutada uuteks klaastükkideks või kasutada tööstuses täitematerjalina või liivana.
