Kreeka mütoloogias oli Hera peamiselt abielu, perekonna ja sünnituse jumalanna. Ta on abielus Zeusega ning on üks kaheteistkümnest olümpialasest. Hera't peeti ka taeva ja tähistaeva jumalannaks, kes oli oluliselt seotud pere- ja koduõiguse, abieluõigsuse ning naiste heaoluga. Vanad kreeklased pidasid teda üheks ilusaimaks jumalannaks, peaaegu võrdseks Aphrodite'iga; antiikallikates rõhutati Hera väärikust ja auväärsust ning tema rolli kui jumalate kuninganna kaasvõimustajat.
Tema iseloomulised sümbolid on paabulind, granaatõun ja lehm. Neid esemeid kasutati sageli tema kujutamisel. Tema teised olulised esemed on kroon ja loor, lisaks kannab Hera tihti sepatist või sepisedelt sarnast oda- või trooniga sümboolikat (sümboliks on ka sepitsus või sau). Paabulinnu saba silmamustrid seostuvad müüdiga Argusest, keda Hera kasutas abiellumise ja truuduse valvamiseks.
Hera vanemad on Kronos ja Rhea. Tema vennad ja õed on Zeus (kellega ta ka abiellus), Hestia, Demeter, Hades ja Poseidon. Heral on tütar ja pojad: Hebe, Ares ja Hephaistos. Antiikallikates esinevad variatsioonid: mõnes versioonis on Hephaistos pärit ainult Herast (vastuseks Zeuse truudusetusele) ning mõnikord räägitakse Hephaistose viskamisest taevast. Athena on sageli tõlgendatud Zeuse sünnitusjärgse tütrena (väljus Zeuse peast), kuid teda peeti ka Hera kasutütreks või kaitsjaks; Hermes loetakse Herale kasupojaks. Kreeka mütoloogias on sugulus- ja kasvatussuhete kirjeldused tihti mitmetähenduslikud ja allikati erinevad.
Hera on kõigi kreeka jumalate ja jumalannade kuninganna. Teda kutsutakse sageli targaks, tõsiseks ja väärikaks jumalannaks ning aeg-ajalt ka "Taevaskuningannaks", sest ta jagab Zeusega Olümpose võimu. Olümposemäge peetakse kõigi tähtsamate jumalate elupaigaks. Mõningates müütides valitses Hera juba enne abiellumist Zeusega nii taeva kui ka maa üle. Hera rolli hulka kuulusid ka aastaaegade ja ilma osaline mõjutamine ning kaitse abielu, peresidemed ja sünnituse eest. Antiikkirjanduses on Hera epiteedid ja tähendused mitmekesised; tema nime tõlgendamise kohta on olemas erinevaid seletusi, kuid rahvapärases kujutluses seostati Hera sageli ilu, väärikuse ja naiselikkusega.
Hera kuulus samas müütide klassikasse kui ka tuntud kui armukade ja kättemaksuhimuline jumalanna — eriti siis, kui Zeus pettis teda. Mõned tuntud lood:
- Io-müüt: Hera jälitas ja karistas Zeuse armukest Io'd, kes muudetakse lehmaks; Hera pani Io valvama Arguse (müüt Arguse ja paabulinnu päritolust).
- Leto lugu: Hera takistas Leto't (Zeuse armukest) sünnitamast lihtsasti, sundides teda ringi rändama, kuni Leto leidis turvalise koha, kus sündisid Apollo ja Artemis.
- Heracles: Hera vihjas ja alustas Heraclese eluperioodi vastu vaenulikkust — näiteks saatis ta vastsündinutele mürgiseid käärid ja püüdis kangelast pidevalt häirida kogu tema elu jooksul.
Hera kultus oli laialt levinud: tähtsaimad templikohad ja pühapaigad asusid Argoses, Samosel (kuulus Heraion) ja Olympia lähedal. Temaga seotud pidustused sisaldasid Heraia't — religioosseid võistlusi ja rituaale, mis olid pühendatud abielu ja noorte naiste rituaalsele üleminekule (nt jooksuvõistlused tüdrukutele Olympias). Hera austati ka Rooma kultuuris kui Juno, kus temal olid sarnased funktsioonid abielu ja riigi kaitsjana.
Kirjandus ja kunst kujutasid Herat sageli troonil istumas, krooniga peas ning paabulinnu ja lehmana tema juures. Tema tegelaskujutis on oluline Homerose, Hesiodose ja tragöödiakirjanduse (nt Euripides, Aischylos) narratiivis, kus ta ilmub nii moraalse jõu kui ka konfliktide allikana. Hera kompleksne roll — nii emalik, religioosne kui ka intriigiderikas — teeb temast ühe kreeka mütoloogia tuntumaid ja mõjukamaid jumalannasid.
