Apollo oli kreeka mütoloogias jumal ja üks kaheteistkümnest olümposest. Ta oli Zeusi ja Leto poeg ning Artemise kaksikvend. Ta oli tervendamise, meditsiini ja vibulaskmise ning muusika ja luule jumal. Ta oli muusade juht. Ta oli ka ennustamise jumal ja tema Delfi oraakel oli väga tähtis. Ta oli ka õigluse jumal. 5. sajandil eKr. sai Apollo tuntuks ka kui päikesejumal, olles üks jumalaga Helios ja saades nime Phoebus. Ta on kujutatud noore mehena, kes kannab loorberipärgu ja mängib kitharat (lüüra). See oli tuntud kui tema sümbol. Tema teiste sümbolite hulka kuulus ka kährik.

Rollid ja tähendus

Apollo oli mitmekülgne jumal, kelle valdkonnad hõlmasid muusikat, luulet, ennustamist, tervendamist, nakkushaiguste saatmist ja peatamist, vibulaskmist ning õiglust. Ta oli mõjukas kultusekuju: tema kaudu ühendati kunst, teadus ja religioon. Apollo esindas nooruslikku ilu, mõõdetud harmooniat ja ratsionaalset korda, mis contrastis tihti emotsionaalse ja metsiku külje poolest (nt tema kaksikvend Artemis).

Delfi oraakel ja ennustamine

Apolloni oracle Delfis oli antiikmaailma üks tähtsamaid ennustuspaiku. Rahvad ja poliitikud tulid Delfisse nõu ja ennustuste saamiseks; oraaklikonks tihti toimus läbi oraakli preestrinna, keda tunti Püütiana nime all. Delfi Püütia sõnumid olid tihti poeetilised ja võtavad tõlgendamist, mis andis templile suurt poliitilist ja kultuurilist mõju.

Peamised müüdid

  • Daphne: üks tuntumaid Apolloni lugusid on tema armumine nimfa Daphnega. Kui Apollo teda taga ajas, palus Daphne abi ja muutus lõpuks loorberipuuks — sellest pärineb Apolloni seos loorberipärguga.
  • Hyacinthus: tema traagiline suhe noore sportlase Hyacinthosega, kes suri ja kelle mälestuseks kasvas hüatsint; see lugu näitab Apolloni kiindumust ja kaotuse valu.
  • Marsyas: Marsyas väljakutse muusikas lõppes tema karistamisega, mis rõhutas jumaliku ja inimliku vahelist võrdlust muusikaküsimustes.
  • Asclepius: Apollo oli meditsiini jumal Asclepiuse isa; Asclepiusest sai tervendamise kultuse keskne figuur.
  • Python ja delfiini müüt: Apollo tappis Püthoni — maa- või koletise — ning võttis üle selle koha ennustuskeskusena.

Kultus ja pühapaigad

Apolloni tähtsamad pühapaigad olid Delphi ja Delos. Delphist tuli tema kuulsus ennustajana; Delose saart seostati tema sünniga. Tema auks peeti Püütia mänge (Pythian Games), mis olid mõnes mõttes muusika- ja spordivõistlused, sarnanesid olümpiamängudele ning olid kultuuriliselt olulised.

Sümbolid ja kujutamine

  • Muusika ja lüra (kithara) — Apolloni peamine kunstiline sümbol.
  • Loorberipärg — võidusümbol ja seos Daphne looga; loorberileht on üks tema tuntuimaid emblemme.
  • Vibud ja nooled — seos nii jahipidamise kui ka haiguse saatmise või peatamisega.
  • Tripod (kolmjalg) — oraaklite ja templite sümbol (Delfi tripood).
  • Linnud nagu varblane või ronk ning loomad nagu kährik ja luik — eri allikates mitmesugused apollonilised sümbolid.

Rooma vastavus ja mõju kultuuris

Rooma mütoloogias vastab Apollo samanimelisele jumalale (Apollo). Tema kuju ja legendid olid olulised nii klassikalises kirjanduses, kunstis kui ka hilisemas renessanssikunstis. Apollon on kujutatud skulptuurides ja maalides noore, ideaalse kehaga mehe figuurina — sageli lüra või loorberiga.

Apolloni pärand

Apolloni mõju ulatub antiikajast tänapäevani: tema nimi ja sümbolid ilmuvad kirjanduses, muusikas, arhitektuuris ja populaarkultuuris. Delfi oraakel, Püütia legendid ning Apolloni roll meditsiini ja muusika kaitsjana annavad temast paljuhäälse, püsiva figuuri Euroopa kultuuriajalukku.