Hera — Kreeka abielu- ja taevajumalanna, Olümpose kuninganna
Hera — Kreeka mütoloogia abielu-, taeva- ja Olümpose kuninganna: lugu Zeusi abikaasast, tema sümbolitest (paabulind, granaatõun) ja rollist jumalate ning perekonna kaitsjana.
Kreeka mütoloogias oli Hera peamiselt abielu, perekonna ja sünnituse jumalanna. Ta on abielus Zeusega ning on üks kaheteistkümnest olümpialasest. Hera't peeti ka taeva ja tähistaeva jumalannaks, kes oli oluliselt seotud pere- ja koduõiguse, abieluõigsuse ning naiste heaoluga. Vanad kreeklased pidasid teda üheks ilusaimaks jumalannaks, peaaegu võrdseks Aphrodite'iga; antiikallikates rõhutati Hera väärikust ja auväärsust ning tema rolli kui jumalate kuninganna kaasvõimustajat.
Tema iseloomulised sümbolid on paabulind, granaatõun ja lehm. Neid esemeid kasutati sageli tema kujutamisel. Tema teised olulised esemed on kroon ja loor, lisaks kannab Hera tihti sepatist või sepisedelt sarnast oda- või trooniga sümboolikat (sümboliks on ka sepitsus või sau). Paabulinnu saba silmamustrid seostuvad müüdiga Argusest, keda Hera kasutas abiellumise ja truuduse valvamiseks.
Hera vanemad on Kronos ja Rhea. Tema vennad ja õed on Zeus (kellega ta ka abiellus), Hestia, Demeter, Hades ja Poseidon. Heral on tütar ja pojad: Hebe, Ares ja Hephaistos. Antiikallikates esinevad variatsioonid: mõnes versioonis on Hephaistos pärit ainult Herast (vastuseks Zeuse truudusetusele) ning mõnikord räägitakse Hephaistose viskamisest taevast. Athena on sageli tõlgendatud Zeuse sünnitusjärgse tütrena (väljus Zeuse peast), kuid teda peeti ka Hera kasutütreks või kaitsjaks; Hermes loetakse Herale kasupojaks. Kreeka mütoloogias on sugulus- ja kasvatussuhete kirjeldused tihti mitmetähenduslikud ja allikati erinevad.
Hera on kõigi kreeka jumalate ja jumalannade kuninganna. Teda kutsutakse sageli targaks, tõsiseks ja väärikaks jumalannaks ning aeg-ajalt ka "Taevaskuningannaks", sest ta jagab Zeusega Olümpose võimu. Olümposemäge peetakse kõigi tähtsamate jumalate elupaigaks. Mõningates müütides valitses Hera juba enne abiellumist Zeusega nii taeva kui ka maa üle. Hera rolli hulka kuulusid ka aastaaegade ja ilma osaline mõjutamine ning kaitse abielu, peresidemed ja sünnituse eest. Antiikkirjanduses on Hera epiteedid ja tähendused mitmekesised; tema nime tõlgendamise kohta on olemas erinevaid seletusi, kuid rahvapärases kujutluses seostati Hera sageli ilu, väärikuse ja naiselikkusega.
Hera kuulus samas müütide klassikasse kui ka tuntud kui armukade ja kättemaksuhimuline jumalanna — eriti siis, kui Zeus pettis teda. Mõned tuntud lood:
- Io-müüt: Hera jälitas ja karistas Zeuse armukest Io'd, kes muudetakse lehmaks; Hera pani Io valvama Arguse (müüt Arguse ja paabulinnu päritolust).
- Leto lugu: Hera takistas Leto't (Zeuse armukest) sünnitamast lihtsasti, sundides teda ringi rändama, kuni Leto leidis turvalise koha, kus sündisid Apollo ja Artemis.
- Heracles: Hera vihjas ja alustas Heraclese eluperioodi vastu vaenulikkust — näiteks saatis ta vastsündinutele mürgiseid käärid ja püüdis kangelast pidevalt häirida kogu tema elu jooksul.
Hera kultus oli laialt levinud: tähtsaimad templikohad ja pühapaigad asusid Argoses, Samosel (kuulus Heraion) ja Olympia lähedal. Temaga seotud pidustused sisaldasid Heraia't — religioosseid võistlusi ja rituaale, mis olid pühendatud abielu ja noorte naiste rituaalsele üleminekule (nt jooksuvõistlused tüdrukutele Olympias). Hera austati ka Rooma kultuuris kui Juno, kus temal olid sarnased funktsioonid abielu ja riigi kaitsjana.
Kirjandus ja kunst kujutasid Herat sageli troonil istumas, krooniga peas ning paabulinnu ja lehmana tema juures. Tema tegelaskujutis on oluline Homerose, Hesiodose ja tragöödiakirjanduse (nt Euripides, Aischylos) narratiivis, kus ta ilmub nii moraalse jõu kui ka konfliktide allikana. Hera kompleksne roll — nii emalik, religioosne kui ka intriigiderikas — teeb temast ühe kreeka mütoloogia tuntumaid ja mõjukamaid jumalannasid.
Hera kuju Vatikanis.
Müüdid Hera armukadedusest
Dionysos
Dionysos on Zeusi poeg inimnaise poolt. Hera püüdis teda tappa, kui ta oli titaanide laps. Titaanid tahtsid Dionysose mänguasju näidates tema juurde tuua ja siis ära süüa. Zeus peletas titaanid oma äikesepilvedega eemale, kuid titaanid olid juba kõik peale Dionüüsi südame ära söönud. Zeus kasutas südant, et Dionüüsi uuesti teha. Ta tegi seda, pannes südame Semele emakasse. Seejärel sündis Dionysos teist korda.
Echo
Kaja on Kreeka mütoloogias nümf. Tema ülesanne oli kunagi häirida Herat sellest, et Zeus suhtleks teiste naistega. Ta tegi seda, juhtides Herat eemale ja meelitades teda. Kui Hera sellest teada sai, oli ta Echo peale väga vihane. Ta pani talle needuse, mis tähendas, et ta võis teiste inimeste sõnu rääkida ainult pärast seda, kui ta oli neid kuulnud. Tänu sellele loole saame me sõna Kaja tähenduse.
Io
Io on Zeusi armuke. Hera oleks peaaegu tabanud Io ja Zeusi koos, kuid Zeus peitis Io, muutes ta lehmaks. Hera ei lasknud end petta ja ütles, et Zeus peab talle lehma kinkima. Kui Io kuulus Herale, hoolitses tema eest Argus. Arguse ülesanne oli hoolitseda selle eest, et Io ja Zeus ei oleks kunagi koos. Zeus käskis Hermesel Arguse tappa, et Io oleks vaba. Hermes tegi seda, tappes Arguse pärast tema uinumist. Seejärel saatis Hera kärbes, et see pistaks Iot, kui ta maa peal kõndis.
Lamia
Lamia on Liibüa kuninganna, kellesse Zeus oli armunud. Hera oli Lamia suhtes armukade ja muutis ta koletiseks. Kui ta oli koletis, tappis Lamia seejärel oma lapsed. Teine versioon sellest loost on, et Hera tappis Lamia lapsed ja oli seejärel nii kurb, et muutus koletiseks. Hera pani ka Lamiale needuse. Needus seisnes selles, et Lamia ei saanud oma silmi sulgeda. Hera valis selle needuse, sest ta tahtis, et Lamia mõtleks alati oma surnud laste pildile. Zeus andis siis Lamiale kingituse, et ta saaks silmad välja võtta, et ta saaks puhata. Pärast seda võis ta need jälle tagasi panna.
Leto
Kui Hera sai teada, et Leto oli Zeuselt kaksikuid oodanud, oli ta vihane. Ta keelas Letol sünnitada ühelgi teadaoleval mandril või saarel. Leto leidis ujuva saare, mida nimetati Delloseks. See ei olnud ei mandrile ega tõelisele saarele, nii et Leto sai seal sünnitada. Esimesena sündis Artemis, kes seejärel aitas Letol sünnitada Apolloni. Hiljem hoiti Dellos nelja sambaga kinni, et see enam ei hõljuks. Räägitakse, et seda ümbritsesid luiged ja hiljem sai sellest Apollo püha koht.
Seotud leheküljed
- Uni - etruskide mütoloogia versioon Herast.
- Juno - Rooma mütoloogia versioon Herast.
Küsimused ja vastused
K: Kellega on Hera abielus?
V: Hera on abielus Zeusega.
K: Milliseid sümboleid seostatakse Heraga?
V: Heraga seotud sümbolid on paabulind, granaatõun, lehm, kroon ja loor.
K: Kes on Hera vanemad?
V: Hera vanemad on Kronos ja Rhea.
Küsimus: Kes on tema õed-vennad?
V: Mõned tema õed-vennad on Zeus (kellega ta ka abiellus), Hestia, Demeter, Hades ja Poseidon.
K: Mida tähendab "Hera" Kreeka mütoloogias?
V: Kreeka mütoloogias tähendab "Hera" "ilusat daami".
K: Mis on tema kui jumalanna üks rolle?
V: Jumalannana on Hera üheks rolliks Olümpose mäe valitsemine, kus elavad kõik jumalad ja jumalannad.
K: Millist looma seostatakse temaga? V: Heraga seotud loom on vares.
Otsige