Mütoloogia
Mütoloogia viitab kas mingi rahvusrühma kogutud müütidele või nende uurimisele - nende lugude kogumile, mida nad räägivad looduse, ajaloo ja tavade seletamiseks. Samuti võib see viidata selliste müütide uurimisele.
Müüt on lugu, mis ei ole tõsi. Sõna "müüt" määratlus on siiani vaieldav. Müüdid võivad olla väga vanad või uued (näiteks: linnamüüdid). Nende toimumise kohta ei pruugi olla andmeid või muid tõendeid, kuid vähemalt mõned müütide osad võivad olla tõesed. Me teame neist vanematest inimestest, kes räägivad neid noorematele inimestele. Mõned müüdid võivad olla algselt olnud "tõesed" lood, kuid kuna inimesed on neid jutustanud ja uuesti jutustanud, on nad võib-olla muutnud mõningaid osi, nii et need ei ole enam nii "tõesed". Nad võisid neid muuta kogemata või selleks, et neid huvitavamaks muuta. Kõigis kultuurides on müüte. Kreeka ja Rooma jumalate ja jumalannade lood on müüdid.
Paljud inimesed uskusid kunagi legendaarsetesse olenditesse ja loomadesse. Loomad ja legendaarsed olendid võivad kontrollida või omada võimu mõne inimese või looduse osa üle. Näiteks kreeka jumal Zeus omas võimu äikese ja tormide üle. Kui Zeus tahtis, võis ta tekitada tormi ja ta tekitas tormi, et näidata oma viha. Samamoodi öeldi hindu mütoloogias, et äikesetormid on Indra, kõigi jumalate peajumala viha. Tema kõige võimsam relv oli Vajra ehk "äikesekiir". Öeldi, et selle relva rünnakut ei suuda keegi ellu jääda. Teine näide on Egiptuse jumal Atum, kellest öeldi, et ta on maailma kõige looja.
Müütide sisu
Kõik kultuurid on aja jooksul välja töötanud oma mütoloogia. Mütoloogia hõlmab legende nende ajaloost, nende religioone, nende lugusid maailma loomisest ja nende kangelasi. Nendel lugudel on suur sümboolne jõud ja see võib olla peamine põhjus, miks nad püsivad nii kaua, mõnikord tuhandeid aastaid.
Müütide peategelased on tavaliselt jumalad, pooljumalad või üleloomulikud inimesed, samas kui legendide peategelasteks on tavaliselt inimesed. On palju erandeid või kombinatsioone, nagu näiteks Ilias, Odüsseia ja Aeneis. Müüte toetavad sageli valitsejad ja preestrid ning need on tihedalt seotud religiooni või vaimsusega. Tegelikult rühmitavad paljud ühiskonnad oma müüte, legende ja ajalugu kokku, pidades müüte tõepäraseks jutustuseks oma kaugest minevikust.
Loomismüüdid toimuvad mõnel varasel ürgajal, kui maailm ei olnud veel saavutanud oma praegust kuju. Teised müüdid seletavad, kuidas ühiskonnas tekkisid ja pühitseti kombed, institutsioonid ja tabud. Eraldi ruumi on loodud rahvajuttudele, mida nende jutustajad ei pea tõeks. Kui aga lood levivad teistesse kultuuridesse või kui usundid muutuvad, võib müüte hakata pidama rahvajuttudeks. Mõnikord sulanduvad müüdid ja legendid kokku. Nende jumalikud tegelased kujundatakse ümber inimesteks või poolinimesteks (näiteks hiiglased, haldjad ja haldjad).
Loomemüüdid kirjeldavad "ametlikku" uskumust, kuidas maailm loodi. Need müüdid on ühiskonniti väga erinevad, nagu näitab selgelt iga müüdikogumik. Viimase kolme sajandi jooksul on teaduse areng seadnud müütide võimu inimeste meelte üle kahtluse alla.
Ajaloolaste vaated müütidele
Kuigi müüte peetakse sageli lugudeks sündmustest, mida ei ole toimunud, arvavad paljud ajaloolased, et müüdid räägivad tegelikest sündmustest, mis on seotud tugeva sümboolse tähendusega või mida on muudetud, ajas või kohas nihutatud või isegi ümberpööratud. Üks viis sellest protsessist mõtlemiseks on kujutleda "müüte" kui kujuteldava joone teises otsas asuvat. Joone ühes otsas on "erapooletu kirjeldus" ja teises otsas on "legendaarne sündmus" või "müütiline staatus". Kui sündmus liigub selle joone või kontiinumi "müütilise" otsa poole, muutub see, kuidas inimesed sellest sündmusest mõtlevad, tunnevad ja räägivad. See võib omandada suurema ajaloolise tähtsuse, samal ajal kui "faktid" muutuvad vähem tähtsaks. Selleks ajaks, kui jõutakse joone müütilisse otsa, on lugu "saanud oma elu" ja algse sündmuse faktid on muutunud peaaegu tähtsusetuks.
Seotud leheküljed
- Mütoloogia (raamat)
- Sotsiaalpsühholoogia
Küsimused ja vastused
K: Mis on mütoloogia?
V: Mütoloogia viitab mingi rahvusrühma kogutud müütidele - nende lugude kogumile, mida nad räägivad looduse, ajaloo ja tavade selgitamiseks. See võib viidata ka selliste müütide uurimisele.
K: Mis on müüt?
V: Müüt on lugu kaugest minevikust, mida peetakse tõeks selles ühiskonnas, kus seda räägitakse. Loomemüüdid leiavad aset enne seda, kui maailm saavutas oma praeguse kuju kõige kaugemal ajal - esimesel olemasoleval ajaperioodil, mida tuntakse kui ürgajastut. Tegelased on tavaliselt mitteinimlikud; nad võivad olla jumalad, pooljumalad ja muud üleloomulikud tegelased.
K: Mille poolest erinevad müüdid rahvajuttudest ja legendidest?
V: Müüdid on üldiselt tõesed, räägivad kaugest minevikust ja sisaldavad mitteinimlikke tegelasi, samas kui legendides on tavaliselt inimtegelasi ja rahvajutud on väljamõeldised.
K: Miks on mõned religioossed inimesed selle vastu, et nende uskumusi nimetatakse müütideks?
V: Mõned religioossed inimesed on selle vastu, et nende uskumusi nimetatakse müütideks, sest nad usuvad, et need on pigem tõesed kui valed või väljamõeldised nagu paljud müüdid.
K: Miks mõned teadlased otsustavad mitte kasutada sõna "müüt", kui nad räägivad religioonist?
V: Mõned teadlased otsustavad mitte kasutada sõna "müüt", kui nad räägivad religioonist, et vältida ühe religiooni käsitlemist tähtsamana või tõesemana kui teine.
K: Millist eesmärki täidavad ühiskondade jaoks loomismüüdid?
V: Loomemüüdid on selgituseks, kuidas teatav reaalsus tekkis, selgitades, miks ühiskond toimib ja on üles ehitatud nii, nagu ta on.
