Ilias — Homeros, Trooja sõda ja peategelased

Ilias: Homeros, Trooja sõda ja peategelased — avasta Achilleuse viha, Hektori saatus ja antiiksed müüdid. Loe põhjalik kokkuvõte ning tegelaste selgitused.

Ilias on vanim säilinud kreeka kirjanduse teos ja üks tähtsamaid antiikkultuuri muistiseid. See oli suuline eepos — algselt edasi antud jutustuste süsteem, mida esitati mälust ja laulduna, lugemata. Tekst kirjutati üles tõenäoliselt 8. sajandil eKr ja see on eepiline (ehk väga pikk) poeem, mille 24 peatükki on kirjutatud heksameetris. Luuletus koondab arhailisi müüte ja legende ning selle aluseks võis olla muistne, pronksiaegne rünnak Trooja linnale. Tavaliselt öeldakse, et Homeros on Iliase autor, kuid teadlased ei ole ühel meelel, kas kogu teos on ühe autori looming või süntees palju pikema suulise traditsiooni materjalist.

Taust ja ajalooline kontekst

Lugu paigutub Trooja sõja aega, traditsiooniliselt umbkaudu 12. sajandisse eKr (ligikaudu 1200 eKr). Arheoloogilised leidud Hisarlikist (tänapäeva Türgis) ja legendaarsed aruanne on andnud alust siduda osa eeposes kirjeldatust Mykeena perioodi (pronksiaegse) kultuuriga, kuid Iliase kujutis on põimunud muinaslugude, rituaalide ja tollaste heroilise maailmavaate elementidega.

Sisu kokkuvõte

Iliase tegevus käsitleb vaid lühikest aega sõja lõppfaasis — mõned nädalad — kuid eeposil on ulatuslik taust ja viited paljudele varasematele sündmustele. Keskseks süžeeks on Achilleuse viha (kreeka keeles menis) pärast tülitsemist liidritega, eriti Agamemnoni vastu, kes ära võtab Achilleuse sõjasaagi, Briseise. Achilleus keeldub seejärel lahingust osavõtmisest, mis mõjutab kreeklaste edu Trooja vastu. Peatükid hõlmavad ka Achilleuse sõpra Patroklose surma, mille järel Achilleus naaseb lahingusse, tapab Hektori ja seejärel korraldatakse Hektori liigutav matuse- ja leinastseen. Eeposes sekkub sageli jumalate maailm — Zeus, Hera, Athena, Apollo, Aphrodite jt mõjutavad sündmusi ning rõhutavad saatuslikku ja jumalikku habrast tasakaalu sõja kulgemises.

Peategelased

• Achilleus — Trooja-sõja suurim kreeka sõdalane, keda iseloomustab küberkasu ja viha, samuti mõtisklus kuulsuse (kleos) ja surelikkuse üle.
• Odysseus — tark ja kaval kreeka kuningas, kellele kuulub palju nutikaid lahendusi ja diplomatlikke ülesandeid sõja jooksul.
• Agamemnon — Achilleuse ülem ja aeg-ajalt umbusklik juht, kelle konflikt Achilleusega on loo keskne draiv.
• Menelaos — Sparta kuningas ja Helena abikaasa; tema ja Helena vaheline lugu on üks Trooja sõja põhjustest.
• Priamos — Trooja kuningas, Hektori ja Pariise isa; tema kohtumine Achilleusega Hektori surnukeha tagasisaamiseks on üks eepose emotsionaalsemaid stseene.
• Hektor — Trooja peamine kangelane ja Priamose poeg, linna kaitsja, kelle surm on eepose pöördepunkt.
• Paris — Priamose poeg, kelle teo — Helena viibimine Pariisi juures — peetakse sõja üheks põhjuslikuks aluseks.
• Helena — kaunis sparta kuninganna, kelle puudumine või ära viimine tekitab konflikti ja on eepose motiivide keskmes.

Teemad, stiil ja kujundid

Iliase keskseid teemasid on viha ja õiglus, sõjamehelikkus ja au, saatus versus inimese valikuvabadus, sõja õudus ning surelikkuse ja kuulsuse (kleos) suhe. Stiililiselt on eepos tuntud korduvate epithetide, formuleeritud fraaside ja pikemate võrdluste (nn eepilised võrdlused) kasutamise poolest — see pärineb suulisest traditsioonist, mis aitas esitajal pikka teksti meelde jätta ja esitada.

Säilinud tekst ja mõju

Odüsseia, samuti Homerosele omistatud eepos, moodustab koos Iliasega kreeka eepose kaksikkomplekti ning mõlemad on mõjutanud lääne kirjandust, kunsti ja filosoofiat sajandeid. Iliasele on tehtud lugematu arv tõlkeid ja kommentaare; see on olnud keskne tekst hariduses ja kultuuriloo uurimises alates antiigist kuni tänapäevani. Tekst jõudis meieni läbi keskaegsete käsikirjade ja hilisemate trükkide; uurijad kasutavad filoloogilisi ja arheoloogilisi meetodeid, et mõista eepose kujunemist ja varasemaid kihte.

Miks lugeda I liast?

Iliase lugemine annab ettekujutuse sellest, kuidas antiikajast pärit ideed au, julguse, leina ja inimliku kannatuse kohta on kujundanud lääne mõtlemist. See on nii ajalooline kui ka kirjanduslik pärand: pingeline ja poeetiline jutustus, mis ühendab lahingukuulutusi, intiimseid inimsuhteid ja mütoloogilist kujutlusvõimet.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Ilias?

K: Kes kirjutas Iliase?

K: Millal toimub Iliase lugu?

K: Mida sisaldab Ilias?

K: Kui pikk on Ilias?

K: Kes on Iliase tähtsad tegelased?

Otsing