Apollo — kreeka jumal: päike, muusika, ennustamine ja tervendamine

Apollo oli kreeka mütoloogias jumal ja üks kaheteistkümnest olümposest. Ta oli Zeusi ja Leto poeg ning Artemise kaksikvend. Ta oli tervendamise, meditsiini ja vibulaskmise ning muusika ja luule jumal. Ta oli muusade juht. Ta oli ka ennustamise jumal ja tema Delfi oraakel oli väga tähtis. Ta oli ka õigluse jumal. 5. sajandil eKr. sai Apollo tuntuks ka kui päikesejumal, olles üks jumalaga Helios ja saades nime Phoebus. Ta on kujutatud noore mehena, kes kannab loorberipärgu ja mängib kitharat (lüüra). See oli tuntud kui tema sümbol. Tema teiste sümbolite hulka kuulus ka kährik.

Rollid ja tähendus

Apollo oli mitmekülgne jumal, kelle valdkonnad hõlmasid muusikat, luulet, ennustamist, tervendamist, nakkushaiguste saatmist ja peatamist, vibulaskmist ning õiglust. Ta oli mõjukas kultusekuju: tema kaudu ühendati kunst, teadus ja religioon. Apollo esindas nooruslikku ilu, mõõdetud harmooniat ja ratsionaalset korda, mis contrastis tihti emotsionaalse ja metsiku külje poolest (nt tema kaksikvend Artemis).

Delfi oraakel ja ennustamine

Apolloni oracle Delfis oli antiikmaailma üks tähtsamaid ennustuspaiku. Rahvad ja poliitikud tulid Delfisse nõu ja ennustuste saamiseks; oraaklikonks tihti toimus läbi oraakli preestrinna, keda tunti Püütiana nime all. Delfi Püütia sõnumid olid tihti poeetilised ja võtavad tõlgendamist, mis andis templile suurt poliitilist ja kultuurilist mõju.

Peamised müüdid

Daphne: üks tuntumaid Apolloni lugusid on tema armumine nimfa Daphnega. Kui Apollo teda taga ajas, palus Daphne abi ja muutus lõpuks loorberipuuks — sellest pärineb Apolloni seos loorberipärguga.
Hyacinthus: tema traagiline suhe noore sportlase Hyacinthosega, kes suri ja kelle mälestuseks kasvas hüatsint; see lugu näitab Apolloni kiindumust ja kaotuse valu.
Marsyas: Marsyas väljakutse muusikas lõppes tema karistamisega, mis rõhutas jumaliku ja inimliku vahelist võrdlust muusikaküsimustes.
Asclepius: Apollo oli meditsiini jumal Asclepiuse isa; Asclepiusest sai tervendamise kultuse keskne figuur.
Python ja delfiini müüt: Apollo tappis Püthoni — maa- või koletise — ning võttis üle selle koha ennustuskeskusena.

Kultus ja pühapaigad

Apolloni tähtsamad pühapaigad olid Delphi ja Delos. Delphist tuli tema kuulsus ennustajana; Delose saart seostati tema sünniga. Tema auks peeti Püütia mänge (Pythian Games), mis olid mõnes mõttes muusika- ja spordivõistlused, sarnanesid olümpiamängudele ning olid kultuuriliselt olulised.

Sümbolid ja kujutamine

Muusika ja lüra (kithara) — Apolloni peamine kunstiline sümbol.
Loorberipärg — võidusümbol ja seos Daphne looga; loorberileht on üks tema tuntuimaid emblemme.
Vibud ja nooled — seos nii jahipidamise kui ka haiguse saatmise või peatamisega.
Tripod (kolmjalg) — oraaklite ja templite sümbol (Delfi tripood).
Linnud nagu varblane või ronk ning loomad nagu kährik ja luik — eri allikates mitmesugused apollonilised sümbolid.

Rooma vastavus ja mõju kultuuris

Rooma mütoloogias vastab Apollo samanimelisele jumalale (Apollo). Tema kuju ja legendid olid olulised nii klassikalises kirjanduses, kunstis kui ka hilisemas renessanssikunstis. Apollon on kujutatud skulptuurides ja maalides noore, ideaalse kehaga mehe figuurina — sageli lüra või loorberiga.

Apolloni pärand

Apolloni mõju ulatub antiikajast tänapäevani: tema nimi ja sümbolid ilmuvad kirjanduses, muusikas, arhitektuuris ja populaarkultuuris. Delfi oraakel, Püütia legendid ning Apolloni roll meditsiini ja muusika kaitsjana annavad temast paljuhäälse, püsiva figuuri Euroopa kultuuriajalukku.

Müüdid Apollost

Apollon ehk Apollo oli üks kaheteistkümnest olümposest, 12 tähtsaimast jumalast Kreeka mütoloogias. Seetõttu on temast palju müüte:

Apollo sündi

Apollo ja tema kaksikõde Artemis olid Kreeka jumalate kuninga Zeusi ja jumalanna Leto lapsed. Kui Leto jäi rasedaks, oli Zeusil juba naine, jumalate kuninganna Hera. Hera oli vihane, et Zeus sai Letoga lapsi, ja neelas Leto ära, et ta ei saaks kunagi oma lapsi sünnitada kusagil maa peal, kus päike paistab. Hera saatis seejärel Püütoni-nimelise madu, et see teda ära sööks. Python ajas Letot mere äärde, kust Leto ujus Delose saarele. Python ei osanud aga ujuda ja pidi ta üksi jätma. Delose saar oli tol ajal lihtsalt suur kalju, mis ujus merel, mitte veel saar, seega ei olnud ta "maa peal". Nii ronis Leto ühe palmi varju ja sünnitas oma tütre Artemise ja seejärel poja Apolloni. Delos sai seejärel Apollo ja Artemise pühaks maaks.

Apollo ja Delfi

Kui Apollo kasvas suureks, läks ta oma isa Zeusi juurde ja palus kuldset vibu, mille nooled olid säravad ja teravad nagu päike. Siis läks ta otsima kohta, kuhu ehitada oma tempel. Ta jõudis allika juurde, mis kuulus nümfile nimega Telephusa, ja üritas sinna oma templit ehitada, kuid Telephusa soovitas tal ehitada oma templi hoopis Delfiasse, sest seal oli juba pühamu Themisile, tuleviku ennustamise jumalannale. Apollon läks Delfi, kuid avastas, et selle oli vallutanud Python, lohe, kes oli püüdnud süüa tema ema. Ta tappis Pythoni saja noolega ja nõudis Delfi oma templiks. Ta sai kaks meremeest oma preestriteks ja andis siis ühele tüdrukule tuleviku ennustamise võime. Tüdrukust sai tema preestrinna ehk oraakel. Väike jumal Eros, armastusjumalanna Aphrodite poeg, oli näinud, kuidas Apollon tappis Pythoni ja kummardas Apollonit kui oma iidolit. Apollon oli aga Erosest pahane ja solvas teda. Eros vihastas ja tulistas Apolloni oma maagilise noolega, mis pani teda armuma nümfi Daphne'ile. Daphne ei armastanud Apollot ja vältis teda. Apollon ajas teda taga ja Daphne muutis end loorberipuuks, et tema eest põgeneda. Apollon armastas teda siiski ja tegi loorberist ühe oma sümboli.

Apollo ja Hermes

Apollo hoolitses päikesejumal Heliose karja eest, kui Helios ajas päikest läbi taeva. Kui Apollon Daphne'i taga ajas, varastas pahatahtlik lapsjumal Hermes karja ja ajas Apolloni segadusse, pannes karja karja karjaautost väljudes tagurpidi kõndima. Kui Apollo neid otsima läks, näis, et nad olid rantšo sisse, mitte välja kõndinud. Hermes ütles ka ühele lähedalasuvale mehele, et ta teeb ta rikkaks, kui ta ei räägi kellelegi sellest, mida ta Hermest tegi. See mees, Battos, rääkis Apollole ikkagi ja Hermes muutis ta hiljem karistuseks kiviks. Apollon viis Hermese kõigi jumalate ette, et tema üle kohut mõistetaks. Hermes käitus aga süütuna ja veenis lõpuks Apolloni teda andestama, andes talle lüüra. Apollon armastas seda lüüra nii väga, et ta mitte ainult ei lasknud Hermesel karja endale jätta, vaid andis talle ka caduceuse, võlukepp, millega sai haavu ravida ja magada. Hermes proovis caduceust kahe sureva mao peal, kes ärkasid ellu ja kerisid end igavesti ümber saua. Apollon kasutas vahepeal oma lüüra, et saada muusika jumalaks, ja temast sai muusade, üheksa kunstide jumalanna juht.

Küsimused ja vastused

K: Kes on Apollo Kreeka mütoloogias?

V: Apollo on kreeka mütoloogias jumal ja üks kaheteistkümnest olümposest.

K: Kes on Apollo vanemad ja õed-vennad?

V: Apollo vanemad on Zeus ja Leto ning tema kaksikõde on Artemis.

K: Mille jumal on Apollo?

V: Apollon on tervendamise, meditsiini, vibulaskmise, muusika, luule, päikese ja muusade juht.

K: Mis tähendus on Apollo oraaklil Delfis?

V: Apollon on prohvetluse jumal ja tema oraakel Delfis on väga tähtis.

K: Kuidas kujutatakse Apollot Kreeka mütoloogias?

V: Apollot kujutatakse kui ilusat noormeest, kes kannab loorberipärgu ja mängib kitharat (lüüra).

K: Mis on Apollo sümbol Kreeka mütoloogias?

V: Apollo sümboliks on lüüra, täpsemalt kithara.

K: Millised on veel mõned sümbolid, mida seostatakse Apolloniga Kreeka mütoloogias?

V: Apollo muudeks sümboliteks on näiteks kährik.